Aasta lõpp on kõigil väga kiire, sestap leidsime viimaseks koosolekuks kõigile sobiva aja alles viimasel õppepäeval, 19. detsembril pärast jõulukontserti.
Kuna muud, väiksemad asjad on lahendatud jooksvalt ja suuri probleeme pole ette tulnud, oli välkkoosoleku teemaks ainult ühe uue puutetahvli asukoha otsustamine. Saime sellega kiiresti ja üksmeelselt hakkama.
Kool ostis 2008. aasta lõpus ise ühe puutetahvli ja ühe andis Tiigrihüppe SA, sest Ristiku PK on nüüd ka TH koolituskeskus. Veel soetas kool lauaarvuteid.
reede, 19. detsember 2008
neljapäev, 11. detsember 2008
Tiigriõppepäev Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis
Tiigriõppepäev — 11. detsember 2008
2006. aastal viis Tallinna Haridusamet läbi konkursi "IKT tulevikukool", mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks kaks kooli — Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Neljapäeval, 11. detsembril tutvustati projekti tulemusi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.
Vaata kava siit.
Meie koolist osalesid üritusel Raul Pavelson ja Jürgo Nooni.
Järgneb Raul Pavelsoni kokkuvõte.
Kõigepealt oli kõigil külalistel võimalik külastada lahtiseid tunde. Meie Jürgoga läksime vaatama 10. klassi meediaõpetust, mida andis õpetaja Priit Tammets. Selles tunnis tegid õpilased endale järgmiseks aastaks kalendri. Tunnis kasutati Maci arvuteid ja seda ei peetud mitte arvutiklassis, vaid hoopis teises ruumis, kuhu ei ole mõeldud arvuteid. Tund sai teoks nn mobiilse arvutiklassi abil.
Mobiilseid arvutiklasse on Lilleküla Gümnaasiumis lausa kaks. Arvutiklass koosneb ratastel kärust ja sülearvutitest. Siis polegi muud vaja kui käruga klassi minna ja arvutid lauale ning tööle panna. Arvutikärus on võimalik ka arvuteid laadida, nt öösel, siis ei teki probleemi, et tunni ajal on arvutitel järsku akud tühjad Muidugi kui mõni päev tahetakse mitu tundi järjest arvutitega tööd teha, siis võivad akud poole tunni pealt tühjaks saada. Muide Priit on meie kooli kodulehe koostaja.
Pärast tundi läksime kooli aulasse, kus kooli direktor Jaan Paas, projektijuht Hans Põldoja ja teised projektiga seotud inimesed tegid projektist kokkuvõtte. Enamik arvas, et kahe aastaga ei saa mingit „tulevikukooli” teha. Kool sai tänu projektis osalemisele soetada palju IKT-vahendeid. Näiteks suured televiisorid koridorides, kus jookseb kooliinfo. See info on tehtud väga lihtsa vahendi, PowerPointi esitlusega, mis jookseb õppealajuhataja arvutis ning ta saab kohe, kui midagi muutub, kiiresti infot parandada.
Kool on hakanud projekti toel kasutama mitut veebikeskonda, nt VIKO, Google (neid kasutame ka meie), flickr, YouTube jne (neid saate vaadata ka slaidikokkuvõttest, mis on üleval meie IKT ajaveebis ja Lilleküla Gümnaasiumi kodulehel).
Päev lõppes paralleelsessioonidega. Meie Jürgoga kuulasime Priit Tammetsi tutvustust „GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes”. Näidati ja tutvustati GPS-seadmeid ning räägiti teistest multimeediavahendite kasutamisest väljas. Jürgole tulid juba tutvustuse lõpus ideed, kuidas GPS-seadmetega tööõpetuse tundi läbi viia ja seda teiste õppeainetega siduda.
Lõpuks jõudsime veel natuke kuulata Meeri Silda. Meeri tutvustas Sanako tahvlitarkvara. Selle tarkvara põhimõte on, et õpetaja saab enda arvutist kontrollida klassi arvuteid. Saab näiteks tunni algul kõik arvutid lukku panna, kui on vaja, et õpilased kuulaksid teda, mitte ei uitaks Internetis ringi. Selle tarkvaraga on võimalik ka arvutis õpilastele teste koostada. Meile meeldis see tarkvara tohutult, aga kõige suurem probleem on selle hind. Kindlasti tekitab probleeme ka tarkvara juurutamine, sest sellel programmil on väga palju võimalusi. Samas aitab see õpetajal arvutiklassis väga hästi kõike kontrolli all hoida.
Jürgo visioon „tulevikukoolist” on palju suurem, kui Lilleküla Gümnaasiumis kuulsime ja nägime. Kahjuks pärsib uute IKT-vahendite ostmist rahaliste ressursside piiratus. Kõige suurem probleem uuenduste sisseviimisel ei ole isegi mitte tehnoloogiliste vahendite puudus, vaid paljude vanemate õpetajate vastuseis. Kui iga uue programmi või seadme kasutuselevõtuks kulub palju aega ning see kulgeb pideva vastuseisuga, siis on raske „tulevikukooli” teha.
Esitlus
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused
2006. aastal viis Tallinna Haridusamet läbi konkursi "IKT tulevikukool", mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks kaks kooli — Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Neljapäeval, 11. detsembril tutvustati projekti tulemusi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.
Vaata kava siit.
Meie koolist osalesid üritusel Raul Pavelson ja Jürgo Nooni.
Järgneb Raul Pavelsoni kokkuvõte.
Kõigepealt oli kõigil külalistel võimalik külastada lahtiseid tunde. Meie Jürgoga läksime vaatama 10. klassi meediaõpetust, mida andis õpetaja Priit Tammets. Selles tunnis tegid õpilased endale järgmiseks aastaks kalendri. Tunnis kasutati Maci arvuteid ja seda ei peetud mitte arvutiklassis, vaid hoopis teises ruumis, kuhu ei ole mõeldud arvuteid. Tund sai teoks nn mobiilse arvutiklassi abil.
Mobiilseid arvutiklasse on Lilleküla Gümnaasiumis lausa kaks. Arvutiklass koosneb ratastel kärust ja sülearvutitest. Siis polegi muud vaja kui käruga klassi minna ja arvutid lauale ning tööle panna. Arvutikärus on võimalik ka arvuteid laadida, nt öösel, siis ei teki probleemi, et tunni ajal on arvutitel järsku akud tühjad Muidugi kui mõni päev tahetakse mitu tundi järjest arvutitega tööd teha, siis võivad akud poole tunni pealt tühjaks saada. Muide Priit on meie kooli kodulehe koostaja.
Pärast tundi läksime kooli aulasse, kus kooli direktor Jaan Paas, projektijuht Hans Põldoja ja teised projektiga seotud inimesed tegid projektist kokkuvõtte. Enamik arvas, et kahe aastaga ei saa mingit „tulevikukooli” teha. Kool sai tänu projektis osalemisele soetada palju IKT-vahendeid. Näiteks suured televiisorid koridorides, kus jookseb kooliinfo. See info on tehtud väga lihtsa vahendi, PowerPointi esitlusega, mis jookseb õppealajuhataja arvutis ning ta saab kohe, kui midagi muutub, kiiresti infot parandada.
Kool on hakanud projekti toel kasutama mitut veebikeskonda, nt VIKO, Google (neid kasutame ka meie), flickr, YouTube jne (neid saate vaadata ka slaidikokkuvõttest, mis on üleval meie IKT ajaveebis ja Lilleküla Gümnaasiumi kodulehel).
Päev lõppes paralleelsessioonidega. Meie Jürgoga kuulasime Priit Tammetsi tutvustust „GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes”. Näidati ja tutvustati GPS-seadmeid ning räägiti teistest multimeediavahendite kasutamisest väljas. Jürgole tulid juba tutvustuse lõpus ideed, kuidas GPS-seadmetega tööõpetuse tundi läbi viia ja seda teiste õppeainetega siduda.
Lõpuks jõudsime veel natuke kuulata Meeri Silda. Meeri tutvustas Sanako tahvlitarkvara. Selle tarkvara põhimõte on, et õpetaja saab enda arvutist kontrollida klassi arvuteid. Saab näiteks tunni algul kõik arvutid lukku panna, kui on vaja, et õpilased kuulaksid teda, mitte ei uitaks Internetis ringi. Selle tarkvaraga on võimalik ka arvutis õpilastele teste koostada. Meile meeldis see tarkvara tohutult, aga kõige suurem probleem on selle hind. Kindlasti tekitab probleeme ka tarkvara juurutamine, sest sellel programmil on väga palju võimalusi. Samas aitab see õpetajal arvutiklassis väga hästi kõike kontrolli all hoida.
Jürgo visioon „tulevikukoolist” on palju suurem, kui Lilleküla Gümnaasiumis kuulsime ja nägime. Kahjuks pärsib uute IKT-vahendite ostmist rahaliste ressursside piiratus. Kõige suurem probleem uuenduste sisseviimisel ei ole isegi mitte tehnoloogiliste vahendite puudus, vaid paljude vanemate õpetajate vastuseis. Kui iga uue programmi või seadme kasutuselevõtuks kulub palju aega ning see kulgeb pideva vastuseisuga, siis on raske „tulevikukooli” teha.
Esitlus
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused
View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: estonian lillekyla)
Võetud TLG kodulehelt http://www.lillekyla.edu.ee/?p=202
Võetud TLG kodulehelt http://www.lillekyla.edu.ee/?p=202
neljapäev, 4. detsember 2008
Sülearvutid on jõudnud koolidesse
4.12.2008 toimetati koolidesse viimased riikliku projekti „Sülearvutid kooliõpetajatele” raames ostetud arvutid ning sellega jõudis lõpule Eesti kõigi aegade suurimaid arvutihankeid.
Kokku ostis riik MicroLinkist 4100 Hewlett&Packardi (HP) sülearvutit, mille MicroLink toimetas laiali ligi 600 kooli üle Eesti. „Logistiliselt oli see väga keerukas projekt. Leppida iga kooliga eraldi kokku kohaletoimetamisaeg ja selgitada välja, kes arvutid vastu võtab,” ütles MicroLinki juhatuse liige Andres Parts eile Harkujärve koolis toimunud pidulikul üleandmisel.
Partsi sõnul oli hange erakordne ka suure mahu tõttu. „4100 arvutit ei osteta Eestis iga päev. Sama palju arvuteid müüakse Eestis tavaliselt terve kuu jooksul. Nii suuri hankeid toimub harva ka meie lähipiirkonnas,” rääkis Parts.
Arvutivalmistaja Hewlett&Packardi Eesti esindaja Tiina Jürisson ütles, et õpetajad on saanud enda kasutusse väga head arvutid. „Tegu on HP äriklassi sülearvutitega, mis peaksid rahuldama ka nõudliku arvutikasutaja vajadused. Arvutid on valmistatud HP tehases eritellimusena, neil on eestikeelne klaviatuur, ID-kaardi lugeja ja spetsiaalne õppetarkvara, seega on need loodud just õpetaja töö jaoks,” ütles Jürisson.
Ta rõhutas, et tänu HP eritähelepanule jõudsid arvutid õpetajateni soodsa hinnaga. „HP peakontor tundis Eesti sülearvutihanke vastu suurt huvi, soovides anda oma panust sellisesse innovaatilisse ja edumeelsesse haridusprojekti. Teisiti ei oleks nii soodne hind ja lühike tarneaeg võimalikuks saanud,” rääkis Jürisson.
Tiigrihüppe sihtasutuse projektijuht Enely Prei sõnul on arvutite kättetoimetamine suure projekti üks etapp. „Enamik õpetajaid on läbinud Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevaid koolitusi, paljud loovad ka ise elektroonseid õppematerjale ja osalevad veebipõhistes haridusprojektides. Loodame, et koolidesse jõudnud sülearvutid on neile abiks uute metoodikate rakendamisel õppetöös,” märkis Prei.
Sülearvuteid on töövahendina õpetajatele jagatud ka teistes riikides: Ühendkuningriikides, Austraalias, Portugalis, Singapuris, Maltal, USAs ja mujal. Eesti projekt paistab silma tsentraalse riikliku hanke poolest.
Sülearvutite saajate nimekirjas olid kõik üldhariduskoolid ja kolmandik eesti õpetajatest on tänaseks õnnelikud sülearvuti kasutajad.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=190
Ka meie kooli õpetajad on oma arvutid kätte saanud ja väga rõõmsad!
Kokku ostis riik MicroLinkist 4100 Hewlett&Packardi (HP) sülearvutit, mille MicroLink toimetas laiali ligi 600 kooli üle Eesti. „Logistiliselt oli see väga keerukas projekt. Leppida iga kooliga eraldi kokku kohaletoimetamisaeg ja selgitada välja, kes arvutid vastu võtab,” ütles MicroLinki juhatuse liige Andres Parts eile Harkujärve koolis toimunud pidulikul üleandmisel.
Partsi sõnul oli hange erakordne ka suure mahu tõttu. „4100 arvutit ei osteta Eestis iga päev. Sama palju arvuteid müüakse Eestis tavaliselt terve kuu jooksul. Nii suuri hankeid toimub harva ka meie lähipiirkonnas,” rääkis Parts.
Arvutivalmistaja Hewlett&Packardi Eesti esindaja Tiina Jürisson ütles, et õpetajad on saanud enda kasutusse väga head arvutid. „Tegu on HP äriklassi sülearvutitega, mis peaksid rahuldama ka nõudliku arvutikasutaja vajadused. Arvutid on valmistatud HP tehases eritellimusena, neil on eestikeelne klaviatuur, ID-kaardi lugeja ja spetsiaalne õppetarkvara, seega on need loodud just õpetaja töö jaoks,” ütles Jürisson.
Ta rõhutas, et tänu HP eritähelepanule jõudsid arvutid õpetajateni soodsa hinnaga. „HP peakontor tundis Eesti sülearvutihanke vastu suurt huvi, soovides anda oma panust sellisesse innovaatilisse ja edumeelsesse haridusprojekti. Teisiti ei oleks nii soodne hind ja lühike tarneaeg võimalikuks saanud,” rääkis Jürisson.
Tiigrihüppe sihtasutuse projektijuht Enely Prei sõnul on arvutite kättetoimetamine suure projekti üks etapp. „Enamik õpetajaid on läbinud Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevaid koolitusi, paljud loovad ka ise elektroonseid õppematerjale ja osalevad veebipõhistes haridusprojektides. Loodame, et koolidesse jõudnud sülearvutid on neile abiks uute metoodikate rakendamisel õppetöös,” märkis Prei.
Sülearvuteid on töövahendina õpetajatele jagatud ka teistes riikides: Ühendkuningriikides, Austraalias, Portugalis, Singapuris, Maltal, USAs ja mujal. Eesti projekt paistab silma tsentraalse riikliku hanke poolest.
Sülearvutite saajate nimekirjas olid kõik üldhariduskoolid ja kolmandik eesti õpetajatest on tänaseks õnnelikud sülearvuti kasutajad.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=190
Ka meie kooli õpetajad on oma arvutid kätte saanud ja väga rõõmsad!
Uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" esitlus
3. detsembril andis uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" tulemustest ülevaate Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist.
Õpilaste IT-pädevuste kujundamine ja hindamine Eesti koolides on kaootiline
Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et suur osa Eesti koolidest ei tule toime õpilaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevuste kujundamisega riiklikus õppekavas ettenähtud tasemel. Kõige suuremad vajakajäämised avaldusid koostöö- ja suhtlemisoskuste õpetamise ning õpilaste IT-pädevuste hindamise osas.
Eesti õpilaste teadmised ja oskused on autoriteetsete rahvusvaheliste uuringute (nt PISA) andmetel maailmas esimeste hulgas, samal ajal näitavad needsamad uuringud, et nii õpilaste kui õpetajate rahulolu õppimise ja koolieluga seonduvalt on maailmas üks madalamaid. Ilmselge on, et selline olukord ei saa olla pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Kas uus aeg nõuab uut riiklikku õppekava?
Koolis igapäevaselt toimuva määrab ära riiklik õppekava, mille sisu ja mahu üle käivad pidevalt tulised vaidlused ning loomulikult mitte ainult Eestis. Järjest enam kostab hääli, et aastakümnete vältel välja kujunenud õppeainete struktuur ei suuda kiiresti muutuvas maailmas vajalikul määral sammu pidada. Probleemi üritatakse leevendada uute, nn õppekava läbivate teemade sisse toomisega, mille käsitlemine jääb aga paraku reaalses koolielus pealiskaudseks.
Riikliku õppekava temaatika on olnud pidevalt haridusavalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, kuna tegu on alusdokumendiga, mis määrab ära koolides igapäevaselt käsitletava õppe sisu ja vormi. Riiklikus õppekavas jagunevad õppeained ettenähtud tundide arvuga kohustuslikeks õppeaineteks ja nn "läbivateks teemadeks", millele eraldi tunniressurssi pole eraldatud ja mida tuleks käsitleda kõikide teiste õppeainete sees.
Läbivateks teemadeks on infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning turvalisus.
Uuringu tellijat ja läbiviijat huvitas, kuivõrd on läbivate teemade teiste õppeainete osana käsitlemine igapäevases praktilises koolielus realiseerunud ja kui tulemuslik see on. Ühtlasi püüdis uuring leida vastuse, milliste meetodite ja strateegiate abil saavutavad eesrindlikud koolid läbivate teemade integreeritud õpetamise.
Uuringu teksti pdf-formaadis leiad siit.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=189
Õpilaste IT-pädevuste kujundamine ja hindamine Eesti koolides on kaootiline
Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et suur osa Eesti koolidest ei tule toime õpilaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevuste kujundamisega riiklikus õppekavas ettenähtud tasemel. Kõige suuremad vajakajäämised avaldusid koostöö- ja suhtlemisoskuste õpetamise ning õpilaste IT-pädevuste hindamise osas.
Eesti õpilaste teadmised ja oskused on autoriteetsete rahvusvaheliste uuringute (nt PISA) andmetel maailmas esimeste hulgas, samal ajal näitavad needsamad uuringud, et nii õpilaste kui õpetajate rahulolu õppimise ja koolieluga seonduvalt on maailmas üks madalamaid. Ilmselge on, et selline olukord ei saa olla pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Kas uus aeg nõuab uut riiklikku õppekava?
Koolis igapäevaselt toimuva määrab ära riiklik õppekava, mille sisu ja mahu üle käivad pidevalt tulised vaidlused ning loomulikult mitte ainult Eestis. Järjest enam kostab hääli, et aastakümnete vältel välja kujunenud õppeainete struktuur ei suuda kiiresti muutuvas maailmas vajalikul määral sammu pidada. Probleemi üritatakse leevendada uute, nn õppekava läbivate teemade sisse toomisega, mille käsitlemine jääb aga paraku reaalses koolielus pealiskaudseks.
Riikliku õppekava temaatika on olnud pidevalt haridusavalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, kuna tegu on alusdokumendiga, mis määrab ära koolides igapäevaselt käsitletava õppe sisu ja vormi. Riiklikus õppekavas jagunevad õppeained ettenähtud tundide arvuga kohustuslikeks õppeaineteks ja nn "läbivateks teemadeks", millele eraldi tunniressurssi pole eraldatud ja mida tuleks käsitleda kõikide teiste õppeainete sees.
Läbivateks teemadeks on infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning turvalisus.
Uuringu tellijat ja läbiviijat huvitas, kuivõrd on läbivate teemade teiste õppeainete osana käsitlemine igapäevases praktilises koolielus realiseerunud ja kui tulemuslik see on. Ühtlasi püüdis uuring leida vastuse, milliste meetodite ja strateegiate abil saavutavad eesrindlikud koolid läbivate teemade integreeritud õpetamise.
Uuringu teksti pdf-formaadis leiad siit.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=189
neljapäev, 20. november 2008
Jürgo Nooni e-õppe konverentsist "Õpetajalt õpetajale"
E-õppe konverentsi „Õpetajalt õpetajale” viimane päev 3. novembril Eesti IT Kolledžis algas sihtasutuse AALF presidendi Bruce Dixoni ettekandega „Sülearvutid koolis, nende plussid ja miinused”. Pärast Bruce Dixonit esines väga põgusalt AS BCS juhataja Ants Sild, kes tegi ettekande „Virtuaalkooli võimalused ja vajadused”.
Pärast väikest kohvipausi algas väitlus teemal „Virtuaalkool – kellele ja milleks”. Väitluse juhatasid sisse Linnar Viik (IT Kolledži õppejõud), Jaak Anton (haridus- ja teadusministeeriumi nõunik), Aimur Liiva (Tiigrihüppe SA projektijuht), Kadri Ugur (Tartu Ülikool, ajakirjanduse magistriõppe programmijuht) ning Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild. Kõik nad tõid välja oma seisukohad. Linnar Viik ja Kadri Ugur olid virtuaalkooli suhtes väga optimistlikud. Aimur Liiva tõi välja kolm virtuaalkooli mudelit ja nende kasutamise suhtes oli ta palju pessimistlikum kui eelkõnelejad.
Hiljem tekkinud arutelul tõid kuulajad välja nii mõnegi huvitava momendi, millest eelkõnelejad ei rääkinud. Peale selle oli selgelt näha (nii eelkõnelejatest kui ka kuulajatest), kes on koolis pedagoog ja kes mitte. Minu seisukoht ühtis rohkem Aimur Liiva omaga: virtuaalkool ei toimi sedasi, et põhikooli õpilane valib endale sobiva kursuse ja kuulab õpetajat kindlatel kellaaegadel ning hiljem saadab kodused tööd. Põhiliseks probleemiks on õpilaste motiveeritus. Ma ei vaidle vastu, et virtuaalkooli idee on hea, aga selle toimimise suhtes olen skeptiline. Paljud saalisviibijad olid kindlasti teisel arvamusel.
Bruce Dixon on maailmas üks tunnustatumaid eksperte ja tema ettekanne oli huvitav, kuid minu jaoks liialt pealiskaudne. Hilisematele küsimustele tulid samuti liialt ümmargused vastused.
Kogu üritus oli hästi organiseeritud. Kohal olid tõlgid, kelle tõlge tuli läbi raadiosaatja kõrvaklappidesse. Pausi ajal oli kaetud rikkalik suupistelaud, mis rahuldas ka kõige näljasema kuulaja.
Pärast väikest kohvipausi algas väitlus teemal „Virtuaalkool – kellele ja milleks”. Väitluse juhatasid sisse Linnar Viik (IT Kolledži õppejõud), Jaak Anton (haridus- ja teadusministeeriumi nõunik), Aimur Liiva (Tiigrihüppe SA projektijuht), Kadri Ugur (Tartu Ülikool, ajakirjanduse magistriõppe programmijuht) ning Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild. Kõik nad tõid välja oma seisukohad. Linnar Viik ja Kadri Ugur olid virtuaalkooli suhtes väga optimistlikud. Aimur Liiva tõi välja kolm virtuaalkooli mudelit ja nende kasutamise suhtes oli ta palju pessimistlikum kui eelkõnelejad.
Hiljem tekkinud arutelul tõid kuulajad välja nii mõnegi huvitava momendi, millest eelkõnelejad ei rääkinud. Peale selle oli selgelt näha (nii eelkõnelejatest kui ka kuulajatest), kes on koolis pedagoog ja kes mitte. Minu seisukoht ühtis rohkem Aimur Liiva omaga: virtuaalkool ei toimi sedasi, et põhikooli õpilane valib endale sobiva kursuse ja kuulab õpetajat kindlatel kellaaegadel ning hiljem saadab kodused tööd. Põhiliseks probleemiks on õpilaste motiveeritus. Ma ei vaidle vastu, et virtuaalkooli idee on hea, aga selle toimimise suhtes olen skeptiline. Paljud saalisviibijad olid kindlasti teisel arvamusel.
Bruce Dixon on maailmas üks tunnustatumaid eksperte ja tema ettekanne oli huvitav, kuid minu jaoks liialt pealiskaudne. Hilisematele küsimustele tulid samuti liialt ümmargused vastused.
Kogu üritus oli hästi organiseeritud. Kohal olid tõlgid, kelle tõlge tuli läbi raadiosaatja kõrvaklappidesse. Pausi ajal oli kaetud rikkalik suupistelaud, mis rahuldas ka kõige näljasema kuulaja.
teisipäev, 11. november 2008
Tiiger tänas oma koolituskeskusi
10. novembril 2008 peeti Mustpeade Maja Valges Saalis Tiigrihüppe maakondlike koolituskeskuste tänuüritus: Tiigrihüppe koolituskeskuste esindajad ja koolitajad võtsid vastu tänusõnu kolmeaastase pingelise töö eest. Sellest õppeaastast lisandus koolituskeskuste hulka ka Ristiku Põhikool, kus on koolitajaks Piret Joalaid, kes on läbi viinud juba mitu puutetahvlikoolitust.
Uuel aastal on kavas ka uued koolitused.Kokku kolmekümne ühes koolituskeskuses toimuvad aasta ringi DigiTiigri ja Projektipauna kursused õpetajatele.
2009. aasta lõpuks läbib DigiTiigri koolituskursuse kavakohaselt 6000 õpetajat. DigiTiigri koolitused on suunatud aineõpetajatele, kes on infotehnoloogia algteadmised juba omandanud ning soovivad neid teadmisi õppetöös aktiivselt rakendada.
Projektipauna kursused on abiks õpetajatele, kes soovivad muuta õppetööd huvitavamaks, kasutades projektõppe meetodit ja infotehnoloogia vahendeid. Materjalid on ette valmistatud nii eesti- kui ka venekeelsetena ja sobivad kasutamiseks mõlema õppekeelega koolides.
Informatsiooni DigiTiigri ja Projektipauna kohta leiate Tiigrihüppe kodulehelt.
Kasutatud materjal:
Triin Kangur, Tiigrihüppe SA, http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=174
Vt ka http://digitiiger.blogspot.com/2008/11/koolituse-mttepaus.html
esmaspäev, 3. november 2008
Nõukogu uus liige
Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu uueks liikmeks on nõus hakkama muusikaõpetaja Mai Unt. Ootame värskeid tuuli!
laupäev, 1. november 2008
Konverents "Õpetajalt õpetajale"
30. ja 31. oktoobril peeti Tallinna Reaalkoolis konverentsi "Õpetajalt õpetajale". Korraldasid Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.
Konverents algas aulas. Avasõnad ütlesid haridus- ja teadusministeeriumi nõunik, Tiigrihüppe SA nõukogu liige Jaak Anton, Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma ja Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.
Järgnes Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu Tootsi plenaarettekanne "Kas Tiigri hüpe on piisavalt pikk?", mis andis ülevaate SITESi tulemustest.
Sissejuhatuse töötubadesse tegi Tallinna haridusameti üldharidusosakonna juhataja Viivi Lokk.
Töötube oli korraga 7–8.
Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, IKT arendamise nõukogu koordinaator Piret Joalaid esines esimeses töötoas, mis kandis pealkirja "Puutetahvel ainetunnis: eesti keel". Sinna käis kirjandus muidugi ka juurde. Piret Joalaid: "Olin viimase nädala jooksul avastanud nii palju huvitavaid asju, et poolteist tundi oli liiga lühike aeg, et kõike teistele näidata. Andsin ülevaate, kuidas saab puutetahvlit konkreetselt kasutada, millest alustada ja millised võimalused on. Näitasin oma töölehti ja tutvustasin Lesson Activity Toolkit 1.0 vahvaid harjutusi, mida olin oma ainele kohandanud. Tegin ka programmi SMART Ideas väikese tutvustuse. Sellega saab luua mõtte-, mõiste- ja ideekaarte. Lõpetuseks proovisime Senteo aktiivset vastamise süsteemi. Kuulas 36 inimest. Tundub, et läks hästi ja jäädi kenasti rahule." Materjale leiab siit.
Järgneb Piret Joalaidi ülevaade.
Teise töötoa ajal kuulasin arvutikaitse.ee toimetaja Aare Kirna ja Vaata Maailma SA koolitusprojektide juhi Kristel Aija töötuba "ID kaart: et parool plehku ei pistaks".
Teise töötoa ajal kuulasin arvutikaitse.ee toimetaja Aare Kirna ja Vaata Maailma SA koolitusprojektide juhi Kristel Aija töötuba "ID kaart: et parool plehku ei pistaks".
Viimane töötuba, kus neljapäeval käisin, oli "Voicethread kuulamis-rääkimisülesannete vahendina ja Live-Online-ruum". Tutvustasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja, Koolielu aineekspert Katrin Saks, Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi saksa keele õpetaja, Koolielu aineekspert Anneli Kesksaar ja Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Astrid Sildnik. Kui Voicethread oli mulle juba tuttav, siis Live-Online-ruum oli täiesti uus ja väga huvitav asi. Selle nimetus ütleb juba ise, millege tegemist. Igatahes muljetavaldav.
Esimesel õhtul oli Õpetajate Majas koosviibimine. Meile tutvustati huvitavaid keemiakatseid, mängis tšellokvartett C-Jam, loositi välja auhindu. Lõpetuseks tantsiti line-tantsu. Muidugi olid uhke Rootsi laud, tort ja vein. Lobitöö on alati väga kasulik.
Teisel päeval ehk reedel kuulasin kõigepealt LeMilli tutvustust. Sellest rääkis Tallinna Ülikooli teadur, Tiigrihüppe SA projektijuht Martin Sillaots ja oma materjale tutvustas Lasnamäe Lasteaed-Algkooli logopeed Pille Tina-Kuusik.
Teiseks valisin "Veebipõhised koostöövahendid: Office veebis – GoogleDocs ja veebitahvel". Nendest andsid ülevaate ja aitasid neid praktiliselt proovida Lauka Põhikooli käsitööõpetaja, Tiigrihüppe SA koolitaja Siret Lahemaa ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Veebitahvli olin mõni aeg tagasi ise avastanud, aga koostööd ei osanud sellega teha, GoogleDocsi teadsin veidi rohkem, aga sain veel palju asju teada.
Hästi huvitav ja erialaliselt vajalik oli kolmas töötuba "Veebipõhised töövahendid; arvuti ja eesti keele ning kirjanduse tund". Juhatasid Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog, Koolielu aineekspert, Tiigrihüppe SA koolitaja Tiia Niggulis ja Tartu Forseliuse Gümnaasiumi eesti keele õpetaja, Koolielu aineekspert Helja Kirber. Tutvustati eesti keele wikit eestikeel.wikispaces.com ja VUE-t, millega saab mõtte-, mõiste- ja ideekaarte teha.
Teise päeva lõpetuseks pidas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere plenaarettekande "Haridustehnoloogi roll koolis".
Konverentsi lõpeb 3. novembril seminariga IT Kolledžis.
Loe ka siit.
Loe ka siit.
laupäev, 25. oktoober 2008
IKT nõukogu koosoleku PROTOKOLL (22. oktoobril 2008)
Koosolek toimus 22. oktoobril 2008 kl 16.00–16.45
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Eve Vart, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Kirjalike tööde vormistamine arvutil
2. Sülearvutite jagamisest õpetajatele
3. IKT arendamise nõukogu koosseis 2008/09. õa
4. Koolitused
5. Autorikaitse probleemid
1. Kirjalike tööde vormistamine
Seoses IKT-vahendite järjest suurema kasutamisega õppetöös ja igapäevaelus tuleb õppida ja õpetada ka tekstide vormistamist arvutil. Kirjalike tööde vormistamisel on teatud nõuded, mis võivad vahel veidi varieeruda. Et õpilaste ja õpetajate tööd kergendada, koostas Eve Reisalu meie koolile kirjalike tööde vormistamise juhendi.
OTSUS: Kiita Eve Reisalu koostatud kirjalike tööde vormistamise juhend heaks. Eve Reisalu viib koosolekul läbi arutatud parandused juhendisse sisse ja seejärel paneme selle kasutamiseks üles.
2. Sülearvutite jagamisest
22. oktoobri seisuga ei ole sülearvutite jagamisest õpetajatele midagi kuulda olnud, aga kuna kätte on jõudnud uus õppeaasta, siis vajab taotlejate nimekiri ülevaatamist.
OTSUS: Kui õpetajatele sülearvutite jagamise kohta tuleb teateid, arutame taotlejate nimekirja uuesti läbi.
3. IKT arendamise nõukogu koosseis 2008/09. õa
IKT arendamise nõukogu liikmed on väga hõivatud, aga tööd on palju, seega oleks vaja ühte aktiivset liiget juurde. Arutasime mitut kandidaati.
OTSUS: Võtame nõukokku ühe liikme juude. Piret Joalaid alustab uuel veerandil kandidaatidega läbirääkimisi.
4. Koolitused
Möödunud aastal vastas meie nõukogu uuringule koolitusvajaduse kohta suur hulk õpetajaid, et nad soovivad arvutialast koolitust. Oleme neid ka korraldanud, aga osalejaid on järjest vähem. Viimasel koolitusel oli kogu kooli õpetajatest (üle 60) kohal ainult üheksa, neist kolm IKT nõukogu liiget, kes olid teemaga juba kursis. See pani mõtlema koolituste korraldamise vajalikkuse üle.
OTSUS: Jääme esialgu ootama, kas ja missuguseid koolitusi vajatakse.
5. Autorikaitse probleemid
Autorikaitse probleemide ja materjalidega tutvunud Piret Joalaid tegi sellekohase ettekande.
OTSUS: Järgida oma töödes autorikaitse seadust ja viidata allikatele.
Järgmine koosolek novembris 2008.
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Eve Vart, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Kirjalike tööde vormistamine arvutil
2. Sülearvutite jagamisest õpetajatele
3. IKT arendamise nõukogu koosseis 2008/09. õa
4. Koolitused
5. Autorikaitse probleemid
1. Kirjalike tööde vormistamine
Seoses IKT-vahendite järjest suurema kasutamisega õppetöös ja igapäevaelus tuleb õppida ja õpetada ka tekstide vormistamist arvutil. Kirjalike tööde vormistamisel on teatud nõuded, mis võivad vahel veidi varieeruda. Et õpilaste ja õpetajate tööd kergendada, koostas Eve Reisalu meie koolile kirjalike tööde vormistamise juhendi.
OTSUS: Kiita Eve Reisalu koostatud kirjalike tööde vormistamise juhend heaks. Eve Reisalu viib koosolekul läbi arutatud parandused juhendisse sisse ja seejärel paneme selle kasutamiseks üles.
2. Sülearvutite jagamisest
22. oktoobri seisuga ei ole sülearvutite jagamisest õpetajatele midagi kuulda olnud, aga kuna kätte on jõudnud uus õppeaasta, siis vajab taotlejate nimekiri ülevaatamist.
OTSUS: Kui õpetajatele sülearvutite jagamise kohta tuleb teateid, arutame taotlejate nimekirja uuesti läbi.
3. IKT arendamise nõukogu koosseis 2008/09. õa
IKT arendamise nõukogu liikmed on väga hõivatud, aga tööd on palju, seega oleks vaja ühte aktiivset liiget juurde. Arutasime mitut kandidaati.
OTSUS: Võtame nõukokku ühe liikme juude. Piret Joalaid alustab uuel veerandil kandidaatidega läbirääkimisi.
4. Koolitused
Möödunud aastal vastas meie nõukogu uuringule koolitusvajaduse kohta suur hulk õpetajaid, et nad soovivad arvutialast koolitust. Oleme neid ka korraldanud, aga osalejaid on järjest vähem. Viimasel koolitusel oli kogu kooli õpetajatest (üle 60) kohal ainult üheksa, neist kolm IKT nõukogu liiget, kes olid teemaga juba kursis. See pani mõtlema koolituste korraldamise vajalikkuse üle.
OTSUS: Jääme esialgu ootama, kas ja missuguseid koolitusi vajatakse.
5. Autorikaitse probleemid
Autorikaitse probleemide ja materjalidega tutvunud Piret Joalaid tegi sellekohase ettekande.
OTSUS: Järgida oma töödes autorikaitse seadust ja viidata allikatele.
Järgmine koosolek novembris 2008.
pühapäev, 19. oktoober 2008
E-õppe päev Ristiku Põhikoolis
E-Õppe Arenduskeskus tegi koostöös oma liikmeskoolidega üleskutse osaleda Täiskasvanud Õppija Nädala raames e-õppe päeval. E-õpet võib mõista mitmeti, sealhulgas kui aine õpetamist, kasutades elektroonset meediat (Internet, video, satelliitside, CD-ROM, õpiprogrammid arvutis jne) ning igasugust tehnoloogia vahendusel toimuvat kaug- või lähiõpet, milleks kasutatakse arvuteid.
Ristiku Põhikooli õpetajad tutvusid Notebook 10 võimalustega ja Senteo interaktiivse vastamise süsteemiga.
Kuna meie koolis on viis puutetahvlit ja Notebook 10 annab väga palju toredaid võimalusi, kuidas õpetaja tööd kergendada, siis kutsusime Telda OÜst Raido Sooalu, et ta aitaks meil selles kergemini orienteeruda.
Tutvusime ka Senteo süsteemiga, mis võimaldab õpilastel pultide abil küsimustele vastuseid anda.
Raido Sooalu koolitus oli väga huvitav ja kasulik, kuid kahjuks sai või tahtis sellel osaleda ainult üheksa õpetajat.
Ristiku Põhikooli õpetajad tutvusid Notebook 10 võimalustega ja Senteo interaktiivse vastamise süsteemiga.
Kuna meie koolis on viis puutetahvlit ja Notebook 10 annab väga palju toredaid võimalusi, kuidas õpetaja tööd kergendada, siis kutsusime Telda OÜst Raido Sooalu, et ta aitaks meil selles kergemini orienteeruda.
Tutvusime ka Senteo süsteemiga, mis võimaldab õpilastel pultide abil küsimustele vastuseid anda.
Raido Sooalu koolitus oli väga huvitav ja kasulik, kuid kahjuks sai või tahtis sellel osaleda ainult üheksa õpetajat.
kolmapäev, 15. oktoober 2008
Infotehnoloogiaalane konverents „Õpetajalt õpetajale"
30., 31. oktoobril ja 3. novembril 2008 toimub õpetajatele ja koolijuhtidele e-õppe konverents „Õpetajalt õpetajale", mida korraldavad Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.
Konverentsi eesmärgiks on võimaldada õpetajatel-praktikutel tutvustada oma kogemusi, kuidas infotehnoloogia abil õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti, sealhulgas Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid.
Töötubade teemad on järgmised:
• Tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel
• Interaktiivse tahvli kasutamine,
• Õpikeskkonnad,
• Veebipõhised õppevahendid,
• Ainepõhised tarkvarad,
• Praktilised oskused
• Infosüsteemid koolis.
Konverentsile registreerimine toimub aadressil http://expo.ekool.eu/ . Registreerimisel tuleb osavõtjal valida sobivad töötoad.
Konverentsi eesmärgiks on võimaldada õpetajatel-praktikutel tutvustada oma kogemusi, kuidas infotehnoloogia abil õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti, sealhulgas Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid.
Piret Joalaidi töötuba on 30. oktoobril kell 12.15-13.45.
Kavas on järgmised teemad:
I. Puutetahvli tarkvara SMART Notebook tutvustus: tehnilised ja sisulised võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides kasutamiseks
II. SMART Ideas: mõtte- ja mõistekaartide koostamine
III. Senteo interaktiivse vastamise süsteem: küsimuste koostamine ja vastamine
Töötubade teemad on järgmised:
• Tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel
• Interaktiivse tahvli kasutamine,
• Õpikeskkonnad,
• Veebipõhised õppevahendid,
• Ainepõhised tarkvarad,
• Praktilised oskused
• Infosüsteemid koolis.
Konverentsile registreerimine toimub aadressil http://expo.ekool.eu/ . Registreerimisel tuleb osavõtjal valida sobivad töötoad.
Ristikus on tublid õpetajad
Õpetaja Irja Rebane valiti e-õpetajaks
9. oktoobril 2008 oli Raekojas pidulik vastuvõtt pealinna parimatele õpetajatele, kes osalesid Aasta õpetaja 2008 konkursil. Konkursi eesmärgiks on tõsta esile, tunnustada ja üldsusele tutvustada häid õpetajaid ja kõiki haridustöötajaid. Tallinna Haridusamet on üleriigilise Aasta õpetaja valimise raames juba pikka aega ka pealinna haridustöötajaid tunnustanud. Eesmärgiga väärtustada loovate ja entusiastlike õpetajate tööd ning tutvustada nende kogemusi teistele pedagoogidele kuulutas haridusamet sel aastal esmakordselt välja kolm uut konkurssi: Innovaatiline õpetaja, eÕpetaja ja Noor õpetaja.
e-õpetajateks valiti Maarja Hüdsi Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaiast, Anneli Kesksaar Liivalaia Gümnaasiumist, Kristel Mäekask Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist, Ahti Pent Tallinna Reaalkoolist, Anu Petermann Audentese Erakoolist, Irja Rebane Ristiku Põhikoolist ja Kaie Soon Tallinna Paekaare Lasteaiast.
Ühtekokku osales sel aastal Aasta õpetaja konkursil 130 haridustöötajat. Neist 46 kandidaati esitati aasta õpetaja, 20 e-õpetaja, 34 noore õpetaja ja 23 innovaatilise õpetaja konkursile. Kandidaate said esitada õpilased, lapsevanemad, pedagoogide ühendused ja kollektiivid, omavalitsuste liidud, kohalikud omavalitsused ning üksikisikud, haridusasutuse juhtkond jt.
Meie koolist osales veel kaks õpetajat, aga nemad ei osutunud valituks.
Õpetaja Eve Reisalu sai Koolielu portaali ainekuu võistluste auhinna
Septembris keskendus Koolielu alushariduse, algõpetuse ning hariduslike erivajaduste õpetamise ja õppimisega seotule. Kuulutati välja konkursid nii õpilastele kui ka õpetajatele.
Õpetajate konkursi "Esitlused" võitjad:
I koht Ülle Tammela, Türi Gümnaasiumi õpetaja esitlus „Köögiviljade show”, 1.-2. klassile
II koht Urve Hinn, Lasnamäe Lasteaed-Algkooli õpetaja esitlus „Kuidas kapsasupp lauale saab?", 3. klassile
III kohta jagavad:
Eha Kaukvere, Jäneda Kooli õpetaja esitlus „Sügisese rabametsa võlu ja valu”, I-II kooliastmele
Eve Reisalu, Ristiku Põhikooli õpetaja esitlus „Lehtpuud”, 2. klassile
Kõik konkursil ära märgitud tööd avaldatakse Koolielu portaalis.
Auhinnalistele kohtadele tulnud tööde autoritega sõlmib Tiigrihüppe Sihtasutus litsentsilepingu.
9. oktoobril 2008 oli Raekojas pidulik vastuvõtt pealinna parimatele õpetajatele, kes osalesid Aasta õpetaja 2008 konkursil. Konkursi eesmärgiks on tõsta esile, tunnustada ja üldsusele tutvustada häid õpetajaid ja kõiki haridustöötajaid. Tallinna Haridusamet on üleriigilise Aasta õpetaja valimise raames juba pikka aega ka pealinna haridustöötajaid tunnustanud. Eesmärgiga väärtustada loovate ja entusiastlike õpetajate tööd ning tutvustada nende kogemusi teistele pedagoogidele kuulutas haridusamet sel aastal esmakordselt välja kolm uut konkurssi: Innovaatiline õpetaja, eÕpetaja ja Noor õpetaja.
e-õpetajateks valiti Maarja Hüdsi Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaiast, Anneli Kesksaar Liivalaia Gümnaasiumist, Kristel Mäekask Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist, Ahti Pent Tallinna Reaalkoolist, Anu Petermann Audentese Erakoolist, Irja Rebane Ristiku Põhikoolist ja Kaie Soon Tallinna Paekaare Lasteaiast.
Ühtekokku osales sel aastal Aasta õpetaja konkursil 130 haridustöötajat. Neist 46 kandidaati esitati aasta õpetaja, 20 e-õpetaja, 34 noore õpetaja ja 23 innovaatilise õpetaja konkursile. Kandidaate said esitada õpilased, lapsevanemad, pedagoogide ühendused ja kollektiivid, omavalitsuste liidud, kohalikud omavalitsused ning üksikisikud, haridusasutuse juhtkond jt.
Meie koolist osales veel kaks õpetajat, aga nemad ei osutunud valituks.
Õpetaja Eve Reisalu sai Koolielu portaali ainekuu võistluste auhinna
Septembris keskendus Koolielu alushariduse, algõpetuse ning hariduslike erivajaduste õpetamise ja õppimisega seotule. Kuulutati välja konkursid nii õpilastele kui ka õpetajatele.
Õpetajate konkursi "Esitlused" võitjad:
I koht Ülle Tammela, Türi Gümnaasiumi õpetaja esitlus „Köögiviljade show”, 1.-2. klassile
II koht Urve Hinn, Lasnamäe Lasteaed-Algkooli õpetaja esitlus „Kuidas kapsasupp lauale saab?", 3. klassile
III kohta jagavad:
Eha Kaukvere, Jäneda Kooli õpetaja esitlus „Sügisese rabametsa võlu ja valu”, I-II kooliastmele
Eve Reisalu, Ristiku Põhikooli õpetaja esitlus „Lehtpuud”, 2. klassile
Kõik konkursil ära märgitud tööd avaldatakse Koolielu portaalis.
Auhinnalistele kohtadele tulnud tööde autoritega sõlmib Tiigrihüppe Sihtasutus litsentsilepingu.
reede, 10. oktoober 2008
Koolielu IKT infotund
14. oktoobril 2008 toimub Rahvusraamatukogus kella 16.00-17.30 järjekordne Koolielu IKT infotund. Eriti on oodatud sellest osa võtma saksa keele õpetajad, kuna teemad, millest juttu tulevad, on seotud selle ainega.
Täpsemat infot ja registreerida saab toimuvale üritusele Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehel.
Täpsemat infot ja registreerida saab toimuvale üritusele Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehel.
teisipäev, 26. august 2008
Koosoleku protokoll, 25. august 2008
IKT nõukogu koosolek 25. augustil 2008
Kell 11.30–12.30
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Eve Vart. Puudus Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Koordineerija kinnitamine
2. Notebook 10 tutvustuse korraldamine
3. Autorikaitse probleemid
4. IKT-alased võimalused 2008/09. õa
5. Teine arvutiklass
6. Uue puutetahvli asukoht
7. Tegevuseesmärgid 2008/09. õppeaastaks
8. Muu
1. Koordineerija kinnitamine
Koordineerijaks pakuti ühehäälselt Piret Joalaid.
OTSUS: 2008/09. õa jätkab Ristiku PK IKT arendamise nõukogu koordineerijana Piret Joalaid.
2. Notebook 10 tutvustuse korraldamine
Soovime Notebooki 10. versiooni tutvustamiseks kutsuda Teldast kohale asjatundja Raido Sooalu, kes näitaks ka pultide ja käsitahvli võimalusi. Tutvustuse võiks teha millalgi alates 22. septembrist kella 15-st mõnes puutetahvliga klassiruumis, mitte arvutiklassis. Kui on selgunud tunniplaan ja seejärel koolituse aeg, paneme õpetajate tuppa registreerimislehe.
OTSUS: Kutsuda Notebook 10 tutvustaja kooli. Eve Reisalu teavitab õppejuhataja Ruuda Lindu.
3. Autorikaitse probleemid
Autorikaitse küsimused tekitavad endiselt segadusi. Selleteemalisel loengul osalenud Piret Joalaid lubas kuuldust kokkuvõtte koostada ja oktoobris-novembris koolis ettekande teha. Tegelema peaks ka Irja Rebase esitatud konkreetsete küsimustega.
OTSUS: Piret Joalaid esitab oktoobris-novembris autorikaitseteemalise ettekande.
4. IKT-alased võimalused 2008/09. õa
Jürgo Nooni esitas ülevaate IKT-alastest võimalustest sel õppeaastal. Rahaga on muidugi kitsas. Õnneks on koolil sponsor, kes saab meid toetada. Peaksime kirjutama projekte, et taotleda raha Tiigrihüppe SA-st. Oktoobris peaksid saabuma õpetajatele lubatud sülearvutid.
OTSUS: Üritame leida nii raha kui ka vahendeid.
5. Teine arvutiklass
Teise arvutiklassi saaks sisse seada Irja Rebase matemaatikaklassi. See ruum sai valitud sellepärast, et see pole ühegi klassi n-ö koduklass ja et Irja Rebane on arvutite alal väga kompetentne. Ruumis on juba tasuta saadud arvutilauad, kuid puuduvad arvutid ja kaablid. Maja kaabeldamine selgub nädala-paari pärast.
OTSUS: Ootame, millal saame arvutid ja kaablid.
6. Uue puutetahvli asukoht
Seoses meie kooli saamisega Tiigrihüppe maakondlikuks koolituskeskuseks peaksime saama ka ühe uue puutetahvli, seega arutasime, kuhu see siis paigutada. Kasutamise mõttes oleks see kõige otstarbekam panna I klassi: 1) esimese klassi õpilastele on seda väga vaja ja 2) Eve Reisalu oskab seda kohe maksimaalselt rakendada.
Hea oleks saada ka rohkem projektoreid.
OTSUS: Uue puutetahvli saamisel oleks mõttekas paigutada see I klassi.
7. Tegevuseesmärgid 2008/09. õppeaastaks
* Kirjalike tööde vormistamise juhend – Eve Reisalu koostab oktoobriks
* „Tehnotiiger lendab” – Jürgo Nooni juhendamisel lennumasina modelleerimine arvuti abil ja freesimine
* IKT-vahendite täiustamine – eesmärk võiks olla igasse klassi projektor ja poolesse klassidest puutetahvel, kui pakutakse sülearvuteid õpilastele, osaleksime ka selles projektis
* Notebook 10 võimaluste kasutamine ja tutvustamine
* Koolitada võimaluse korral oma kooli õpetajaid
* Oma kooli õpetajate materjalide avaldamine
* Tiigrihüppe SA infotundides, eKooli konverentsil jm üritustel osalemine
OTSUS: Täita endale seatud eesmärke.
8. Muu
8.1. Koosolekute ajad – Leppida põhimõtteliselt kokku koosolekute ajad.
Järgmine koosolek septembri lõpus või oktoobri alguses 2008.
Kell 11.30–12.30
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Eve Vart. Puudus Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Koordineerija kinnitamine
2. Notebook 10 tutvustuse korraldamine
3. Autorikaitse probleemid
4. IKT-alased võimalused 2008/09. õa
5. Teine arvutiklass
6. Uue puutetahvli asukoht
7. Tegevuseesmärgid 2008/09. õppeaastaks
8. Muu
1. Koordineerija kinnitamine
Koordineerijaks pakuti ühehäälselt Piret Joalaid.
OTSUS: 2008/09. õa jätkab Ristiku PK IKT arendamise nõukogu koordineerijana Piret Joalaid.
2. Notebook 10 tutvustuse korraldamine
Soovime Notebooki 10. versiooni tutvustamiseks kutsuda Teldast kohale asjatundja Raido Sooalu, kes näitaks ka pultide ja käsitahvli võimalusi. Tutvustuse võiks teha millalgi alates 22. septembrist kella 15-st mõnes puutetahvliga klassiruumis, mitte arvutiklassis. Kui on selgunud tunniplaan ja seejärel koolituse aeg, paneme õpetajate tuppa registreerimislehe.
OTSUS: Kutsuda Notebook 10 tutvustaja kooli. Eve Reisalu teavitab õppejuhataja Ruuda Lindu.
3. Autorikaitse probleemid
Autorikaitse küsimused tekitavad endiselt segadusi. Selleteemalisel loengul osalenud Piret Joalaid lubas kuuldust kokkuvõtte koostada ja oktoobris-novembris koolis ettekande teha. Tegelema peaks ka Irja Rebase esitatud konkreetsete küsimustega.
OTSUS: Piret Joalaid esitab oktoobris-novembris autorikaitseteemalise ettekande.
4. IKT-alased võimalused 2008/09. õa
Jürgo Nooni esitas ülevaate IKT-alastest võimalustest sel õppeaastal. Rahaga on muidugi kitsas. Õnneks on koolil sponsor, kes saab meid toetada. Peaksime kirjutama projekte, et taotleda raha Tiigrihüppe SA-st. Oktoobris peaksid saabuma õpetajatele lubatud sülearvutid.
OTSUS: Üritame leida nii raha kui ka vahendeid.
5. Teine arvutiklass
Teise arvutiklassi saaks sisse seada Irja Rebase matemaatikaklassi. See ruum sai valitud sellepärast, et see pole ühegi klassi n-ö koduklass ja et Irja Rebane on arvutite alal väga kompetentne. Ruumis on juba tasuta saadud arvutilauad, kuid puuduvad arvutid ja kaablid. Maja kaabeldamine selgub nädala-paari pärast.
OTSUS: Ootame, millal saame arvutid ja kaablid.
6. Uue puutetahvli asukoht
Seoses meie kooli saamisega Tiigrihüppe maakondlikuks koolituskeskuseks peaksime saama ka ühe uue puutetahvli, seega arutasime, kuhu see siis paigutada. Kasutamise mõttes oleks see kõige otstarbekam panna I klassi: 1) esimese klassi õpilastele on seda väga vaja ja 2) Eve Reisalu oskab seda kohe maksimaalselt rakendada.
Hea oleks saada ka rohkem projektoreid.
OTSUS: Uue puutetahvli saamisel oleks mõttekas paigutada see I klassi.
7. Tegevuseesmärgid 2008/09. õppeaastaks
* Kirjalike tööde vormistamise juhend – Eve Reisalu koostab oktoobriks
* „Tehnotiiger lendab” – Jürgo Nooni juhendamisel lennumasina modelleerimine arvuti abil ja freesimine
* IKT-vahendite täiustamine – eesmärk võiks olla igasse klassi projektor ja poolesse klassidest puutetahvel, kui pakutakse sülearvuteid õpilastele, osaleksime ka selles projektis
* Notebook 10 võimaluste kasutamine ja tutvustamine
* Koolitada võimaluse korral oma kooli õpetajaid
* Oma kooli õpetajate materjalide avaldamine
* Tiigrihüppe SA infotundides, eKooli konverentsil jm üritustel osalemine
OTSUS: Täita endale seatud eesmärke.
8. Muu
8.1. Koosolekute ajad – Leppida põhimõtteliselt kokku koosolekute ajad.
Järgmine koosolek septembri lõpus või oktoobri alguses 2008.
neljapäev, 21. august 2008
Uus kooliaasta!
Uus kooliaasta on käes ja IKT arendamise nõukogu asub jälle tööle.
Esimene koosolek on 25. augustil 2008.
Esimene koosolek on 25. augustil 2008.
laupäev, 7. juuni 2008
2007/08. õppeaasta kokkuvõte
Ristiku põhikooli IKT arendamise nõukogu alustas tööd 2007. aasta septembris.
Mai lõpus oli õige aeg teha esimesest tegutsemisaastast kokkuvõte.
Alustasime hooga tööd. Kõigepealt panime oma plaanid ja koosseisu üles kooli kodulehele ning seejärel lõime ajaveebi. Tegime ka oma kooli sümboolikaga esitlustausta.
Esimene suurem ettevõtmine oli osalemine eKooli ja Tallinna Haridusameti konverentsil „e-Õppematerjalide loomine ja kasutamine” 1.–2. novembril 2007 Tallinna Reaalkoolis.
Novembris 2007 osalesid Kairit Seenmaa, Jürgo Nooni ja Piret Joalaid strateegiaseminaril „IT juhtimine ja terviklik väljaarendamine koolis”, mille korraldasid BCS Koolitus, Tiigrihüppe Sihtasutus ja Tallinna Haridusamet. See oli väga kasulik seminar, saime sealt hulga häid mõtteid ja tekkis palju ideid, mida oma koolis kohe võiks tegema hakata.
Novembris võisime tõdeda edusamme: tegelesime arvutite paigutuse parandamise ja tasulise Miksikesega, uuritud oli õpetajate tark- ja riistvarasoove ning koolitusvajadust, arutasime arvutiklassi kasutamise eeskirja uuendamist, ürituste kalendri lisamist Internetti ning õpetajate koolitamist.
Novembris tutvustas Piret Joalaid oma kooli õpetajatele puutetahvli kasutamist eesti keele ja kirjanduse tundides, detsembris tutvustas Eve Reisalu kolleegidele omatehtud e-õppematerjale: mänge teach-ict.com’i abil, eFormulari küsimustikke, PowerPointi esitlusi, ülesandeid HotPotatoesis ning väga palju materjali puutetahvlil kasutamiseks.
Detsembris tegime kokkuvõtte, kuidas asjad on edenenud ja mida veel ette võtta. Plaane oli palju.
Jaanuariks 2008 saime valmis nimekirja, mida me ise oskaksime oma kolleegidele IKTst õpetada, ja koolitusprojekti põhja. Veel olid loodud meililistid ja soetatud nn mobiilne arvutiklass rühmaõppele.
Jaanuari lõpus tutvustas Piret Joalaid Tallinna emakeeleõpetajatele ülelinnalise eesti keele ainesektsiooni õppepäeval puutetahvli kasutamist eesti keele ja kirjanduse tundides.
Veebruaris saime oma koolitusprojektile puutetahvli õpetamiseks Tallinna Haridusametilt toetuse ja leppisime kokku koolituspäevad. Määrasime ka kriteeriumid, mille järgi jagada õpetajatele haridusameti eraldatavad sülearvutid. Veebruarist osalesime võimalust mööda Tiigrihüppe SA teisipäevastes infotundides.
Märtsis avaldasime ajaveebis põhjaliku ülevaate oma kooli õpetajate koolitamise projektist „Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis” (16 tundi, koolitajad Eve Reisalu, Piret Joalaid ja Irja Rebane).
Märtsis arutasime koolimaja kaabeldamiseks raha leidmist, QUIA-keskkonna kasutamise võimalust, DigiTiigri koolitajakoolitusel osalemist, koolitusprojekti ja arvutiklassi kasutamise probleeme, muudel koolitustel osalemist jm.
Aprilli alguses oli kolmepäevane e-õppe konverents „e-õpe on siin: kus oled sina?” IT Kolledžis, osalesid Raul Pavelson (eelkonverentsil) ja Piret Joalaid (kõigil päevadel).
Raul Pavelson jagas ajaveebi vahendusel informaatika ainesektsiooni koosolekul kuuldut: lastest ja Internetis varitsevatest ohtudest neile.
Aprillis jätkus ka õpetajate puutetahvikoolitus.
Piret Joalaid kandideeris ja sai Tiigrihüppe SA-s DigiTiigri koolitajaks.
Aprilli lõpus oli arutada veel rohkem teemasid: kokkuvõte puutetahvlikoolitusest, projekt „Sülearvutid õpilastele”, Google Pagesi võimalused, puutetahvli pliiatsite vahetamine, arvutiklassi kasutamise reeglite vastu eksimise karistused, Tiigrihüppe SA läbivate teemade uuringu II etapp, e-õpetaja konkurss, videovõistlus „Õppimislugu”, projektorisoovid, Interneti-turvalisus jm.
2008. aasta veebruaris vastasime Tiigrihüppe uuringu „IKT õpetamine läbiva teemana” küsimustikule. Meie kool osutus pärast andmete analüüsi üheks neist, kus sooviti uuringu teist etappi läbi viia. Mais uuriski Tiigrihüppe SA „IKT kui läbivate teemade õpetamise” uuringu meeskond neli tundi meilt, kuidas me õptame IKTd ning milliseid pädevusi peame oluliseks.
Intervjuu andsid Kairit Seenmaa, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Piret Joalaid, Irja Rebane ja Eve Reisalu ning neli õpilast seitsmendatest-kaheksandatest klassidest.
Mais osales Piret Joalaid Tiigrihüppe SA videovõistlusel „Õppimislugu”.
Mai lõpus tegime kokkuvõtteid tehtust ja ettepanekuid edaspidiseks. Kõne alla tulid veel mõningad probleemid: kirjalike tööde vormistamise nõuded, sülearvutite jagamise tingimused, õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine, arvutiõpetus ja õpetajate õpetamine jm.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suur osa eesmärke on saavutatud, kuid palju on veel teha.
Meie esimene tööaasta, 2007/2008. õa, oli väga töine ja ka väga huvitav. Soetasime uut tark- ja riistvara, koolitasime oma õpetajaid ning saime ka ise mitmes vallas targemaks.
Mai lõpus oli õige aeg teha esimesest tegutsemisaastast kokkuvõte.
Alustasime hooga tööd. Kõigepealt panime oma plaanid ja koosseisu üles kooli kodulehele ning seejärel lõime ajaveebi. Tegime ka oma kooli sümboolikaga esitlustausta.
Esimene suurem ettevõtmine oli osalemine eKooli ja Tallinna Haridusameti konverentsil „e-Õppematerjalide loomine ja kasutamine” 1.–2. novembril 2007 Tallinna Reaalkoolis.
Novembris 2007 osalesid Kairit Seenmaa, Jürgo Nooni ja Piret Joalaid strateegiaseminaril „IT juhtimine ja terviklik väljaarendamine koolis”, mille korraldasid BCS Koolitus, Tiigrihüppe Sihtasutus ja Tallinna Haridusamet. See oli väga kasulik seminar, saime sealt hulga häid mõtteid ja tekkis palju ideid, mida oma koolis kohe võiks tegema hakata.
Novembris võisime tõdeda edusamme: tegelesime arvutite paigutuse parandamise ja tasulise Miksikesega, uuritud oli õpetajate tark- ja riistvarasoove ning koolitusvajadust, arutasime arvutiklassi kasutamise eeskirja uuendamist, ürituste kalendri lisamist Internetti ning õpetajate koolitamist.
Novembris tutvustas Piret Joalaid oma kooli õpetajatele puutetahvli kasutamist eesti keele ja kirjanduse tundides, detsembris tutvustas Eve Reisalu kolleegidele omatehtud e-õppematerjale: mänge teach-ict.com’i abil, eFormulari küsimustikke, PowerPointi esitlusi, ülesandeid HotPotatoesis ning väga palju materjali puutetahvlil kasutamiseks.
Detsembris tegime kokkuvõtte, kuidas asjad on edenenud ja mida veel ette võtta. Plaane oli palju.
Jaanuariks 2008 saime valmis nimekirja, mida me ise oskaksime oma kolleegidele IKTst õpetada, ja koolitusprojekti põhja. Veel olid loodud meililistid ja soetatud nn mobiilne arvutiklass rühmaõppele.
Jaanuari lõpus tutvustas Piret Joalaid Tallinna emakeeleõpetajatele ülelinnalise eesti keele ainesektsiooni õppepäeval puutetahvli kasutamist eesti keele ja kirjanduse tundides.
Veebruaris saime oma koolitusprojektile puutetahvli õpetamiseks Tallinna Haridusametilt toetuse ja leppisime kokku koolituspäevad. Määrasime ka kriteeriumid, mille järgi jagada õpetajatele haridusameti eraldatavad sülearvutid. Veebruarist osalesime võimalust mööda Tiigrihüppe SA teisipäevastes infotundides.
Märtsis avaldasime ajaveebis põhjaliku ülevaate oma kooli õpetajate koolitamise projektist „Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis” (16 tundi, koolitajad Eve Reisalu, Piret Joalaid ja Irja Rebane).
Märtsis arutasime koolimaja kaabeldamiseks raha leidmist, QUIA-keskkonna kasutamise võimalust, DigiTiigri koolitajakoolitusel osalemist, koolitusprojekti ja arvutiklassi kasutamise probleeme, muudel koolitustel osalemist jm.
Aprilli alguses oli kolmepäevane e-õppe konverents „e-õpe on siin: kus oled sina?” IT Kolledžis, osalesid Raul Pavelson (eelkonverentsil) ja Piret Joalaid (kõigil päevadel).
Raul Pavelson jagas ajaveebi vahendusel informaatika ainesektsiooni koosolekul kuuldut: lastest ja Internetis varitsevatest ohtudest neile.
Aprillis jätkus ka õpetajate puutetahvikoolitus.
Piret Joalaid kandideeris ja sai Tiigrihüppe SA-s DigiTiigri koolitajaks.
Aprilli lõpus oli arutada veel rohkem teemasid: kokkuvõte puutetahvlikoolitusest, projekt „Sülearvutid õpilastele”, Google Pagesi võimalused, puutetahvli pliiatsite vahetamine, arvutiklassi kasutamise reeglite vastu eksimise karistused, Tiigrihüppe SA läbivate teemade uuringu II etapp, e-õpetaja konkurss, videovõistlus „Õppimislugu”, projektorisoovid, Interneti-turvalisus jm.
2008. aasta veebruaris vastasime Tiigrihüppe uuringu „IKT õpetamine läbiva teemana” küsimustikule. Meie kool osutus pärast andmete analüüsi üheks neist, kus sooviti uuringu teist etappi läbi viia. Mais uuriski Tiigrihüppe SA „IKT kui läbivate teemade õpetamise” uuringu meeskond neli tundi meilt, kuidas me õptame IKTd ning milliseid pädevusi peame oluliseks.
Intervjuu andsid Kairit Seenmaa, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Piret Joalaid, Irja Rebane ja Eve Reisalu ning neli õpilast seitsmendatest-kaheksandatest klassidest.
Mais osales Piret Joalaid Tiigrihüppe SA videovõistlusel „Õppimislugu”.
Mai lõpus tegime kokkuvõtteid tehtust ja ettepanekuid edaspidiseks. Kõne alla tulid veel mõningad probleemid: kirjalike tööde vormistamise nõuded, sülearvutite jagamise tingimused, õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine, arvutiõpetus ja õpetajate õpetamine jm.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suur osa eesmärke on saavutatud, kuid palju on veel teha.
Meie esimene tööaasta, 2007/2008. õa, oli väga töine ja ka väga huvitav. Soetasime uut tark- ja riistvara, koolitasime oma õpetajaid ning saime ka ise mitmes vallas targemaks.
neljapäev, 5. juuni 2008
IKT nõukogu koosoleku PROTOKOLL (26.05.2008)
Koosolek kestis kl 15.40–17.30
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni
Puudusid: Eve Vart, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Õppeaasta kokkuvõte
2. Ettepanekud uueks aastaks
3. Kirjalike tööde vormistamise nõuded
4. Sülearvutite jagamine
5. Töölehtede jm materjali avaldamine
6. Arvutiõpetus
7. Õpetajate õpetamine
8. Muu: koolitustõendid, aknakatted
1. Õppeaasta kokkuvõte
Õppeaasta viimase koosoleku puhuselt tegime kokkuvõtte, kuidas oleme tegutsenud. Tegevust alustades võtsime endale 2007/08. õppeaastaks eesmärgiks 1) parandada arvutite paigutust (nt arvutiklassis), 2) seada sisse tasulise Miksikese kasutamine, 3) uurida ainekomisjonidelt õpitarkvarasoove, 4) alustada õpetajate töölehtede jm materjali avaldamist ning 5) korraldada kolleegidele puutetahvli- jm koolitusi.
Suur osa eesmärke on saavutatud: 1) arvutite paigutust on parandatud, 2) tasulise Miksikese paroolid on olemas, 3) ainekomisjonide õpitarkvarasoovid on uuritud ja osaliselt täidetud, 4) õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine on jäänud tegemata (vt p 5) ning 5) kolleegidele on korraldatud nii puutetahvli- kui vähesel määral ka muid koolitusi.
OTSUS: Oleme tegutsenud tublilt.
2. Ettepanekud uueks õppeaastaks
Aastaiks 2007–2011 plaanisime sügisel 1) koordineerida IKT-alaseid koolitusi, 2) korraldada koolitusi puutetahvli kasutamiseks, 3) koondada õpetajate IKT-materjalid Internetti, 4) propageerida VIKO kasutamist ning 5) täiendada programmide jm õpivara valikut.
Osa sellest on juba tehtud või teoksil, nt koordineerime IKT-alaseid koolitusi ja korralda(si)me koolitusi puutetahvli kasutamiseks. Tegeleda tuleb veel õpetajate IKT-materjalide Internetti koondamise ja VIKO kasutamise propageerimisega ning täiendada programmide jm õpivara valikut.
OTSUS: Pöörata tähelepanu seni tegemata asjadele ja jätkata samas vaimus veel paremini.
3. Kirjalike tööde vormistamise nõuded
Selle õppeaasta esimesel poolel plaani võetud kirjalike tööde vormistamise kord on seni veel koostamata. Järgmisel õppeaastal tuleks see ära teha. Koolil peaks olema kord, mille järgi vormistavad õpilased (aga ka õpetajad) oma kirjalikud tööd (pealkirjad, ääred, reavahe, kirja suurus, font jms). Erilist tähelepanu tuleb pöörata viitamisele.
OTSUS: Kinnitada ja avaldada Internetis kirjalike tööde vormistamise nõuded, sh viitamine.
4. Sülearvutite jagamine
Ristiku PK saab Tiigrihüppe Sihtasutuselt taotleda õpetajatele 13 sülearvutit. Nende jagamiseks tuleb kriteeriumid uuesti üle vaadata ja vajaduse korral muuta ning Tiigrihüppe SA nõuetega ühtlustada. Kuna saame rohkem arvuteid, kui lootsime, on võib-olla vaja pädevusi karmistada.
OTSUS: Sülearvutite jagamise kriteeriumid tuleb uuesti üle vaadata. Irja Rebane arvutab uuesti protsendid, lähtudes 13 arvutist.
5. Töölehtede jm materjali avaldamine
Pikemat aega teemaks olnud õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine Internetis on keeruline, sest puudutab mitut probleemi. Üks suuremaid on autorikaitse, mis ei ole korralikult reguleeritud (sellest loodame sügiseks rohkem teada saada). Teine probleem seisneb selles, et õpetaja on oma materjaliga tohutult palju vaeva näinud ega soovi seda alati tasuta jagada. Ehk saaks seda teha mingi lepinguga? Ka oli arutusel mitu keskkonda, mida hakata kasutama. Omaette teema on, kas ja kuidas avaldada õppematerjale trükis.
OTSUS: Jätkame siiski teema arutamist ja uurimist ning kasutame VIKOt. Augustis korraldame VIKO õppimiseks kursuse.
6. Arvutiõpetus
Seoses Tiigrihüppe SA uuringuga "IKT õpetamine läbiva teemana" tõusis päevakorrale mitu küsimust, nt millal ja kuidas õpetada õpilastele arvutit, kes ja kui suures ulatuses peaks seda tegema. Meil on küll kooli õppekavas kirjas, mida peaks oskama, aga kust need pädevused peaksid tulema? Eve Reisalu arvates peaks arvuti kasutamise põhiteadmised saama algklassides. Üldiselt eeldatakse, et lastel on need juba olemas. Aineõpetaja ei peaks aga siiski oma tunnis arvuti kasutamist enam õpetama.
OTSUS: Püüda saada selgus, kas ja kuidas korraldada koolis arvutiõpetust.
7. Õpetajate õpetamine
Suur probleem on ka õpetajate õpetamine, sest nende huvi IKT-vahendite vastu on väike. Nad ei taha kohustuse korras õppida ja meie ei taha õpetada vastumeelselt häälestatud kolleege. Puudub motivatsioon. Kohale ei tule ka need, kes on varem (küsitluse kaudu) huvi üles näidanud. Ehk oleks abiks mingi motiveerimissüsteemi rakendamine. Kui õppeaasta algul oleks selge, millist tegevust soodustatakse, oleks ka kindlam tegutseda. Paraku juhtub, et väljakuulutatud kriteeriumid hiljem enam ei kehti ja õpetajad on nõutud.
OTSUS: Pakkuda siiski kolleegidele õppimisvõimalusi IKT vallas.
8. Muu: koolitustõendid, aknakatted
8.1. Koolitustõendid – Puutetahvlikoolituse projekti raames õppinutele on kätte andmata koolitustõendid. Eve Reisalu koostab teksti, Irja Rebane kujundab ja Piret Joalaid vaatab üle. Kätte võiks anda 19. mail õppenõukogus.
8.2. Aknakatted – Aknakatted vajaksid vahetamist paksemate vastu, sest päikesega lähevad klassiruumid liiga valgeks (ei näe puutetahvlit ega ekraani) ja palavaks.
Järgmine koosolek 25. augustil 2008.
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni
Puudusid: Eve Vart, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Õppeaasta kokkuvõte
2. Ettepanekud uueks aastaks
3. Kirjalike tööde vormistamise nõuded
4. Sülearvutite jagamine
5. Töölehtede jm materjali avaldamine
6. Arvutiõpetus
7. Õpetajate õpetamine
8. Muu: koolitustõendid, aknakatted
1. Õppeaasta kokkuvõte
Õppeaasta viimase koosoleku puhuselt tegime kokkuvõtte, kuidas oleme tegutsenud. Tegevust alustades võtsime endale 2007/08. õppeaastaks eesmärgiks 1) parandada arvutite paigutust (nt arvutiklassis), 2) seada sisse tasulise Miksikese kasutamine, 3) uurida ainekomisjonidelt õpitarkvarasoove, 4) alustada õpetajate töölehtede jm materjali avaldamist ning 5) korraldada kolleegidele puutetahvli- jm koolitusi.
Suur osa eesmärke on saavutatud: 1) arvutite paigutust on parandatud, 2) tasulise Miksikese paroolid on olemas, 3) ainekomisjonide õpitarkvarasoovid on uuritud ja osaliselt täidetud, 4) õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine on jäänud tegemata (vt p 5) ning 5) kolleegidele on korraldatud nii puutetahvli- kui vähesel määral ka muid koolitusi.
OTSUS: Oleme tegutsenud tublilt.
2. Ettepanekud uueks õppeaastaks
Aastaiks 2007–2011 plaanisime sügisel 1) koordineerida IKT-alaseid koolitusi, 2) korraldada koolitusi puutetahvli kasutamiseks, 3) koondada õpetajate IKT-materjalid Internetti, 4) propageerida VIKO kasutamist ning 5) täiendada programmide jm õpivara valikut.
Osa sellest on juba tehtud või teoksil, nt koordineerime IKT-alaseid koolitusi ja korralda(si)me koolitusi puutetahvli kasutamiseks. Tegeleda tuleb veel õpetajate IKT-materjalide Internetti koondamise ja VIKO kasutamise propageerimisega ning täiendada programmide jm õpivara valikut.
OTSUS: Pöörata tähelepanu seni tegemata asjadele ja jätkata samas vaimus veel paremini.
3. Kirjalike tööde vormistamise nõuded
Selle õppeaasta esimesel poolel plaani võetud kirjalike tööde vormistamise kord on seni veel koostamata. Järgmisel õppeaastal tuleks see ära teha. Koolil peaks olema kord, mille järgi vormistavad õpilased (aga ka õpetajad) oma kirjalikud tööd (pealkirjad, ääred, reavahe, kirja suurus, font jms). Erilist tähelepanu tuleb pöörata viitamisele.
OTSUS: Kinnitada ja avaldada Internetis kirjalike tööde vormistamise nõuded, sh viitamine.
4. Sülearvutite jagamine
Ristiku PK saab Tiigrihüppe Sihtasutuselt taotleda õpetajatele 13 sülearvutit. Nende jagamiseks tuleb kriteeriumid uuesti üle vaadata ja vajaduse korral muuta ning Tiigrihüppe SA nõuetega ühtlustada. Kuna saame rohkem arvuteid, kui lootsime, on võib-olla vaja pädevusi karmistada.
OTSUS: Sülearvutite jagamise kriteeriumid tuleb uuesti üle vaadata. Irja Rebane arvutab uuesti protsendid, lähtudes 13 arvutist.
5. Töölehtede jm materjali avaldamine
Pikemat aega teemaks olnud õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine Internetis on keeruline, sest puudutab mitut probleemi. Üks suuremaid on autorikaitse, mis ei ole korralikult reguleeritud (sellest loodame sügiseks rohkem teada saada). Teine probleem seisneb selles, et õpetaja on oma materjaliga tohutult palju vaeva näinud ega soovi seda alati tasuta jagada. Ehk saaks seda teha mingi lepinguga? Ka oli arutusel mitu keskkonda, mida hakata kasutama. Omaette teema on, kas ja kuidas avaldada õppematerjale trükis.
OTSUS: Jätkame siiski teema arutamist ja uurimist ning kasutame VIKOt. Augustis korraldame VIKO õppimiseks kursuse.
6. Arvutiõpetus
Seoses Tiigrihüppe SA uuringuga "IKT õpetamine läbiva teemana" tõusis päevakorrale mitu küsimust, nt millal ja kuidas õpetada õpilastele arvutit, kes ja kui suures ulatuses peaks seda tegema. Meil on küll kooli õppekavas kirjas, mida peaks oskama, aga kust need pädevused peaksid tulema? Eve Reisalu arvates peaks arvuti kasutamise põhiteadmised saama algklassides. Üldiselt eeldatakse, et lastel on need juba olemas. Aineõpetaja ei peaks aga siiski oma tunnis arvuti kasutamist enam õpetama.
OTSUS: Püüda saada selgus, kas ja kuidas korraldada koolis arvutiõpetust.
7. Õpetajate õpetamine
Suur probleem on ka õpetajate õpetamine, sest nende huvi IKT-vahendite vastu on väike. Nad ei taha kohustuse korras õppida ja meie ei taha õpetada vastumeelselt häälestatud kolleege. Puudub motivatsioon. Kohale ei tule ka need, kes on varem (küsitluse kaudu) huvi üles näidanud. Ehk oleks abiks mingi motiveerimissüsteemi rakendamine. Kui õppeaasta algul oleks selge, millist tegevust soodustatakse, oleks ka kindlam tegutseda. Paraku juhtub, et väljakuulutatud kriteeriumid hiljem enam ei kehti ja õpetajad on nõutud.
OTSUS: Pakkuda siiski kolleegidele õppimisvõimalusi IKT vallas.
8. Muu: koolitustõendid, aknakatted
8.1. Koolitustõendid – Puutetahvlikoolituse projekti raames õppinutele on kätte andmata koolitustõendid. Eve Reisalu koostab teksti, Irja Rebane kujundab ja Piret Joalaid vaatab üle. Kätte võiks anda 19. mail õppenõukogus.
8.2. Aknakatted – Aknakatted vajaksid vahetamist paksemate vastu, sest päikesega lähevad klassiruumid liiga valgeks (ei näe puutetahvlit ega ekraani) ja palavaks.
Järgmine koosolek 25. augustil 2008.
reede, 16. mai 2008
Tiigrihüpe uuris, kuidas me oma koolis IKTd õpetame ja oskame
2008. aasta veebruaris vastasime Tiigrihüppe uuringu "IKT õpetamine läbiva teemana" küsimustikule. Pärast andmete analüüsi valiti välja IKT kui läbiva teema õpetamisel eriti edukad koolid ning uuringu II etapis taheti teha intervjuusid õpetajate ja õpilastega, et täpsustada, kuidas nad IKTd õptavad ning milliseid pädevusi oluliseks peavad.
Meie kool osutus üheks kooliks, kus sooviti uuringu teist etappi läbi viia. Nii oligi 14. mail Tiigrihüppe SA "IKT kui läbivate teemade õpetamise" uuringu meeskond neli tundi meid intervjueerimas.
Uuringusse sooviti kaasata kooli IT õpetaja, infojuht, kolm aineõpetajat, kes esindavad edukat IKT kasutamist ainetundides (soovitavalt humanitaar, reaal- ja loovained või algklasside õpetajad) või kes on ise koostanud õppematerjale IKT õpetamiseks oma ainetundides, ning kuni viis õpilast, kes kasutavad aktiivselt arvutit.
Intervjuu andsid õppealajuhataja Kairit Seenmaa, infojuht Raul Pavelson, IT õpetaja Jürgo Nooni, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid, matemaatikaõpetaja Irja Rebane ja algklassiõpetaja Eve Reisalu ning neli õpilast seitsmendatest-kaheksandatest klassidest.
Küsiti arvuti- ja aineklasside riist- ja tarkvara, listide ja foorumite rakendamise, koolituste, aineõpetajate riist- ja tarkvarakasutuse, digitaalsete õppevahendite loomise, teenuste kasutamise, õpilaste arvutioskuse ja palju muu kohta.
Meie kool osutus üheks kooliks, kus sooviti uuringu teist etappi läbi viia. Nii oligi 14. mail Tiigrihüppe SA "IKT kui läbivate teemade õpetamise" uuringu meeskond neli tundi meid intervjueerimas.
Uuringusse sooviti kaasata kooli IT õpetaja, infojuht, kolm aineõpetajat, kes esindavad edukat IKT kasutamist ainetundides (soovitavalt humanitaar, reaal- ja loovained või algklasside õpetajad) või kes on ise koostanud õppematerjale IKT õpetamiseks oma ainetundides, ning kuni viis õpilast, kes kasutavad aktiivselt arvutit.
Intervjuu andsid õppealajuhataja Kairit Seenmaa, infojuht Raul Pavelson, IT õpetaja Jürgo Nooni, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid, matemaatikaõpetaja Irja Rebane ja algklassiõpetaja Eve Reisalu ning neli õpilast seitsmendatest-kaheksandatest klassidest.
Küsiti arvuti- ja aineklasside riist- ja tarkvara, listide ja foorumite rakendamise, koolituste, aineõpetajate riist- ja tarkvarakasutuse, digitaalsete õppevahendite loomise, teenuste kasutamise, õpilaste arvutioskuse ja palju muu kohta.
teisipäev, 6. mai 2008
IKT nõukogu koosoleku PROTOKOLL (28. aprillil 2008)
Koosoleku algus kell 15.40 ja lõpp 16.40
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Eve Vart, Piret Joalaid, Kairit Seenmaa, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord:
1. Kokkuvõte puutetahvlikoolitusest
2. QUIA-keskkond
3. Projekt “Sülearvutid õpilastele”
4. DigiTiigri koolitajakoolitus
5. Google Pagesi võimalused
6. Puutetahvli pliiatsite vahetamine
7. Arvutiklassi kasutamise reeglite vastu eksimise karistused
8. Tiigrihüppe SA läbivate teemade uuringu II etapp
9. Muud: e-õpetaja konkurss, videovõistlus “Õppimislugu”, projektorisoovid Interneti-turvalisus
1. Kokkuvõte puutetahvlikoolitusest
Eve Reisalu tegi kokkuvõtte Ristiku Põhikooli puutetahvlikoolituse projektist. Kuna korraldasime sellist koolitust esimest korda, siis ei osanud kõiki probleeme ette näha. Aeg oli veidi lühike, rühmad ei olnud ühtlase tasemega õpetajatest jm. Tagasiside oli aga üldiselt positiivne, vastanud nimetasid koolituse nõrgimaks küljeks päris mitmel korral iseenda oskamatust.
OTSUS: Kokkuvõttes täitsime oma eesmärgi hästi ja vajaduse korral jätkame koolitusi.
2. QUIA-keskkond
Irja Rebane pöördus Tiigrihüppe SA poole kirjaga, et tutvustada QUIA-keskkonda ja pakkuda ideed hakata korraldama koolitusi (ka teiste koolide õpetajatele), mida Irja Rebane on nõus tegema. Tiigrihüppe SA lubas uurida ja siis täpsemalt vastata.
Irja maksis oma litsensi eest ise (49 dollarit) ja töötab palju QUIA-keskkonnas, millel on tohutult võimalusi. Materjalid on üleval aadressil mott.edu.ee.
Kuna see keskkond on väga hea, tasub seda laiemalt tutvustada, aga programm maksab.
OTSUS: Ootame, mida Tiigrihüpe veel vastab. Irja on nõus QUIA-keskkonda kolleegidele tutvustama.
3. Projekt “Sülearvutid õpilastele”
Eesmärgiga leida parimaid lahendusi õppetöö efektiivsuse tõstmiseks läbi kaasaegse õppekeskkonna loomise viivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Tiigrihüppe Sihtasutus järgmise õppeaasta jooksul läbi projekti “Sülearvutid õpilastele”, milles soovitati osaleda ka meie koolil. Projekt haaraks Ene Kenkmaa ja Käddi-Kärt Kuurmanni klassi. Osa nende klasside õpetajaid on projektist (väga) huvitatud, osa on (väga) vastu.
OTSUS: Projekt on väga ahvatlev, aga kuna osa õpetajaid ei soovi IKT-vahendeid kasutada ja leiavad, et need ei sobi meie õpilaste kätte, on vist parem sellest loobuda, kuigi pooldavalt suhtuvad projekti nii Tiigrihüppe SA kui ka meie kooli direktor.
4. DigiTiigri koolitajakoolitus
Tiigrihüppe SA konkursil üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolitusprojekti DigiTiiger koolitajate leidmiseks osales ka Piret Joalaid, kellest saigi üks kuuest uuest koolitajast. Niisiis saab meie koolist koolituskeskus ja meile antakse üks puuetathvel ja projektor.
OTSUS: Siin ei olegi midagi otsustada.
5. Google Pagesi võimalused
Raul Pavelson uuris Google Pagesi võimalusi. Sinna saab üles panna Wordi, Exceli ja PP dokumente ja see oleks üks koht, kus saaks nähtavaks teha nt protokollid, korrad jm sellise, mida pole vaja avaldada kooli kodulehel, vaid mis oleks ametkondlikuks kasutamiseks, sest sellesse keskkonda saab sisse parooliga.
OTSUS: Hakkame katsetama, vaatame, kuidas toimib.
6. Puutetahvlite pliiatsite vahetamine
Mõne puutetahvi pliiatsid on väga kulunud ja vajaksid vahetamist. Raul Pavelson saatis sellekohase kirja tahvleid tootvasse ja neid hooldavasse firmasse Telda ning selgus, et pliiatsid käivad garanii alla ja peame teatama tahvli seerianumbri. Komplekt maksab muidu 250 krooni.
OTSUS: Uurida, mitme tahvli pliiatsid vajavad vahetamist ja millal lõpevad tahvlite garantiiajad, et õigel ajal uued pliiatsid tellida.
7. arvutiklassi kasutamise reeglite vastu eksimise karistused
Kuigi arvutiklassi kasutamise reeglid on olemas, ei pea õpilased neist kinni. Arvasime algul, et tuleks kindlaks määrata karistused reeglite rikkumise eest, kuid jõudsime järeldusele, et arvutiklassis läbi viidud tund on samasugune kui muugi tund. Ühe variandina pakkus Eve Reisalu psühholoogide uurimustele tuginedes välja ka õpilase seletuskirja: õpilane kirjutab, mille vastu eksis, kuidas ta oma tegu parandab jm, st mõtleb ise probleemi läbi.
OTSUS: Arvutiklassi kasutamise reeglite rikkumise eest karistatakse Ristiku PK õpilase mõjutamise korra järgi.
8. Tiigrihüppe SA läbivate teemade uuringu II etapp
2008. aasta veebruaris vastasime Tiigrihüppe uuringu “IKT õpetamine läbiva teemana” küsimustikule. Pärast andmete analüüsi valiti välja IKT kui läbiva teema õpetamisel eriti edukad koolid. Neis koolides tahetakse uuringu II etapis teha intervjuusid õpetajate ja õpilastega, et täpsustada, kuidas nad IKTd õptavad ning milliseid pädevusi oluliseks peavad.
Meie kool osutus üheks kooliks, kus soovitakse uuringu teist etappi läbi viia. Uuringusse kaasatakse kooli IT-õpetaja, infojuht, kolm aineõpetajat, kes esindavad edukat IKT kasutamist ainetundides (soovitavalt humanitaar, reaal- ja loovained või algklasside õpetajad), või kes on ise koostanud õppematerjale IKT õpetamiseks oma ainetundides. Küsitletakse ka 5 õpilast.
OTSUS: Küsimustele vastavad Jürgo Nooni (IT-õpetaja), Raul Pavelson (infojuht), Piret Joalaid (humanitaarained), Irja Rebane (reaalained) ja Eve Reisalu (algklasside õpetaja). Esitatavad dokumendid seavad valmis Kairit Seenmaa ja Raul Pavelson. Sobiv kuupäev on 14. mai 2008.
7. Muud: e-õpetaja konkurss, videovõistlus “Õppimislugu”, projektorisoovid, Interneti-turvalisus
7.1. e-õpetaja konkurss – Tallinna haridusamet on kuulutanud välja e-õpetaja
konkursi. Osa võivad võtta kõik õpetajad nii üldhariduskoolidest kui ka lasteaedade ja huvikoolide õpetajad. Konkursiga “e-õpetaja” soovib Tallinna haridusamet tunnustada Tallinna haridusasutuste pedagooge, kes kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid. Esitamise tähtaeg on 22. september. Keegi meist osaleb kindlasti.
7.2. Videovõistlus “Õppimislugu” – Tiigrihüppe SA kuulutas õpetajatele välja konkursi “Õppimislugu”. Igal õpetajal on hetki, kus ta tunneb, et just seda teemat oskab tema kõige paremini õpetada ja just seda meetodit võiks ka teistele näidata. Tiigrihüppe SA kutsub õpetajaid jagama oma õpetamistarkust teistega. Filmi ja selgituse avaldamine: TeacherTube’is http://www.teachertube.com (tag: videolugu). Soovitame osa võtta.
7.3. Projektorisoovid – mõned õpetajad on avaldanud soovi saada oma klassi lakke projektor. Võtame teadmiseks ja arvestame, kui peaks kuskilt raha saama, aga see maksab päris palju.
7.4. Interneti-turvalisus – väga aktuaalne teema, mida tuleks käsitleda ka meie koolis. Sellest on meeleldi nõus tulema ka koolidesse lastele, lastevanematele ja õpetajatele loengut pidama Kalev Pihl, kelle ajaveeb asub aadressil http://kalevpihl.spaces.live.com/ ja kirjutada saab talle aadressile kalev.pihl@eesti.ee.
Järgmine koosolek 26. mail 2008.
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Eve Vart, Piret Joalaid, Kairit Seenmaa, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord:
1. Kokkuvõte puutetahvlikoolitusest
2. QUIA-keskkond
3. Projekt “Sülearvutid õpilastele”
4. DigiTiigri koolitajakoolitus
5. Google Pagesi võimalused
6. Puutetahvli pliiatsite vahetamine
7. Arvutiklassi kasutamise reeglite vastu eksimise karistused
8. Tiigrihüppe SA läbivate teemade uuringu II etapp
9. Muud: e-õpetaja konkurss, videovõistlus “Õppimislugu”, projektorisoovid Interneti-turvalisus
1. Kokkuvõte puutetahvlikoolitusest
Eve Reisalu tegi kokkuvõtte Ristiku Põhikooli puutetahvlikoolituse projektist. Kuna korraldasime sellist koolitust esimest korda, siis ei osanud kõiki probleeme ette näha. Aeg oli veidi lühike, rühmad ei olnud ühtlase tasemega õpetajatest jm. Tagasiside oli aga üldiselt positiivne, vastanud nimetasid koolituse nõrgimaks küljeks päris mitmel korral iseenda oskamatust.
OTSUS: Kokkuvõttes täitsime oma eesmärgi hästi ja vajaduse korral jätkame koolitusi.
2. QUIA-keskkond
Irja Rebane pöördus Tiigrihüppe SA poole kirjaga, et tutvustada QUIA-keskkonda ja pakkuda ideed hakata korraldama koolitusi (ka teiste koolide õpetajatele), mida Irja Rebane on nõus tegema. Tiigrihüppe SA lubas uurida ja siis täpsemalt vastata.
Irja maksis oma litsensi eest ise (49 dollarit) ja töötab palju QUIA-keskkonnas, millel on tohutult võimalusi. Materjalid on üleval aadressil mott.edu.ee.
Kuna see keskkond on väga hea, tasub seda laiemalt tutvustada, aga programm maksab.
OTSUS: Ootame, mida Tiigrihüpe veel vastab. Irja on nõus QUIA-keskkonda kolleegidele tutvustama.
3. Projekt “Sülearvutid õpilastele”
Eesmärgiga leida parimaid lahendusi õppetöö efektiivsuse tõstmiseks läbi kaasaegse õppekeskkonna loomise viivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Tiigrihüppe Sihtasutus järgmise õppeaasta jooksul läbi projekti “Sülearvutid õpilastele”, milles soovitati osaleda ka meie koolil. Projekt haaraks Ene Kenkmaa ja Käddi-Kärt Kuurmanni klassi. Osa nende klasside õpetajaid on projektist (väga) huvitatud, osa on (väga) vastu.
OTSUS: Projekt on väga ahvatlev, aga kuna osa õpetajaid ei soovi IKT-vahendeid kasutada ja leiavad, et need ei sobi meie õpilaste kätte, on vist parem sellest loobuda, kuigi pooldavalt suhtuvad projekti nii Tiigrihüppe SA kui ka meie kooli direktor.
4. DigiTiigri koolitajakoolitus
Tiigrihüppe SA konkursil üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolitusprojekti DigiTiiger koolitajate leidmiseks osales ka Piret Joalaid, kellest saigi üks kuuest uuest koolitajast. Niisiis saab meie koolist koolituskeskus ja meile antakse üks puuetathvel ja projektor.
OTSUS: Siin ei olegi midagi otsustada.
5. Google Pagesi võimalused
Raul Pavelson uuris Google Pagesi võimalusi. Sinna saab üles panna Wordi, Exceli ja PP dokumente ja see oleks üks koht, kus saaks nähtavaks teha nt protokollid, korrad jm sellise, mida pole vaja avaldada kooli kodulehel, vaid mis oleks ametkondlikuks kasutamiseks, sest sellesse keskkonda saab sisse parooliga.
OTSUS: Hakkame katsetama, vaatame, kuidas toimib.
6. Puutetahvlite pliiatsite vahetamine
Mõne puutetahvi pliiatsid on väga kulunud ja vajaksid vahetamist. Raul Pavelson saatis sellekohase kirja tahvleid tootvasse ja neid hooldavasse firmasse Telda ning selgus, et pliiatsid käivad garanii alla ja peame teatama tahvli seerianumbri. Komplekt maksab muidu 250 krooni.
OTSUS: Uurida, mitme tahvli pliiatsid vajavad vahetamist ja millal lõpevad tahvlite garantiiajad, et õigel ajal uued pliiatsid tellida.
7. arvutiklassi kasutamise reeglite vastu eksimise karistused
Kuigi arvutiklassi kasutamise reeglid on olemas, ei pea õpilased neist kinni. Arvasime algul, et tuleks kindlaks määrata karistused reeglite rikkumise eest, kuid jõudsime järeldusele, et arvutiklassis läbi viidud tund on samasugune kui muugi tund. Ühe variandina pakkus Eve Reisalu psühholoogide uurimustele tuginedes välja ka õpilase seletuskirja: õpilane kirjutab, mille vastu eksis, kuidas ta oma tegu parandab jm, st mõtleb ise probleemi läbi.
OTSUS: Arvutiklassi kasutamise reeglite rikkumise eest karistatakse Ristiku PK õpilase mõjutamise korra järgi.
8. Tiigrihüppe SA läbivate teemade uuringu II etapp
2008. aasta veebruaris vastasime Tiigrihüppe uuringu “IKT õpetamine läbiva teemana” küsimustikule. Pärast andmete analüüsi valiti välja IKT kui läbiva teema õpetamisel eriti edukad koolid. Neis koolides tahetakse uuringu II etapis teha intervjuusid õpetajate ja õpilastega, et täpsustada, kuidas nad IKTd õptavad ning milliseid pädevusi oluliseks peavad.
Meie kool osutus üheks kooliks, kus soovitakse uuringu teist etappi läbi viia. Uuringusse kaasatakse kooli IT-õpetaja, infojuht, kolm aineõpetajat, kes esindavad edukat IKT kasutamist ainetundides (soovitavalt humanitaar, reaal- ja loovained või algklasside õpetajad), või kes on ise koostanud õppematerjale IKT õpetamiseks oma ainetundides. Küsitletakse ka 5 õpilast.
OTSUS: Küsimustele vastavad Jürgo Nooni (IT-õpetaja), Raul Pavelson (infojuht), Piret Joalaid (humanitaarained), Irja Rebane (reaalained) ja Eve Reisalu (algklasside õpetaja). Esitatavad dokumendid seavad valmis Kairit Seenmaa ja Raul Pavelson. Sobiv kuupäev on 14. mai 2008.
7. Muud: e-õpetaja konkurss, videovõistlus “Õppimislugu”, projektorisoovid, Interneti-turvalisus
7.1. e-õpetaja konkurss – Tallinna haridusamet on kuulutanud välja e-õpetaja
konkursi. Osa võivad võtta kõik õpetajad nii üldhariduskoolidest kui ka lasteaedade ja huvikoolide õpetajad. Konkursiga “e-õpetaja” soovib Tallinna haridusamet tunnustada Tallinna haridusasutuste pedagooge, kes kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid. Esitamise tähtaeg on 22. september. Keegi meist osaleb kindlasti.
7.2. Videovõistlus “Õppimislugu” – Tiigrihüppe SA kuulutas õpetajatele välja konkursi “Õppimislugu”. Igal õpetajal on hetki, kus ta tunneb, et just seda teemat oskab tema kõige paremini õpetada ja just seda meetodit võiks ka teistele näidata. Tiigrihüppe SA kutsub õpetajaid jagama oma õpetamistarkust teistega. Filmi ja selgituse avaldamine: TeacherTube’is http://www.teachertube.com (tag: videolugu). Soovitame osa võtta.
7.3. Projektorisoovid – mõned õpetajad on avaldanud soovi saada oma klassi lakke projektor. Võtame teadmiseks ja arvestame, kui peaks kuskilt raha saama, aga see maksab päris palju.
7.4. Interneti-turvalisus – väga aktuaalne teema, mida tuleks käsitleda ka meie koolis. Sellest on meeleldi nõus tulema ka koolidesse lastele, lastevanematele ja õpetajatele loengut pidama Kalev Pihl, kelle ajaveeb asub aadressil http://kalevpihl.spaces.live.com/ ja kirjutada saab talle aadressile kalev.pihl@eesti.ee.
Järgmine koosolek 26. mail 2008.
teisipäev, 29. aprill 2008
Üks kuuest uuest DigiTiigri koolitajast on Piret Joalaid
Tiigrihüppe SA-s oli 26. aprilli hommikul DigiTiigri koolitajaks kandideerijate vestlusvoor, kus Ristiku põhikooli õpetaja Piret Joalaid tegi viieminutilise ettekande "Kuidas IKT-d efektiivselt ainetunnis kasutada" – põhiliselt muidugi puutetahvlist.
28. aprillil sai DigiTiigri lehelt lugeda, et vastavalt ekspertkomisjoni otsusele on DigiTiigri uued koolitajad Kairi Laane Viimsi Keskkoolist, Piret Joalaid Ristiku Põhikoolist, Ene Moppel Võru Kesklinna Gümnaasiumist, Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumist, Dmitri Mištšenko Tallinna Ranniku Gümnaasiumist ja Vladimir Runin Narva Joala koolist.
Kogu artikkel on siin.
28. aprillil sai DigiTiigri lehelt lugeda, et vastavalt ekspertkomisjoni otsusele on DigiTiigri uued koolitajad Kairi Laane Viimsi Keskkoolist, Piret Joalaid Ristiku Põhikoolist, Ene Moppel Võru Kesklinna Gümnaasiumist, Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumist, Dmitri Mištšenko Tallinna Ranniku Gümnaasiumist ja Vladimir Runin Narva Joala koolist.
Kogu artikkel on siin.
teisipäev, 22. aprill 2008
Puutetahvlikoolitus oma kooli õpetajatele
15. ja 22. aprillil jätkas koolitustesarja teemal "Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis" õpetaja Piret Joalaid. Osalesid peamiselt emakeele ja esteetika ainekomisjoni liikmed, aga ka muude ainete õpetajad.
Päris arvukas kuulajaskond sai kõigepealt ülevaate puutetahvli võimalustest üldse ja hulgaliselt näiteid ning suhteliselt põhjaliku koolituse koos praktilise tegevusega. Igaüks sai kaasa ka mahuka jaotmaterjali.
Koolitaja eesmärk oli anda ülevaade puutetahvli võimalustest ja kogemustest, jagada näpunäiteid, kuidas saaks seda tarkvara kasutada ka nt ilma tahvlita või rühmaõppes, ning julgustada kohe kõige lihtsamaid asju tundides järele proovima.
Pärast sai teha ka midagi praktilist, esialgu ikka lihtsamaid, kohe kasutatavaid asju. Kõik osalesid innukalt, eriti tublid olid muusikaõpetaja ja tööõpetuse õpetajad.
eFormularis täidetud tagasiside põhjal jäid õpetajad koolitusega hästi rahule ja osa soovis ennast veel täiendada. Oli ka suur hulk neid, kes arvasid, et hakkavad SMART-tarkvara ja/või puutetahvlit varsti kasutama, kuigi see nõuab suurt eeltööd. Aga kui materjal on kord juba valmis, siis on seda hea ja lihtne kasutada.
Puutetahvel on suurepärane vahend, et tunde mitmekesistada ja hariduslike erivajadustega õpilastele ainet paremini selgitada.
Veidike abistavat materjali on aadressil http://ristikupuutetahvel.wikispaces.com/
ja esitlusmaterjalid on üleval aadressil http://www.slideshare.net/pirta
Päris arvukas kuulajaskond sai kõigepealt ülevaate puutetahvli võimalustest üldse ja hulgaliselt näiteid ning suhteliselt põhjaliku koolituse koos praktilise tegevusega. Igaüks sai kaasa ka mahuka jaotmaterjali.
Koolitaja eesmärk oli anda ülevaade puutetahvli võimalustest ja kogemustest, jagada näpunäiteid, kuidas saaks seda tarkvara kasutada ka nt ilma tahvlita või rühmaõppes, ning julgustada kohe kõige lihtsamaid asju tundides järele proovima.
Pärast sai teha ka midagi praktilist, esialgu ikka lihtsamaid, kohe kasutatavaid asju. Kõik osalesid innukalt, eriti tublid olid muusikaõpetaja ja tööõpetuse õpetajad.
eFormularis täidetud tagasiside põhjal jäid õpetajad koolitusega hästi rahule ja osa soovis ennast veel täiendada. Oli ka suur hulk neid, kes arvasid, et hakkavad SMART-tarkvara ja/või puutetahvlit varsti kasutama, kuigi see nõuab suurt eeltööd. Aga kui materjal on kord juba valmis, siis on seda hea ja lihtne kasutada.
Puutetahvel on suurepärane vahend, et tunde mitmekesistada ja hariduslike erivajadustega õpilastele ainet paremini selgitada.
Veidike abistavat materjali on aadressil http://ristikupuutetahvel.wikispaces.com/
ja esitlusmaterjalid on üleval aadressil http://www.slideshare.net/pirta
teisipäev, 15. aprill 2008
Internetis varitsevad lapsi suured ohud
Seekordne informaatika ainesektsiooni koosolek (14.04.2008) oli natuke teistsugune, kui on olnud eelmised. Kui tavaliselt räägime ikka IKT-ga seonduvast, siis seekord oli esinema kutsutud Kalev Pihl, kes kõneles lastest ja Internetis varitsevatest ohtudest neile.
Juttu oli arvutist ja Internetist. Tänapäeva lapsed ei kujuta maailma ilma nende kaheta enam ettegi. Seda, et Internetis peitub lapsele suur oht, ei mõtle me tavaliselt kunagi.
Pihl tõi paar näidet nii Eestis aset leidvatest kuritegudest kui ka meist kaugemal toime pandud netikuritegudest. Internet on hea koht, kus saab tegutseda enamasti nii, et sinust ei jää jälgi maha.
Just seda kasutavad ära pedofiilid. Nad hakkavad lastega lihtsalt MSN-i või muu suhtluskeskkonna vahendusel juttu ajama ja igasuguste meelitustega lapsi „ära ostma“. Ühel hetkel ütleb pedofiil lapsele näiteks, et tal tuleb politseiga pahandusi. Ta pakub lapsele välja, et ta võib teda aidata koos põgenedes. Laps muidugi nõustub kohe (peaasi, et ta ei peaks vanematele oma tegudest aru andma) ja ta on nõus mehega ära sõitma. Nii saavadki pedofiilid lapse kätte.
Juttu oli ka sellest, milline ohver on nn ideaalne. Ideaalne ohver on laps, kes on 11–14 aastat vana, kellel pole perekonda (elab lastekodus) ja muidugi peab tal olema võimalik kasutada arvutit, eriti kui arvuti asub lapsel oma toas ja tal on sinna iga kell võimalik minna. Pihl andis kõikidele lastevanematele nõu, et mingil tingimusel ei tohiks arvutit paigutada kohta, kus laps saab iseseisvalt ja järelevalveta arvuti taga istuda.
Kalev Pihl on meeleldi nõus tulema ka koolidesse lastele, lastevanematele ja õpetajatele seda loengut pidama.
Tema ajaveeb asub aadressil http://kalevpihl.spaces.live.com/ ja kirjutada saab talle aadressile kalev.pihl@eesti.ee
Raul Pavelson
Juttu oli arvutist ja Internetist. Tänapäeva lapsed ei kujuta maailma ilma nende kaheta enam ettegi. Seda, et Internetis peitub lapsele suur oht, ei mõtle me tavaliselt kunagi.
Pihl tõi paar näidet nii Eestis aset leidvatest kuritegudest kui ka meist kaugemal toime pandud netikuritegudest. Internet on hea koht, kus saab tegutseda enamasti nii, et sinust ei jää jälgi maha.
Just seda kasutavad ära pedofiilid. Nad hakkavad lastega lihtsalt MSN-i või muu suhtluskeskkonna vahendusel juttu ajama ja igasuguste meelitustega lapsi „ära ostma“. Ühel hetkel ütleb pedofiil lapsele näiteks, et tal tuleb politseiga pahandusi. Ta pakub lapsele välja, et ta võib teda aidata koos põgenedes. Laps muidugi nõustub kohe (peaasi, et ta ei peaks vanematele oma tegudest aru andma) ja ta on nõus mehega ära sõitma. Nii saavadki pedofiilid lapse kätte.
Juttu oli ka sellest, milline ohver on nn ideaalne. Ideaalne ohver on laps, kes on 11–14 aastat vana, kellel pole perekonda (elab lastekodus) ja muidugi peab tal olema võimalik kasutada arvutit, eriti kui arvuti asub lapsel oma toas ja tal on sinna iga kell võimalik minna. Pihl andis kõikidele lastevanematele nõu, et mingil tingimusel ei tohiks arvutit paigutada kohta, kus laps saab iseseisvalt ja järelevalveta arvuti taga istuda.
Kalev Pihl on meeleldi nõus tulema ka koolidesse lastele, lastevanematele ja õpetajatele seda loengut pidama.
Tema ajaveeb asub aadressil http://kalevpihl.spaces.live.com/ ja kirjutada saab talle aadressile kalev.pihl@eesti.ee
Raul Pavelson
laupäev, 12. aprill 2008
Piret Joalaidi ülevaade e-õppe konverentsist (2.-4. aprill 2008)
Osalesin kõigil kolmel päeval, aga kirjutan siin paralleelsessioonidest.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS ELAVDADA?”
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild mõtiskles ettekandes "Puutetahvel keeleõppes", mida saab puutetahvliga tunnis teha ja miks üldse peaks puutetahvel klassis olema.
Türi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tutvustas ettekandes "Puutetahvel matemaatika tunnis" materjale, mida ta on ise kasutanud ja mida võiks veel kasutusele võtta. Eriti köitvad olid igasugused funktsioonigraafikud, mida sai väga ilmekalt muuta ja niimoodi õpilastele seda paremini selgeks teha: mis juhtub, kui muutuja väärtusi muuta.
Mina tegin ettekande "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel", milles näitasin samuti puutetahvli võimalusi ja rääkisin oma kogemustest selle kasutamisel. Materjal on üleval siin.
Lõpetuseks näidati Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogi Ingrid Maadvere filmi "Puutetahvel algõpetuses". Suurepärane film, mis näitas hästi selgelt, kui palju parem on töötada puutetahvliga.
Õhtul oli IT Kolledžis vastuvõtt konverentsi korraldajatele ja esinejatele. Kõik kokkutulnud esitlesid ennast ja vestlesid mõnusalt omavahel. Kolledži äsja valmis saanud majas tehti ka põhjalik ekskursioon, pakuti head-paremat.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA”
Tea Hunt Tallinna Tehnikaülikoolist rääkis ettekandes "Testid ja ülesanded e-kursusel", et tuleb õppida teadma, tegema ja üheskoos elama ehk leida aare iseendas. Seda aitavad teha ka mitmesugused testid.
Inga Uueküla Sisekaitseakadeemiast tutvustas ettekandes "Enesekontrolli testid – kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" enda ja oma kolleegide teste ja kokkuvõtteid.
Tartu Ülikooli professor Toomas Plank andis ettekandes "Kontrolltöö iga loengu järel – võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" põhjaliku ülevaate oma kogemustest tudengite kontrollimisel. Ta tõdes: tudeng on täpselt nii laisk, kui õppejõud laseb tal olla.
Õhtul oli vastuvõtt Glehni lossis: tähistati e-Ülikooli 5. sünnipäeva ning õnnitleti e-Ülikooli parimaid e-kursusi ja õppejõude. Korraldati ka “Rooside sõja” stiilis põnev mäng. Pakuti jälle head-paremat. Kõige parem osa oli aga lobitöö.
PARALLEELSESSIOON “MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE?”
Rein Ruus Tallinna Tehnikakõrgkoolist rääkis ettekandes "Malelise mõtlemise saladused" male ja mõtlemise seostest ning tutvustas malealaseid veebimaterjale.
Tartu Kunstikooli õpetaja, skulptor Anne Rudanovski tõdes ettekandes "Õppematerjalide visuaalne vormindamine", et ka vormiõpetust on võimalik õpetada arvuti ja Interneti abil. Visuaalne kujundamine on väga oluline, sest see loob esmamulje, mis on igas olukorras tähtis, nii ka õpiobjektide puhul.
Maarika Teral Tartu Ülikoolist tutvustas ettekandes "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" algajatele mõeldud keeleõppematerjali, mis on valminud viie ülikooli koostöös. Materjal on kujundatud ülikoolilinnakuna, milles on keeltekool, infokeskus, raamatukogu, lõbustuspark ja Interneti-kohvik ning see sisaldab ka Eestit tutvustavaid kultuurialaseid peatükke.
PARALLEELSESSIOON “MIS ON M-ÕPE?”
Õppisime tundma, mis on mobiilne õpe, eheda m-õppe kogemuse kaudu. Sessiooni käigus kaasati osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi, näiteks arvutada ilma ühegi vahendita männi kõrgust (oli 10,5 m). GPS-orienteerumist juhtisid Mart Laanpere, Priit Tammets, Kairit Tammets, Terje Väljataga. Väga põnev oli! Ilm oli ilus ja hea oli metsas jalutada.
Oli väga hästi korraldatud ja huvitav ning kasulik konverents. Jäin väga rahule. Tegin ka natuke pilte, mida võib vaadata siit.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS ELAVDADA?”
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild mõtiskles ettekandes "Puutetahvel keeleõppes", mida saab puutetahvliga tunnis teha ja miks üldse peaks puutetahvel klassis olema.
Türi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tutvustas ettekandes "Puutetahvel matemaatika tunnis" materjale, mida ta on ise kasutanud ja mida võiks veel kasutusele võtta. Eriti köitvad olid igasugused funktsioonigraafikud, mida sai väga ilmekalt muuta ja niimoodi õpilastele seda paremini selgeks teha: mis juhtub, kui muutuja väärtusi muuta.
Mina tegin ettekande "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel", milles näitasin samuti puutetahvli võimalusi ja rääkisin oma kogemustest selle kasutamisel. Materjal on üleval siin.
Lõpetuseks näidati Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogi Ingrid Maadvere filmi "Puutetahvel algõpetuses". Suurepärane film, mis näitas hästi selgelt, kui palju parem on töötada puutetahvliga.
Õhtul oli IT Kolledžis vastuvõtt konverentsi korraldajatele ja esinejatele. Kõik kokkutulnud esitlesid ennast ja vestlesid mõnusalt omavahel. Kolledži äsja valmis saanud majas tehti ka põhjalik ekskursioon, pakuti head-paremat.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA”
Tea Hunt Tallinna Tehnikaülikoolist rääkis ettekandes "Testid ja ülesanded e-kursusel", et tuleb õppida teadma, tegema ja üheskoos elama ehk leida aare iseendas. Seda aitavad teha ka mitmesugused testid.
Inga Uueküla Sisekaitseakadeemiast tutvustas ettekandes "Enesekontrolli testid – kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" enda ja oma kolleegide teste ja kokkuvõtteid.
Tartu Ülikooli professor Toomas Plank andis ettekandes "Kontrolltöö iga loengu järel – võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" põhjaliku ülevaate oma kogemustest tudengite kontrollimisel. Ta tõdes: tudeng on täpselt nii laisk, kui õppejõud laseb tal olla.
Õhtul oli vastuvõtt Glehni lossis: tähistati e-Ülikooli 5. sünnipäeva ning õnnitleti e-Ülikooli parimaid e-kursusi ja õppejõude. Korraldati ka “Rooside sõja” stiilis põnev mäng. Pakuti jälle head-paremat. Kõige parem osa oli aga lobitöö.
PARALLEELSESSIOON “MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE?”
Rein Ruus Tallinna Tehnikakõrgkoolist rääkis ettekandes "Malelise mõtlemise saladused" male ja mõtlemise seostest ning tutvustas malealaseid veebimaterjale.
Tartu Kunstikooli õpetaja, skulptor Anne Rudanovski tõdes ettekandes "Õppematerjalide visuaalne vormindamine", et ka vormiõpetust on võimalik õpetada arvuti ja Interneti abil. Visuaalne kujundamine on väga oluline, sest see loob esmamulje, mis on igas olukorras tähtis, nii ka õpiobjektide puhul.
Maarika Teral Tartu Ülikoolist tutvustas ettekandes "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" algajatele mõeldud keeleõppematerjali, mis on valminud viie ülikooli koostöös. Materjal on kujundatud ülikoolilinnakuna, milles on keeltekool, infokeskus, raamatukogu, lõbustuspark ja Interneti-kohvik ning see sisaldab ka Eestit tutvustavaid kultuurialaseid peatükke.
PARALLEELSESSIOON “MIS ON M-ÕPE?”
Õppisime tundma, mis on mobiilne õpe, eheda m-õppe kogemuse kaudu. Sessiooni käigus kaasati osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi, näiteks arvutada ilma ühegi vahendita männi kõrgust (oli 10,5 m). GPS-orienteerumist juhtisid Mart Laanpere, Priit Tammets, Kairit Tammets, Terje Väljataga. Väga põnev oli! Ilm oli ilus ja hea oli metsas jalutada.
Oli väga hästi korraldatud ja huvitav ning kasulik konverents. Jäin väga rahule. Tegin ka natuke pilte, mida võib vaadata siit.
reede, 11. aprill 2008
Raul Pavelsoni kokkuvõte e-õppe konverentsist 2.04.2008
Kuidas võrgutada?
Juhtis Marge Kusmin
Kõnelesid:
Marge Kusmin (Tallinna Tehnikaülikool)
Anu Joon (Ääsmäe Põhikool
Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
Birge Talve (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
Vello Kukk (Tallinna Tehnikaülikool)
Siret Lahemaa (Lauka Põhikool)
Võrgutamine tähendab, et mitu inimest on kokku leppinud Interneti-keskkonna, kuhu nad oma materjalid panevad, et saaks neid teistega hõlpsasti jagada.
• Juttu oli mitmest keskkonnast Internetis, kus saab selliseid keskkondi luua, et inimesed saaksid oma mõtteid teistega jagada. Kõige tuntumad olid loomulikud kõigile juba väga tuttavaks saanud ajaveebid (blogsbot).
• Marge Kusmin rääkis projektist, mis hõlmab juba mitut riiki, kes omavahel suhtlevad samuti ajaveebi kaudu.
• Juttu oli ka ühest vahvast virtuaalsest klassiõpetajate kogukonnast. Seal saab iga õpetaja oma materjale teistega jagada ja ka teiste pandud asju oma tunnis kasutada. Selle kogukonna aadress on http://klop.edu.ee/
• http://haridustehnoloogid.blogspot.com/
Tutvustati mitut uut keskkonda, kuhu saab teha ajaveebi:
www.ning.com
www.classroom20.com
www.nexo.com
Juhtis Marge Kusmin
Kõnelesid:
Marge Kusmin (Tallinna Tehnikaülikool)
Anu Joon (Ääsmäe Põhikool
Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
Birge Talve (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
Vello Kukk (Tallinna Tehnikaülikool)
Siret Lahemaa (Lauka Põhikool)
Võrgutamine tähendab, et mitu inimest on kokku leppinud Interneti-keskkonna, kuhu nad oma materjalid panevad, et saaks neid teistega hõlpsasti jagada.
• Juttu oli mitmest keskkonnast Internetis, kus saab selliseid keskkondi luua, et inimesed saaksid oma mõtteid teistega jagada. Kõige tuntumad olid loomulikud kõigile juba väga tuttavaks saanud ajaveebid (blogsbot).
• Marge Kusmin rääkis projektist, mis hõlmab juba mitut riiki, kes omavahel suhtlevad samuti ajaveebi kaudu.
• Juttu oli ka ühest vahvast virtuaalsest klassiõpetajate kogukonnast. Seal saab iga õpetaja oma materjale teistega jagada ja ka teiste pandud asju oma tunnis kasutada. Selle kogukonna aadress on http://klop.edu.ee/
• http://haridustehnoloogid.blogspot.com/
Tutvustati mitut uut keskkonda, kuhu saab teha ajaveebi:
www.ning.com
www.classroom20.com
www.nexo.com
E-õppe konverents „e-õpe on siin: kus oled sina?” 2.–4. aprillini 2008
KAVA
2. aprill, eelkonverents
PLENAARSESSIOON “KUS ON E-ÕPE?” "Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteedid 2008. aastal" – Jaak Anton; Haridus- ja Teadusministeerium ; "eGümnaasium" – Mall Maasik; International University Audentes ;
""e" - Eesti hariduses" – Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium
PARALLEELSESSIOONID
KES ON HARIDUSTEHNOLOOG? "Haridustehnoloog ja üldharidus" – Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Haridustehnoloog ja kutseharidus" – Jane Mägi; Kuressaare Ametikool; "Haridustehnoloog ja kõrgharidus" – Ragnar Õun; Tartu Ülikool Pärnu Kolledž
KUIDAS VÕRGUTADA? "Temaatiliste võrgustike olemusest" – Marge Kusmin; Tallinna Tehnikaülikool; "Delta Kappa Gamma rahvusvaheline võrgustik" – Anu Joon; Ääsmäe Põhikool; "Temaatilised võrgustikud Eestis" – Varje Tipp; Pärnumaa Kutsehariduskeskus Birge Talve; Võrumaa Kutsehariduskeskus Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool; "Võrgustike virtuaalseks tegevuseks mõeldud keskkonnad" – Siret Lahemaa; Lauka Põhikool
KUIDAS SISUSTADA? Audio e-õppes - Audacity praktikum . Sisuloomine
KUIDAS ELAVDADA? "Puutetahvel keeleõppes" – Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium; "Puutetahvel matemaatika tunnis" – Laine Aluoja; Türi Gümnaasium; "Puutetahvel algõpetuses" – Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel" – Piret Joalaid; Ristiku Põhikool
MIDA ON ÕPETAJAL VAJA TEADA AUTORIÕIGUSEST? Kaido Kikkas, Hans Põldoja
3. aprill, teine päev
I PLENAARSESSIOON “KUHU LIIGUME?” "Küberruumi kaitse vajadus" – Johannes Kert; Kaitseministeerium; "Eesti kõrgharidus Kõrg-Kolkast Alam-Mülkani" – Jaan Kõrgesaar; Haridus- ja Teadusministeerium ; "The Finnish Higher Education and ICT" – Marja Kylämä; Soome Haridusministeerium
II PLENAARSESSIOON “KAS E-ÕPE = ÕPE?” "E-learning or e-LEARNING? Some Wider Reflections" – Mervyn Jones; Imperial College London; "e-Learning Models, Students and Institutions: Which One is the "K"?" – Albert Sangra Morer; Open University Catalonia; "Kas tudeng ikka õpib?" – Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool
I PARALLEELSESSIOON
MIS ON E-ÕPIK? "Eestikeelse õppe ja (e-)õppevara täiendamine muukeelsetes kutsekoolides" – Maria Ratassepp; Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus; "Koostööst haridustehnoloogi ja õpiku autori vahel" – Veronia Tuul; Tallinna Polütehnikum; "E-õpik - samm tulevikku" – Silvia Luige; Sisekaitseakadeemia
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA "Testid ja ülesanded e-kursusel" – Tea Hunt; Tallinna Tehnikaülikool; "Enesekontrolli testid - kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" – Inga Uueküla; Sisekaitseakadeemia; "Kontrolltöö iga loengu järel - võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" – Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS KEELETEHNOLOOGIA TOETAB E-ÕPET? "Keeletehnoloogia ja e-õpe" – Neeme Kahusk, Kadri Vider; Tartu Ülikool; "Arvuti mõistab eesti keelt: dialoog Teatriagendiga" – Margus Treumuth; Tartu Ülikool; "Europodians: keeleõpe iPodis ja pülgal" – Tiina Kikerpill, Neeme Kahusk; Tartu Ülikool
MIS ON TEGEVUSMUSTRID JA LUBAVUSED? "Tegevusmustrid ja õpimaastikud e-õppes" – Kai Pata, Kairit Tammets, Terje Väljataga; Tallinna Ülikool; "Töövookeelte kasutamine õppimise ja õpetamise protsesside kirjeldamiseks" – Priit Tammets; Tallinna Ülikool; "Narratiivsete tegevusmustrite kodeerimine uus-meedia keskkonnas" – Anatole Fuksas; Univeristy of Cassino
Vastuvõtt Glehni lossis: e-Ülikooli 5. sünnipäev, e-Ülikooli parimate e-kursuste ja õppejõudude õnnitlemine
4. aprill, kolmas päev
II PARALLEELSESSIOON
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? I OSA. "Videokonverents õppeprotsessis" – Priit Joa; Tallinna Tehnikaülikool Marju Piir; Tartu Ülikool; "Reaalaja videoülekanded" – Toomas Petersell; Tartu Ülikool
KUIDAS KASUTADA ÕPIOBJEKTIDE REPOSITOORIUMEID ÕPPETÖÖS? "Sobiva reprositooriumitarkvara otsingud" – Mart Laanpere; Tallinna Ülikool; "Tallinna Ülikooli Euroopa üldhariduskoolide repositooriumide võrgustik ja selle kasutamine" – Martin Sillaots; Tallinna Ülikool; "Increasing the Power of Academic Content" – Harry Tubben, Emmanuel Clemot; Blackboard International BV
MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE? "Malelise mõtlemise saladused" – Rein Ruus; Tallinna Tehnikakõrgkool; "Õppematerjalide visuaalne vormindamine" – Anne Rudanovski; Tartu Kunstikool; "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" – Maarika Teral, Sirje Rammo; Tartu Ülikool
E-ÕPE - SUHTLUS VÕI JAGATUD ÜKSINDUS? "e-õpe läbi õppija pilgu: UOC programmi "E-learning course desing and teaching" näitel" – Eve Lamberg, Estonian Business School; "e-õpe läbi väikelapse pilgu" – Piret Luik; Tartu Ülikool; "e-õpe läbi psühholoogi pilgu" – Mare Teichmann; Tallinna Tehnikaülikool
III PARALLEELSESSIOON
MIS ON M-ÕPE? Õpime tundma, mis on mobiilne õpe eheda m-õppe kogemuse kaudu.
Sessiooni käigus kaasatakse osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi.
Mart Laanpere; Priit Tammets; Kairit Tammets; Terje Väljataga
MILLISED ON 2007. AASTA E-ÜLIKOOLI PARIMAD E-KURSUSED? "Kooli muusikaõpetuse didaktika II" – Kaie Mägimets; Tartu Ülikool; "Meditsiinialane eesti keel I" – Heli Noor; Tartu Ülikool; "Sissejuhatus gerontoloogiasse" – Kai Saks; Tartu Ülikool; "Elektriväljade numbriline modelleerimine" – Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? II OSA. "Tools for Distance Course Content Construction" – Yurii Bogachkov; Ukrainian Institute for Information Technologies in Education National Technical University of Ukraine "Kyiv Polytechnic Institute"; "e-õpe rahvusvahelises keskkonnas - võmalused ja varjuküljed" – Tiina Reiman; Stokholmi Ülikool; "Kas labor = test = eksam?" – Martin Jaanus; Tallinna Tehnikaülikool
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? II OSA. "Multimeediakonspekt" – Marko Puusaar; IT Kolledž Heikki Eljas; Tallinna Majanduskool; "Õppefilmi loomine" – Mikk Rand; Kinobuss
MIS ON E-ÕIS? "Creating Unified e-Learning Environment" – Vlatka Paunović; University of Zagreb; "1 Click 2 e-Learning - Behind the Scenes" – Siniša Tomić; University of Zagreb
III PLENAARSESSIOON “KUIDAS ON HUVITAV?” "From Texas to Tallinn: e-Learning is Everywhere" – Pamela Quinn; LeCroy Centre for Education Telecommunication ; "New Education Technology Support Centres 2.0 and Beyond" – Wim Van Petegem; Katholieke Universiteit Leuven; "Didactic Design for e-Learning" – Brian Hudson; Umeå University
2. aprill, eelkonverents
PLENAARSESSIOON “KUS ON E-ÕPE?” "Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteedid 2008. aastal" – Jaak Anton; Haridus- ja Teadusministeerium ; "eGümnaasium" – Mall Maasik; International University Audentes ;
""e" - Eesti hariduses" – Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium
PARALLEELSESSIOONID
KES ON HARIDUSTEHNOLOOG? "Haridustehnoloog ja üldharidus" – Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Haridustehnoloog ja kutseharidus" – Jane Mägi; Kuressaare Ametikool; "Haridustehnoloog ja kõrgharidus" – Ragnar Õun; Tartu Ülikool Pärnu Kolledž
KUIDAS VÕRGUTADA? "Temaatiliste võrgustike olemusest" – Marge Kusmin; Tallinna Tehnikaülikool; "Delta Kappa Gamma rahvusvaheline võrgustik" – Anu Joon; Ääsmäe Põhikool; "Temaatilised võrgustikud Eestis" – Varje Tipp; Pärnumaa Kutsehariduskeskus Birge Talve; Võrumaa Kutsehariduskeskus Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool; "Võrgustike virtuaalseks tegevuseks mõeldud keskkonnad" – Siret Lahemaa; Lauka Põhikool
KUIDAS SISUSTADA? Audio e-õppes - Audacity praktikum . Sisuloomine
KUIDAS ELAVDADA? "Puutetahvel keeleõppes" – Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium; "Puutetahvel matemaatika tunnis" – Laine Aluoja; Türi Gümnaasium; "Puutetahvel algõpetuses" – Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel" – Piret Joalaid; Ristiku Põhikool
MIDA ON ÕPETAJAL VAJA TEADA AUTORIÕIGUSEST? Kaido Kikkas, Hans Põldoja
3. aprill, teine päev
I PLENAARSESSIOON “KUHU LIIGUME?” "Küberruumi kaitse vajadus" – Johannes Kert; Kaitseministeerium; "Eesti kõrgharidus Kõrg-Kolkast Alam-Mülkani" – Jaan Kõrgesaar; Haridus- ja Teadusministeerium ; "The Finnish Higher Education and ICT" – Marja Kylämä; Soome Haridusministeerium
II PLENAARSESSIOON “KAS E-ÕPE = ÕPE?” "E-learning or e-LEARNING? Some Wider Reflections" – Mervyn Jones; Imperial College London; "e-Learning Models, Students and Institutions: Which One is the "K"?" – Albert Sangra Morer; Open University Catalonia; "Kas tudeng ikka õpib?" – Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool
I PARALLEELSESSIOON
MIS ON E-ÕPIK? "Eestikeelse õppe ja (e-)õppevara täiendamine muukeelsetes kutsekoolides" – Maria Ratassepp; Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus; "Koostööst haridustehnoloogi ja õpiku autori vahel" – Veronia Tuul; Tallinna Polütehnikum; "E-õpik - samm tulevikku" – Silvia Luige; Sisekaitseakadeemia
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA "Testid ja ülesanded e-kursusel" – Tea Hunt; Tallinna Tehnikaülikool; "Enesekontrolli testid - kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" – Inga Uueküla; Sisekaitseakadeemia; "Kontrolltöö iga loengu järel - võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" – Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS KEELETEHNOLOOGIA TOETAB E-ÕPET? "Keeletehnoloogia ja e-õpe" – Neeme Kahusk, Kadri Vider; Tartu Ülikool; "Arvuti mõistab eesti keelt: dialoog Teatriagendiga" – Margus Treumuth; Tartu Ülikool; "Europodians: keeleõpe iPodis ja pülgal" – Tiina Kikerpill, Neeme Kahusk; Tartu Ülikool
MIS ON TEGEVUSMUSTRID JA LUBAVUSED? "Tegevusmustrid ja õpimaastikud e-õppes" – Kai Pata, Kairit Tammets, Terje Väljataga; Tallinna Ülikool; "Töövookeelte kasutamine õppimise ja õpetamise protsesside kirjeldamiseks" – Priit Tammets; Tallinna Ülikool; "Narratiivsete tegevusmustrite kodeerimine uus-meedia keskkonnas" – Anatole Fuksas; Univeristy of Cassino
Vastuvõtt Glehni lossis: e-Ülikooli 5. sünnipäev, e-Ülikooli parimate e-kursuste ja õppejõudude õnnitlemine
4. aprill, kolmas päev
II PARALLEELSESSIOON
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? I OSA. "Videokonverents õppeprotsessis" – Priit Joa; Tallinna Tehnikaülikool Marju Piir; Tartu Ülikool; "Reaalaja videoülekanded" – Toomas Petersell; Tartu Ülikool
KUIDAS KASUTADA ÕPIOBJEKTIDE REPOSITOORIUMEID ÕPPETÖÖS? "Sobiva reprositooriumitarkvara otsingud" – Mart Laanpere; Tallinna Ülikool; "Tallinna Ülikooli Euroopa üldhariduskoolide repositooriumide võrgustik ja selle kasutamine" – Martin Sillaots; Tallinna Ülikool; "Increasing the Power of Academic Content" – Harry Tubben, Emmanuel Clemot; Blackboard International BV
MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE? "Malelise mõtlemise saladused" – Rein Ruus; Tallinna Tehnikakõrgkool; "Õppematerjalide visuaalne vormindamine" – Anne Rudanovski; Tartu Kunstikool; "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" – Maarika Teral, Sirje Rammo; Tartu Ülikool
E-ÕPE - SUHTLUS VÕI JAGATUD ÜKSINDUS? "e-õpe läbi õppija pilgu: UOC programmi "E-learning course desing and teaching" näitel" – Eve Lamberg, Estonian Business School; "e-õpe läbi väikelapse pilgu" – Piret Luik; Tartu Ülikool; "e-õpe läbi psühholoogi pilgu" – Mare Teichmann; Tallinna Tehnikaülikool
III PARALLEELSESSIOON
MIS ON M-ÕPE? Õpime tundma, mis on mobiilne õpe eheda m-õppe kogemuse kaudu.
Sessiooni käigus kaasatakse osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi.
Mart Laanpere; Priit Tammets; Kairit Tammets; Terje Väljataga
MILLISED ON 2007. AASTA E-ÜLIKOOLI PARIMAD E-KURSUSED? "Kooli muusikaõpetuse didaktika II" – Kaie Mägimets; Tartu Ülikool; "Meditsiinialane eesti keel I" – Heli Noor; Tartu Ülikool; "Sissejuhatus gerontoloogiasse" – Kai Saks; Tartu Ülikool; "Elektriväljade numbriline modelleerimine" – Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? II OSA. "Tools for Distance Course Content Construction" – Yurii Bogachkov; Ukrainian Institute for Information Technologies in Education National Technical University of Ukraine "Kyiv Polytechnic Institute"; "e-õpe rahvusvahelises keskkonnas - võmalused ja varjuküljed" – Tiina Reiman; Stokholmi Ülikool; "Kas labor = test = eksam?" – Martin Jaanus; Tallinna Tehnikaülikool
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? II OSA. "Multimeediakonspekt" – Marko Puusaar; IT Kolledž Heikki Eljas; Tallinna Majanduskool; "Õppefilmi loomine" – Mikk Rand; Kinobuss
MIS ON E-ÕIS? "Creating Unified e-Learning Environment" – Vlatka Paunović; University of Zagreb; "1 Click 2 e-Learning - Behind the Scenes" – Siniša Tomić; University of Zagreb
III PLENAARSESSIOON “KUIDAS ON HUVITAV?” "From Texas to Tallinn: e-Learning is Everywhere" – Pamela Quinn; LeCroy Centre for Education Telecommunication ; "New Education Technology Support Centres 2.0 and Beyond" – Wim Van Petegem; Katholieke Universiteit Leuven; "Didactic Design for e-Learning" – Brian Hudson; Umeå University
31.03.08 koosoleku protokoll
IKT nõukogu koosoleku PROTOKOLL
Koosolek toimus 31. märtsil 2008. Algus kell 15.30, lõpp kell 16.30
Koosolekust võtsid osa: Piret Joalaid, Raul Pavelson, Kairit Seenmaa, Irja Rebane, Jürgo Nooni
Puudusid: Eve Vart, Eve Reisalu (osales ülelinnalisel ainekomisjoni koosolekul)
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord:
1. Koolimaja kaabeldus
2. QUIA-keskkond
3. DigiTiigri koolitajakoolitus
4. Ristiku Põhikooli koolitusprojekti probleemid
5. Arvutiklassi kasutamise probleemid
6. Koolitustel jm osalemine
7. Jooksvad küsimused, ettepanekud
1. Koolimaja kaabeldus
Interneti jaoks on vaja koolimajja kaableid panna, aga see maksab 111 966 krooni, millest pool saab maksta Tallinna Haridusamet. Ülejäänud 56 000 krooni on puudu. Mida teha? Kas loobume või üritame raha hankida?
OTSUS: Küsime kõigepealt, kas Tiigrihüppe SA-l on mingit võimalust meid toetada. Kirja kirjutab Raul Pavelson.
2. QUIA-keskkond
Irja Rebane töötab palju QUIA-keskkonnas, millel on tohutult võimalusi, nt miljonimäng, mälumäng, poomismäng, tulbad, laused, lüngad, lohistamised jpm, millega saab tekitada ka võistlusmomenti.
Kuna see keskkond on väga hea, tasub seda laiemalt tutvustada, aga programm maksab. Siit mõte pöörduda Tiigrihüppe SA poole, et asja tutvustada ja pakkuda ideed hakata korraldama koolitusi (ka teiste koolide õpetajatele), mida Irja Rebane on nõus tegema.
OTSUS: Irja Rebane koostab Tiigrihüppele QUIA-keskkonda ja oma ideid tutvustava kirja (järgmiseks nädalaks).
3. DigiTiigri koolitajakoolitus
Tiigrihüppe SA kuulutas välja konkursi üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolitusprojekti DigiTiiger koolitajate leidmiseks. Piret Joalaid soovib osaleda, sest on oma läbitud kursusega väga rahul ja tahaks seda ka teistele õpetada. Valituks osutumise korral saaks meie koolist koolituskeskus ja see oleks meile pluss. Täpsemaid andmeid-tingimusi veel ei tea.
OTSUS: Uurida veel tingimusi ja küsida Piret Joalaidi koolitajakoolitusel osalemiseks direktori luba.
4. Ristiku Põhikooli koolitusprojekti probleemid
4.1. Nurinad ja väike osalemisaktiivsus. Mõned kolleegid on väljendanud vastumeelsust osaleda oma koolis pakutaval puutetahvlikoolitusel, kuigi meil on tahvlid olemas ja kõik ei ole pidevalt kasutusel. Võimalik, et õpetajad kardavad puutetahvlit kasutada, tuleks pakkuda võimalusi seda puutuda.
4.2. Tagasisideleht. Koolitus on korraldatud 42! õpetajale, aga tagasisidelehele ei saa võib-olla nii palju inimesi kirja, mis teeb murelikuks.
4.3. Tunnistused. Koolituse läbinutele küsime tõendid Tallinna Haridusametilt või anname oma kooli tõendid selle järgi, kui palju keegi tegelikult osales.
OTSUS: Jätkame soovijatele koolitust ja julgustame õpetajaid puutetahvlit esialgu kas või puutuma ja edaspidi kasutama.
5. Arvutiklassi kasutamise probleemid
Kuigi arvutiklassi kasutamise reeglid on olemas, ei pea õpilased neist kinni. Nad segavad tunde ja trügivad ka vahetundides klassi. Tuleks kindlaks määrata karistused reeglite rikkumise eest. On küll olemas Ristiku PK õpilaste mõjutamise kord, aga ehk oleks vaja konkreetsemaid karistusi, mis tuleks siis kooskõlastada ka kooli juhtkonnaga. Uksel olevat silti, et vahetunnis ei tohi õpilased arvutiklassis olla, vahetame nii palju kui vaja.
OTSUS: Kehtestame karistused arvutiklassi kasutamise reeglite rikkumise eest (järgmiseks koosolekuks teevad kõik ettepanekuid). Õpilased võivad arvutiklassis olla vaid kella 15.30–16.00, muul ajal õpetaja kirjaliku loaga. V korruse korrapidajad-õpetajad peavad hoolitsema ka selle eest, et õpilased ei tungiks vahetundides arvutiklassi.
6. Koolitustel jm osalemine
Raul Pavelson (1 päev) ja Piret Joalaid (3 päeva) osalevad 2.–4. aprillini 2008 IT Kolledžis e-õppe konverentsil “e-õpe on siin: kus oled sina?”, kus Piret Joalaid teeb ka ettekande “Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel”.
7. Jooksvad küsimused, ettepanekud
7.1. Soetatud vara – Jürgo Nooni teatas, et koolis on nüüd olemas CNC- ehk arvuti teel juhitav freespink, ja andis selle kasutusvõimalustest ülevaate.
7.2. Puutethvli pliiatsid – osa on kulunud, kust saab uued? Raul uurib.
7.3. Teha kooli juubelikomisjoni list, et paremini infot vahetada. Raul teeb.
7.4. Uurida Googlepages’i keskkonda, kas sinna saaks ka dokumente üles panna. Raul uurib.
Järgmine koosolek 28. aprillil 2008.
Koosolek toimus 31. märtsil 2008. Algus kell 15.30, lõpp kell 16.30
Koosolekust võtsid osa: Piret Joalaid, Raul Pavelson, Kairit Seenmaa, Irja Rebane, Jürgo Nooni
Puudusid: Eve Vart, Eve Reisalu (osales ülelinnalisel ainekomisjoni koosolekul)
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord:
1. Koolimaja kaabeldus
2. QUIA-keskkond
3. DigiTiigri koolitajakoolitus
4. Ristiku Põhikooli koolitusprojekti probleemid
5. Arvutiklassi kasutamise probleemid
6. Koolitustel jm osalemine
7. Jooksvad küsimused, ettepanekud
1. Koolimaja kaabeldus
Interneti jaoks on vaja koolimajja kaableid panna, aga see maksab 111 966 krooni, millest pool saab maksta Tallinna Haridusamet. Ülejäänud 56 000 krooni on puudu. Mida teha? Kas loobume või üritame raha hankida?
OTSUS: Küsime kõigepealt, kas Tiigrihüppe SA-l on mingit võimalust meid toetada. Kirja kirjutab Raul Pavelson.
2. QUIA-keskkond
Irja Rebane töötab palju QUIA-keskkonnas, millel on tohutult võimalusi, nt miljonimäng, mälumäng, poomismäng, tulbad, laused, lüngad, lohistamised jpm, millega saab tekitada ka võistlusmomenti.
Kuna see keskkond on väga hea, tasub seda laiemalt tutvustada, aga programm maksab. Siit mõte pöörduda Tiigrihüppe SA poole, et asja tutvustada ja pakkuda ideed hakata korraldama koolitusi (ka teiste koolide õpetajatele), mida Irja Rebane on nõus tegema.
OTSUS: Irja Rebane koostab Tiigrihüppele QUIA-keskkonda ja oma ideid tutvustava kirja (järgmiseks nädalaks).
3. DigiTiigri koolitajakoolitus
Tiigrihüppe SA kuulutas välja konkursi üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolitusprojekti DigiTiiger koolitajate leidmiseks. Piret Joalaid soovib osaleda, sest on oma läbitud kursusega väga rahul ja tahaks seda ka teistele õpetada. Valituks osutumise korral saaks meie koolist koolituskeskus ja see oleks meile pluss. Täpsemaid andmeid-tingimusi veel ei tea.
OTSUS: Uurida veel tingimusi ja küsida Piret Joalaidi koolitajakoolitusel osalemiseks direktori luba.
4. Ristiku Põhikooli koolitusprojekti probleemid
4.1. Nurinad ja väike osalemisaktiivsus. Mõned kolleegid on väljendanud vastumeelsust osaleda oma koolis pakutaval puutetahvlikoolitusel, kuigi meil on tahvlid olemas ja kõik ei ole pidevalt kasutusel. Võimalik, et õpetajad kardavad puutetahvlit kasutada, tuleks pakkuda võimalusi seda puutuda.
4.2. Tagasisideleht. Koolitus on korraldatud 42! õpetajale, aga tagasisidelehele ei saa võib-olla nii palju inimesi kirja, mis teeb murelikuks.
4.3. Tunnistused. Koolituse läbinutele küsime tõendid Tallinna Haridusametilt või anname oma kooli tõendid selle järgi, kui palju keegi tegelikult osales.
OTSUS: Jätkame soovijatele koolitust ja julgustame õpetajaid puutetahvlit esialgu kas või puutuma ja edaspidi kasutama.
5. Arvutiklassi kasutamise probleemid
Kuigi arvutiklassi kasutamise reeglid on olemas, ei pea õpilased neist kinni. Nad segavad tunde ja trügivad ka vahetundides klassi. Tuleks kindlaks määrata karistused reeglite rikkumise eest. On küll olemas Ristiku PK õpilaste mõjutamise kord, aga ehk oleks vaja konkreetsemaid karistusi, mis tuleks siis kooskõlastada ka kooli juhtkonnaga. Uksel olevat silti, et vahetunnis ei tohi õpilased arvutiklassis olla, vahetame nii palju kui vaja.
OTSUS: Kehtestame karistused arvutiklassi kasutamise reeglite rikkumise eest (järgmiseks koosolekuks teevad kõik ettepanekuid). Õpilased võivad arvutiklassis olla vaid kella 15.30–16.00, muul ajal õpetaja kirjaliku loaga. V korruse korrapidajad-õpetajad peavad hoolitsema ka selle eest, et õpilased ei tungiks vahetundides arvutiklassi.
6. Koolitustel jm osalemine
Raul Pavelson (1 päev) ja Piret Joalaid (3 päeva) osalevad 2.–4. aprillini 2008 IT Kolledžis e-õppe konverentsil “e-õpe on siin: kus oled sina?”, kus Piret Joalaid teeb ka ettekande “Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel”.
7. Jooksvad küsimused, ettepanekud
7.1. Soetatud vara – Jürgo Nooni teatas, et koolis on nüüd olemas CNC- ehk arvuti teel juhitav freespink, ja andis selle kasutusvõimalustest ülevaate.
7.2. Puutethvli pliiatsid – osa on kulunud, kust saab uued? Raul uurib.
7.3. Teha kooli juubelikomisjoni list, et paremini infot vahetada. Raul teeb.
7.4. Uurida Googlepages’i keskkonda, kas sinna saaks ka dokumente üles panna. Raul uurib.
Järgmine koosolek 28. aprillil 2008.
pühapäev, 6. aprill 2008
Koolitus Ristiku Põhikoolis
3. ja 11. märtsil alustas õp. Eve Reisalu koolitustesarja teemal "Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis". Koolitusel osalesid algklasside, võõrkeelte ja loodusteaduste õpetajad, eripedagoogid ning rütmika õpetaja.
Tutvuti kodulehega http://www.smart.ee/, vaadati, kuidas puutetahvli kasutamise programmi oma arvutisse laadida ning tahvlit häälestada. Õpiti koostama teksti, töötama galeriiga ning tehtud tööd salvestama. Ühiselt koostati näidis-õppematerjal.
Kohalolijad olid väga tublid, tööd tehti suure innuga. Leiti aga, et puutetahvli programmis materjalide koostamine võtab ääretult palju aega, kuid kui programm selgeks saab, siis valmib töö iga korraga kiiremini.
Kursusest osavõtjad soovisid lisakoolitust, mis toimub aprilli lõpus.
Tutvuti kodulehega http://www.smart.ee/, vaadati, kuidas puutetahvli kasutamise programmi oma arvutisse laadida ning tahvlit häälestada. Õpiti koostama teksti, töötama galeriiga ning tehtud tööd salvestama. Ühiselt koostati näidis-õppematerjal.
Kohalolijad olid väga tublid, tööd tehti suure innuga. Leiti aga, et puutetahvli programmis materjalide koostamine võtab ääretult palju aega, kuid kui programm selgeks saab, siis valmib töö iga korraga kiiremini.
Kursusest osavõtjad soovisid lisakoolitust, mis toimub aprilli lõpus.
kolmapäev, 26. märts 2008
Koolielu kolmas infotund
Eve Reisalu ja Piret Joalaid käisid aga jälle Koolielu infotunnis.
Esimese infotunni wiki'de teema oli huvitav ja tahtis rohkem süvenemist, sestap korraldati osalenud õpetajate ettepanekul veel üks wiki'de infotund. Kohal olid need õpetajad, kes käisid ka eelmisel korral.
Arutasime wiki'de kasutamise võimalusi (saime häid ideid) ja tutvusime uue wikikeskkonnaga (Wetpaint wiki). Vaata täpsemalt siit.
Pireti tegemistest saab lugeda Pireti ajaveebist.
Esimese infotunni wiki'de teema oli huvitav ja tahtis rohkem süvenemist, sestap korraldati osalenud õpetajate ettepanekul veel üks wiki'de infotund. Kohal olid need õpetajad, kes käisid ka eelmisel korral.
Arutasime wiki'de kasutamise võimalusi (saime häid ideid) ja tutvusime uue wikikeskkonnaga (Wetpaint wiki). Vaata täpsemalt siit.
Pireti tegemistest saab lugeda Pireti ajaveebist.
teisipäev, 18. märts 2008
Koolielu teine infotund Tiigrihüppe Sihtasutuses
Koolielu teises IKT infotunnis Tiigrihüppe SA arvutiklassis osales teisipäeval, 11. märtsil 2008 Ristiku põhikoolist ainult Piret Joalaid. Teemaks oli "Esitlused veebis".
Esitlused on väga levinud koolis ja päris paljud õpetajad kasutavad neid oma igapäevatöös. Enamasti tehakse esitlusi programmiga MS PowerPoint. Infotunnis räägiti, mida peaks esitluse tegemisel arvestama ja millistes veebikeskkondadesse on võimalik esitlusi importida või millistes on võimalik neid lausa luua. Lähemalt õpiti kasutama SlideShare'i ja ZOHO Show keskkonda.
Infotunni viis läbi Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere.
Infotunni materjale saab näha Koolielu haridustehnoloogi ajaveebist.
Kaks korda kuus plaanitavates infotundides võetakse kõne alla, kuidas kasutada IKT-d õpetajatöös, missugused on uued põnevad e-õppe vahendid ning mis on uued suunad hariduses ja innovatsioonis.
Esitlused on väga levinud koolis ja päris paljud õpetajad kasutavad neid oma igapäevatöös. Enamasti tehakse esitlusi programmiga MS PowerPoint. Infotunnis räägiti, mida peaks esitluse tegemisel arvestama ja millistes veebikeskkondadesse on võimalik esitlusi importida või millistes on võimalik neid lausa luua. Lähemalt õpiti kasutama SlideShare'i ja ZOHO Show keskkonda.
Infotunni viis läbi Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere.
Infotunni materjale saab näha Koolielu haridustehnoloogi ajaveebist.
Kaks korda kuus plaanitavates infotundides võetakse kõne alla, kuidas kasutada IKT-d õpetajatöös, missugused on uued põnevad e-õppe vahendid ning mis on uued suunad hariduses ja innovatsioonis.
pühapäev, 2. märts 2008
Ristiku PK koolitusprojekt oma õpetajatele
Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu koostas oma kooli õpetajate koolitamiseks projekti “Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis” (16 tundi, koolitajad Eve Reisalu, Piret Joalaid ja Irja Rebane), mida toetab ka Tallinna haridusameti IKT nõukogu.
Esialgsed koolituspäevad on järgmised (võivad muutuda):
3. ja 11. märts – Eve Reisalu
25. märts ja 1. aprill – Irja Rebane
8. ja 15. aprill – Piret Joalaid
Koolitusprojekti eesmärgid:
• kaasata õpetajaid aktiivsemalt kasutama puutetahvlit;
• anda juhiseid puutetahvliga õppematerjalide koostamiseks;
• koostada praktiline õppematerjal ainetunnis kasutamiseks puutetahvliga;
• arendada infotehnoloogia kasutamisoskust.
Õppekava: Puutetahvli plussid ja miinused. Tarkvara tutvustus. Erifunktsioonid. Arvuti juhtimine. Tinditundlikud rakendused. Ujuvriistad. Objektide töötlemine. Trükkimine. Sisu lisamine. Galerii. Manuste vahekaart. Pildid ja flash-failid. Kustutamine ja taastamine. Hõivamine. Hõivamine videona. Ühiskasutus. Muud rakendused. Veebiaadressid. Puutetahvel ainetundides. Konkreetsed näited. Praktilised tööd.
Meetodid: esitlus, iseseisev töö, individuaalne juhendamine, praktiline töö
Osavõtjate soovituslik jaotus:
• Klassiõpetajad + võõrkeel – koolitaja Eve Reisalu (4 tundi)
• Eesti keel + ajalugu + logopeedid + esteetika – koolitaja Piret Joalaid (4 tundi)
• Matemaatika + füüsika + keemia + bioloogia – koolitaja Irja Rebane (4 tundi)
• Algajad (MS Office) – koolitaja Eve Reisalu (4 tundi)
Kursuse tulem: õpetajad
• hakkavad aktiivsemalt kasutama ainetundide läbiviimisel puutetahvlit;
• on omandanud praktilisi võtteid õppematerjalide koostamiseks;
• on koostanud õppematerjali puutetahvli jaoks;
• suudavad arvutiga õppeotstarbelisi tekste koostada ja töödelda.
Esialgsed koolituspäevad on järgmised (võivad muutuda):
3. ja 11. märts – Eve Reisalu
25. märts ja 1. aprill – Irja Rebane
8. ja 15. aprill – Piret Joalaid
Koolitusprojekti eesmärgid:
• kaasata õpetajaid aktiivsemalt kasutama puutetahvlit;
• anda juhiseid puutetahvliga õppematerjalide koostamiseks;
• koostada praktiline õppematerjal ainetunnis kasutamiseks puutetahvliga;
• arendada infotehnoloogia kasutamisoskust.
Õppekava: Puutetahvli plussid ja miinused. Tarkvara tutvustus. Erifunktsioonid. Arvuti juhtimine. Tinditundlikud rakendused. Ujuvriistad. Objektide töötlemine. Trükkimine. Sisu lisamine. Galerii. Manuste vahekaart. Pildid ja flash-failid. Kustutamine ja taastamine. Hõivamine. Hõivamine videona. Ühiskasutus. Muud rakendused. Veebiaadressid. Puutetahvel ainetundides. Konkreetsed näited. Praktilised tööd.
Meetodid: esitlus, iseseisev töö, individuaalne juhendamine, praktiline töö
Osavõtjate soovituslik jaotus:
• Klassiõpetajad + võõrkeel – koolitaja Eve Reisalu (4 tundi)
• Eesti keel + ajalugu + logopeedid + esteetika – koolitaja Piret Joalaid (4 tundi)
• Matemaatika + füüsika + keemia + bioloogia – koolitaja Irja Rebane (4 tundi)
• Algajad (MS Office) – koolitaja Eve Reisalu (4 tundi)
Kursuse tulem: õpetajad
• hakkavad aktiivsemalt kasutama ainetundide läbiviimisel puutetahvlit;
• on omandanud praktilisi võtteid õppematerjalide koostamiseks;
• on koostanud õppematerjali puutetahvli jaoks;
• suudavad arvutiga õppeotstarbelisi tekste koostada ja töödelda.
Tellimine:
Postitused (Atom)
