Uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" esitlus

3. detsembril andis uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" tulemustest ülevaate Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist.
Õpilaste IT-pädevuste kujundamine ja hindamine Eesti koolides on kaootiline
Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et suur osa Eesti koolidest ei tule toime õpilaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevuste kujundamisega riiklikus õppekavas ettenähtud tasemel. Kõige suuremad vajakajäämised avaldusid koostöö- ja suhtlemisoskuste õpetamise ning õpilaste IT-pädevuste hindamise osas.
Eesti õpilaste teadmised ja oskused on autoriteetsete rahvusvaheliste uuringute (nt PISA) andmetel maailmas esimeste hulgas, samal ajal näitavad needsamad uuringud, et nii õpilaste kui õpetajate rahulolu õppimise ja koolieluga seonduvalt on maailmas üks madalamaid. Ilmselge on, et selline olukord ei saa olla pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Kas uus aeg nõuab uut riiklikku õppekava?
Koolis igapäevaselt toimuva määrab ära riiklik õppekava, mille sisu ja mahu üle käivad pidevalt tulised vaidlused ning loomulikult mitte ainult Eestis. Järjest enam kostab hääli, et aastakümnete vältel välja kujunenud õppeainete struktuur ei suuda kiiresti muutuvas maailmas vajalikul määral sammu pidada. Probleemi üritatakse leevendada uute, nn õppekava läbivate teemade sisse toomisega, mille käsitlemine jääb aga paraku reaalses koolielus pealiskaudseks.
Riikliku õppekava temaatika on olnud pidevalt haridusavalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, kuna tegu on alusdokumendiga, mis määrab ära koolides igapäevaselt käsitletava õppe sisu ja vormi. Riiklikus õppekavas jagunevad õppeained ettenähtud tundide arvuga kohustuslikeks õppeaineteks ja nn "läbivateks teemadeks", millele eraldi tunniressurssi pole eraldatud ja mida tuleks käsitleda kõikide teiste õppeainete sees.
Läbivateks teemadeks on infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning turvalisus.
Uuringu tellijat ja läbiviijat huvitas, kuivõrd on läbivate teemade teiste õppeainete osana käsitlemine igapäevases praktilises koolielus realiseerunud ja kui tulemuslik see on. Ühtlasi püüdis uuring leida vastuse, milliste meetodite ja strateegiate abil saavutavad eesrindlikud koolid läbivate teemade integreeritud õpetamise.
Uuringu teksti pdf-formaadis leiad siit.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=189