Õpetajalt õpetajale konverents „Haridusasutus kui meeskond“

Toimumiskoht: Tallinna Reaalkool
Toimumisaeg: 25. oktoober 2010

Konverentsi korraldas Tallinna Haridusamet koos Tiigrihüppe Sihtasutuse ja eKooliga. Kavas olid erinevad töötoad, mille sisuks on õpetaja haridustehnoloogilised pädevused, praktilised kogemused e-õppes, kaasaegsed meetodid, õpikeskkonnad, veebipõhised õppevahendid, ainepõhised tarkvarad, infosüsteemid koolis ja õpiotstarbeline riistvara.

Konverentsi avas Kert Pütsepp, REKi president (REK - Reaali EsindusKoda), kes kõneles teemal "Õpilaste omavaheline koostöö koolielu kujundamisel".

Ristiku põhikoolist osalesid konverentsil järgmised õpetajad: Reet Paldrok, Liis Veske, Salme Viru, Keili Rüütli, Eve Vart, Anu Orastu, Milena Pogodajeva, Tiina Kaare, Triin Heinsalu, Juta Ehasalu, Mairi Valtin, Egne Kont, Liina Lõoke, Mai Unt, Raul Pavelson

Pärast tervitust aulas järgnesid töötoad:

I töötuba kell 11.00-12.30

• Smart tahvli kasutamine 9. klassi matemaatika tunnis. Loo Keskkool (Allar Veelmaa)
• Programmi Gimp võimaluste rakendamine kunstiõpetuse tunnis. Tallinna Ühisgümnaasium (Hanna Toom, Liia Jung)
• Veebipõhiste vahendite kasutamine kaasaegse e-õppekeskkonna loomiseks Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (Ljudmilla Roždestvenskaja, Julia Ratšinskaja, Olga Glazunova, Elen Vaino, Inna Kauts)
• E-Twinning Tiigrihüppe SA
• Meeskonnatöö õppetoolis ja õppetoolide vahel (Tallinna Reaalkool). Kooli organisatsioonikonto võimalused Googles (Rapla Vesiroosi Gümnaasium). Kati Kurim, Edmund Laugasson

II töötuba kell 13.15-14.45

• Interaktiivse tahvli kasutamine matemaatika tundides. Testide loomine Geogebras. Lasnamäe Gümnaasium (Svetlana Dõtšenko, Veronika Krištal, Jelena Leško, Jana Joganson, Svetalana Levskaja). Tallinna Linnamäe Vene Lütseum (Anna Semjonova)
• 6. klassi eesti keele tunnid arvutiklassis. Internet kui võõrkeeleõpetaja varalaegas. GAG (Anu Kell, Inga Laidna, Caterina Kosk, Merik Volar)
• Lasteaed kui meeskond Aruküla Lasteaed Rukkilill
• Kuidas sünnib e-kursus? Tallinna Lilleküla Gümnaasium (Daniel Labo, Imre Anton, Anu Luure, Epp-Maria Kukemelk, Meeri Sild)
• Promethani tahvli ja pultide võimalused ainetunnis. Informaatika ainetund - ainekavade lõimija. Tallinna Reaalkooli õpetajad (Kerli Kupits, Kailit Taliaru)
• Dünaamiliste slaidide valmistamine Geogebra programmidega Nõo Reaalgümnaasium (Sirje Sild)

III töötuba kell 15.15-16.45

• Ajatelg. Meedia- uue aja võimalused koolielus. Türi Gümnaasium (Laine Aluoja, Taaniel Stoitšev, Andra Aedma)
• Algklasside matemaatika arvutis GAG (Kristi Rahn, Kristi Saarpuu)
• Meeskonnatöö inglise keele riigieksamiks valmistamisel. Geograafia põhikoolis. Tallinna Õismäe Vene Lütseum (Olga Gortšakova, Susanne Adoson, Lilia Simaško)
• Arvuti ja katseklaas loodusteaduste praktikumis GAG (Katrin Soika, Martin Saar)
• Meediaõpe meeskonnatöös. Animatsioonitehnikad üldhariduses. Rakvere Reaalgümnaasium (Jaanus Lekk), Võru Kreutzwaldi Gümnaasium (Ene Moppel, Krista Kõlli)
• Tehnoloogiapäevad põhikooli õpilastele Tallinna Reaalkool

Õhtul toimus Estonia Teatri Valges saalis vastuvõtt konverentsil osalejatele ja anti üle auhinnad konkursil "Täna samm, homme teine" võitjatele.

Õpetajate kokkuvõte päevast:

Reet Paldrok:

Meeldis reaalkooli infosüsteem: kuvaritelt sai igal korrusel toimuva kohta infot nagu ka päeva kohta tervikuna.

Kuigi registreerumisel ei saanud ma veel isegi aru, mida ma õieti kuulama-vaatama lähen, oli meeldivaks üllatuseks ettevalmistatud huvitavad materjalid ja erinevate programmide rohkus..

Erilist muljet avaldas Nõo Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja loogiline Geogebra programmi tööpõhimõtte seletus eksamitööde põhjal. Väga hea õpetajatöö ja konkreetne toetav lähenemine.

Huvitav oli ka laste tehtud animafilmide vaatamine ja nende tööde saamisloo kuulamine.

Sisukas päev lõppes Estonia Valges saalis, kus operetisolistid kontserdiga esinesid ja külalised rikkalikku õhtueinet nautisid.

Raul Pavelson:

Mina osalesin I töötubade valikust „Programmi Gimp võimaluste rakendamine kunstiõpetuse tunnis“. Gimp programmi rakendust kunstiõpetuse tunni läbiviimisel tutvustasid meile Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetajad Hanna Toom ja Liia Jung. Hanna Toom on Ühisgümnaasiumi informaatika õpetaja ning Liia Jung kunstiõpetaja. Nende esitlus keskendus arvutiõpetuse ja kunstiõpetuse sidumisel. Nad on alati klassi ees kahekesi, kunstiõpetaja juhendab õpilasi kunsti poole pealt ja arvutiõpetaja on abiks arvutialaliselt. Koos valmib kunstiline töö arvuti abil.

Nad alustasid kunsti- ja arvutiõpetuse ühendamist 2008.a sügisel 6. klassidega. Nende eesmärkideks on tutvustada õpilastele vabavara, kaasaegset visuaalset keskkonda jne.

Hanna ja Liia andsid palju näpunäiteid, mida tuleks programmi Gimp kasutamisel arvestada.

Lisaks minule osalesid selles õpitoas ka õpetajad Tiina Kaare, Keili Rüütli, Reet Paldrok ja Egne Kont.

II töötubade valikust kuulasin „Promethani tahvli ja pultide võimalused ainetunnis. Informaatika ainetund - ainekavade lõimija“

Promethani tahvel on sarnaselt SMART-tahvliga puutetundlik. Tahvlikomplekt koosneb tahvlist, projektorist, mis on tahvli ette kinnitatud pika jalaga (SMART-tahvlil on projektor laes) ja siis kahest pliiatsist (üks õpetaja pliiats, teine õpilaste). Lisaks on võimalik tahvlikomplektile juurde soetada hääletuspultide komplekti. Õpetaja koostab tahvliprogrammis „ActivInspire“ küsimustiku valmis ning õpilased saavad siis pultide abil vastuseid anda.

Tahvli miinus minu silmis on üsna kõrge hind (58 000), lisaks pultide komplekt 48 000 (32 tk).

Tahvli plussiks on, et on võimalik SMART-tahvli tarkvaras tehtud õppematerjale kasutada ning projektor paikneb tahvli küljes, mille tulemusel ei jää ise projektori valguse ette.

III töötubade valikust kuulasin ja vaatasin „Ajatelg. Meedia- uue aja võimalused koolielus“.

Siin oli juttu, kuidas õpetaja saaks oma tundi huvitavamaks muuta kaasaegset õpikeskkonda kasutades. Esinejateks oli Türi Gümnaasiumi õpetaja koos oma kahe õpilasega.

Õpilased kõigepealt rääkisid kuidas nemad sooviksid et õpetajad neid õpetaksid. Neil oli koostatud Google Docs’i kasutades küsimustik, mida nad lasid oma kooli õpetajatel ja õpilastel täita, saamaks teada kui paljud saavad kodus kasutada infotehnoloogia võimalusi. Juttu oli ka sellisest keskkonnast nagu VIKO, kus saaks õpetaja abistada õpilasi kodutööde tegemisel. Kui õpilane ei saa tööst aru, siis õpetaja juhendab.

Tutvustati huvitavat ajatelje koostamise keskkonda (www.timetoas.com), kus saab näiteks klassijuhataja oma klassi õppeaasta sündmused ilusti ajateljele paigutada. Seda telge saab kasutada nii enda jaoks (nähtav ainult sisselogides, kui ka avalikustada).

Töötoa materjalid on aadressil http://haridus.weebly.com

Anu Orastu:

25. okt toimus Tallinna Reaalkoolis konverents „Haridusasutus kui meeskond“. Väga hea sissejuhatuse antud päeva tegi REKi president teemal „Õpilaste omavaheline koostöö koolielu kujundamisel“.

Võimalik oli osaleda erinevates töötubades.

Mina osalesin eTwinningu töötoas. Olin üks väheseid kes eTwinningust ei olnud enne midagi kuulnud, tänu sellele oli kogu saadud info minu jaoks uus ja huvitav. Koolituses saadud info aitas mul mõista kuidas eTwinning toimib. Sain teada, et eTwinningu tegevust edendab Euroopa koolide koostööd ja toob Euroopa õpetajad ja õpilased üksteisele lähemale. eTwinningu üks tegevusi on see, et ta edendab suhtlemist erinevatel teemadel.

eTwinningus on välja pakutud konkreetsed komplektid, mis on heaks abimeheks õpetajatele, kes otsivad konkreetset ideed eTwinningu koostööpartneri jaoks. Näiteks kui on soov täiustada oma keeleoskust või parandada oma suhtlemisoskust on eTwinning suurepärane õppimiskeskkond.

Kunstiprojektides on võimalik oma loomingulist külge avada ja meeldivat koostööd teha. eTwinning pakub nii õpetajatele kui õpilastele võimalust uute tutvuste loomiseks ja silmaringi laiendamiseks.

Selleks, et tutvuda eTwinninguga on võimalik osaleda 4-5 päevalistel õppeüritustel. eTwinningus on võimalik teha oma veebipäevik, mis sisaldab endas veebiruumi, ajakirje ja päevikut. Läbi selle on võimalik oma tegevusi kirjendada.

eTwinningu portaal on tegevuses osalistele peamine kohtumispaik ja töökeskkond.

eTwinning varustab koole toe, tööriistade ja teenustega, mis teevad nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste partnerluste moodustamise mistahes teemal palju lihtsamaks.

Tutvusin enda jaoks täiesti uue valdkonnaga. Sain teada kui huvitavate projektidega erinevate koolide õpetajad on tegelenud ja ka edaspidi tegelevad ja ka seda, et igal aastal tunnustatakse õpetajaid ja õpilasi, kes on eTwinningu projektis.

Õp. Eve Reisalu konverentsist "Õppijalt õppijale"

29. oktoobril 2009. aastal toimus Tallinna Reaalkoolis haridustehnoloogia-alane konverents "Õppijalt õppijale", mida korraldasid Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe SA ja eKool. Mind oli palutud esinema esimesse töötuppa teemal "Smart tahvli võimalused algõpetuses". Andsin ülevaate enda koostatud puutetahvli materjalidest. Materjalide koostamisel võtsin aluseks kehtivad õpikud-töövihikud, mida kasutan õppetundides. Püüdsin näidata erinevaid võimalusi ning jagasin mõningaid näpunäiteid materjalide koostamisel. Huvilisi oli väga palju.

Samas, 1. töötoas koos minuga esinesid ka Reaalkooli algklasside õpetajad Margit Luts ja Kaie Saar oma õpilastega. Oli väga huvitav kuulda, mida teevad teised õpetajad puutetahvlil.

Peale lõunat käisin ammutamas uusi teadmisi erinevates töötubades. Kuulasin teemat "Virtuaalne õpilane klassiruumis, Page Flakes, Weebly, GoogleDocs". Töötuba viisid läbi kaks õpetajat. Kõigepealt jagas kogemusi Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja Jane Tüksammel, kellel on klassis virtuaalne 1. klassi õpilane, st õpilane on ise praegu Hiinas, aga osaleb interneti vahendusel Nõmme Gümnaasiumi 1. klassi õppetundides. Oli väga huvitav kuulda õppetöö korraldusest, mis on selles positiivset ning mis on selle juures negatiivne. Seejärel andis Türi Gümnaasiumi õpetaja Laine Aluoja ülevaate erinevatest interneti keskkondadest, mida ta õppetöös kasutab.

Töötoas "eKool liigub õppijale lähemale" andis Ene Lindemann põhjaliku ülevaate uuest (uuenevast) eKoolist, mis tuleb kasutusele 2010/2011 õa alguses. Esialgu tundub mulle uus eKool väga keeruline, kuid administreerimine pidi muutuma lihtsamaks ja ka kasutajatele pidi see olema ka kergem, kui praegune. Kevadel 2010 toimuvad koolitused.

Konverentsil osalemine oli väga informatiivne. Kasulik oli osaleda erinevates töötubades, kuulda teiste koolide õpetajate kogemusi ning saada juurde uusi teadmisi IKT vallas. Samuti oli väga hea jagada teistega oma kogemusi seoses puutetahvliga.

Sügiskool ja konverents "Õnnestav õpetus"

Tartu Ülikooli Haridusteaduskonna pedagoogika osakond ja Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts korraldasid 30.–31. oktoobril 2009 Tartus Salme 1a sügiskooli ja konverentsi "ÕNNESTAV ÕPETUS".

Üritusega tähistati 20 aasta möödumist kasvatusteaduste õpetamise alustamisest Tartu Ülikoolis. Oodatud olid kõik vilistlased, partnerkoolide esindajad, EAPS-i liikmed ja teised kasvatusteadustest ja õpetajakoolitusest huvitatud.
Reedel, 30. oktoobril näitasid õpetajad sügiskooli töötubades mõnd konkreetset meetodit või projekti.

Kella 14.30–16.00 oli töötuba "Puutetahvli kasutamine õppetöös on õpilastele motiveeriv ja põnev". Moderaator oli Laine Aluoja, esinesid Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid ning matemaatikaõpetaja Irja Rebane. Kui õpetaja Piret Joalaid tutvustas puutetahvli võimalusi üldisemalt ja laiemalt, siis õpetaja Irja Rebane keskendus näitlikustamise võimalikkusele ja puutetahvli sidumisele matemaatikas kasutatavate programmidega.

Konverentsi kava on siin: http://www.ht.ut.ee/659472

Lähem info: http://www.ht.ut.ee/565443?date=

Sügiskonverents “Õppijalt õppijale”

29. oktoobril 2009 toimus Tallinna Reaalkoolis Tallinna Haridusameti, Tiigrihüppe Sihtasutuse ja eKooli korraldatud sügiskonverents “Õppijalt õppijale”, et võimaldada õpetajatel-praktikutel koos õpilastega tutvustada kogemusi infotehnoloogia abil õppimise ja õpetamise huvitavamaks muutmisel. Konverents koosnes peamiselt praktilistest töötubadest.

Meie koolist esinesid konverentsil töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Jürgo Nooni ning algklassiõpetaja Eve Reisalu.

Õpetaja Jürgo Nooni tutvustas koos Reaalkooli õpetaja Ahti Pendiga 3D modelleerimise kogemusi. Nad käsitlesid 3D õpetamise juures tekkinud muresid ja andsid näpunäiteid. Töötoas said kõik osavõtjad modelleerida Solid Edge’is teeküünla aluse. Õpetaja Ahti Pent näitas, kuidas töötab CNC-masin.

Õpetaja Eve Reisalu näitas koos Margit Lutsu ja Kaie Saarega töötoas “SMART tahvel algõpetuses” SMART interaktiivse tahvli võimaluste kasutamist algõpetuses.

Sügiskonverents "Õppijalt õppijale"

29. oktoobril 2009 korraldavad Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus ja eKool Tallinna Reaalkoolis juba traditsiooniks saanud konverentsi, et võimaldada õpetajatel-praktikutel koos õpilastega tutvustada kogemusi infotehnoloogia abil õppimise ja õpetamise huvitavamaks muutmisel.

Konverents koosneb praktilistest ja samaaegselt toimuvatest töötubadest.

Meie koolist astub üles kaks õpetajat:

Jürgo Nooni koos Ago Kalbergiga töötoas "Freespingid tööõpetuses" (tööõpetuses kasutatavad tehnoloogiad, CNC freespingid ja Solid Edge tarkvara) ning
Eve Reisalu koos Margit Lutsu ja Kaie Saarega töötoas "SMART tahvel algõpetuses" (SMART interaktiivse tahvli võimaluste kasutamine algõpetuses Tallinna Reaalkoolis ja Ristiku Põhikoolis).

Konverents algab saalis kell 9.00, järgnevad praktilised töötoad:
tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel,
interaktiivse tahvli kasutamine,
õpikeskkonnad,
veebipõhised õppevahendid,
ainepõhised tarkvarad,
praktilised oskused,
infosüsteemid koolis.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti. Tänavu tutvustavad oma kogemust ka lasteaiaõpetajad.
Infot konverentsi kohta ja registreeruda saab aadressil: http://expo.ekool.eu/

Ideelaat „Elu koolis koos Tiigriga“

Õppida on tüütu ja igav?
Kindlasti mitte, kui ühendada huvitavad ideed, kaasaegsed metoodikad ja tehnoloogiad, loomingulisus, julgus ning hea tahe!
IDEELAAT "ELU KOOLIS KOOS TIIGRIGA"
pakub hulgaliselt ideid, kuidas õppetööd põnevamaks muuta. Kui sa oled huvitatud innovatsioonist hariduses ja tahad lähemalt tutvuda kaasaegsete metoodikate ja tehnoloogiaga, siis ideelaat „Elu koolis koos Tiigriga“ on mõeldud just Sulle! 

Tule 12. juunil Tallinna Lauluväljakule, uksed on avatud 11.00 - 16.30!
Ideelaadal saab hea ülevaate Tiigrihüppe Sihtasutuse kõikidest haridusuuenduslikest projektidest ning sel õppeaastal Koolielu portaalis jagatud heast praktikast aineõpetuses. Näitame, missugune on elu koolis, kui kasutada nutikalt infotehnoloogia kaasabi. Ideid jagavad Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Koolielu eksperdid, õpetajate praktikakogukondade liikmed ning Tiigrihüppe Sihtasutuse head partnerid. Kohal on ka Kino- ja Füüsikabuss.
Kaasaegset tehnoloogiat tutvustavad kohalikud ja välismaised riist- ja tarkvaratootjad ning maaletoojad. Muu hulgas on välja pandud suur valik interaktiivseid tahvleid, õpihaldussüsteeme, e-õppe keskkondi ja palju muud. Väljapanekutega saab tutvuda rohkem kui 40 messiboksis, lisaks saab kuulata huvitavaid ettekandeid ja osaleda õpitubades.

Ristiku Põhikoolist esinevad ideelaadal Irja Rebane, Eve Reisalu, Piret Joalaid, Jürgo Nooni.
Päevakava:
11.00 Ideelaada avamine
(Boksid on huvilistele avatud 11.00 - 16.30)
12.00 Plenaarsessioon
     Avamine, tervitussõnad Kalle Küttis
Haridus- ja Teadusministeeriumi
üld- ja kutsehariduse asekantsler
     Kaasaegsest õppijast Ingrid Maadvere
Tiigrihüppe Sihtasutuse ja
Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog
     Head soovitused puhkuseks Voldemar Kolga
Akadeemia Nord Pühholoogia-
ja kommunikatsiooniteaduskonna dekaan
13.30 -14.00 Seikleja mäng
14.00 - 15.00 Konkursi "TehnoTiiger lendab lennumasinaga" lõpetamine.
Auhinnad annab üle Marika Priske,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler.
15.00 - 15.30 Seikleja mäng
15.30 - 16.30 Internetiturvalisusega seotud juhtumeid kommenteerib Kalev Pihl
16.30 Loosimine ideelaadal osalejate vahel.
Ideelaadale on oodatud kõik üldharidusega seotud inimesed – õpetajad, õpilased, koolijuhid, koolipidajad, lapsevanemad ja kõik, kes on huvitatud innovatsioonist üldhariduses.
Osalemine on kõigile tasuta. Tegevust jätkub nii suurtele kui väikestele!
Kõikide registreeritud osalejate vahel toimub loosimine, mille auhinnad on välja pandud korraldajate poolt. Registreeruda on võimalik nii veebipõhiselt kui ka kohapeal.
Lisainformatsioon:
Signe Piirsalu
signe@tiigrihype.ee

Innovatsioonialane hariduskonverents „Uuenev ühiskond ja kool"

Neljapäeval, 23. aprillil 2009 toimus Tallinna Haridusameti korraldamisel Innovatsiooniaastale pühendatud hariduskonverents „Uuenev ühiskond ja kool".

Tallinna Haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul pole innovatsioon ideed iseenesest, vaid ka nende edukas ellurakendamine. Uus mõtlemine algab koolist, mistõttu on väga oluline tagada seal loovust, iseseisvat mõtlemist ning õpioskuste arenemist toetav keskkond. Lisaks tuleb uuenevas ühiskonnas keskenduda kasvavale põlvkonnale õigete väärtuste õpetamisele, sest kui on paigas väärtused, saab kool olla nii uuenenud ühiskonna arengumootoriks kui ka uuenenud ühiskonda toetavaks asutuseks.

Kogemuskonverentsil käsitletigi peamiselt hariduse seoseid ühiskonna arenguga. Koolijuhtide ees üles mitmed oma ala tippspetsialistid, kes tõid häid näiteid uuendustest igapäevases õppeprotsessis ja panid seeläbi auditooriumi kaasa mõtlema.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Ülo Kaevats kõnes innovatsioonist ühiskonnas ja koolis. Eesti Arengufondi arenguseire divisjoni ekspert Imre Mürk esitles värske Eesti Inimarengu Aruande analüüsi põhjal viimase aja muutusi Eestis, mis tingivad vajaduse innovatsiooniks. Ta tõstatas üles küsimuse, mida Tallinna peaks tegema, et tõusta esile teadmusteregioonina ning milline oleks selles koolide roll.

Auditooriumi ees üles astunud koolijuhid tõid konkreetseid näiteid õppeprotsessis rakendatud uuendustest ja saavutatud tulemustest. Edukaid rakendusi esitlesid Tallinna Tehnikagümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Tallinna 32. Keskkooli ja Tallinna 37. Keskkooli esindajad, kes tutvustasid oma koolide praktilisi kogemusi koolijuhtimise elektrooniliste vahendite kasutamise, enda loodud infohaldussüsteemi Koolitark, praktiliste teadustundide korraldamise, õppetöö loomingulise korraldamise ja elektrooniliste õpikeskkondade kasutamisega.

Kuna kõige innovaatilisemalt suudavad tõenäoliselt mõelda noored inimesed, kutsus haridusamet konverentsile esinema ka õppureid. Suurimat elevust tekitaski kuulajates Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilase Mihkel-Mait Veske ettekanne „Innovatiivsus õpilastes", mis paistis silma oma värskuse ja vahetusega. Veske sõnul on internet omaette seotud keskkond, kuid tihti erineb see praegusest koolides levinud süsteemist, mis võib hoida distantsi õpilaste ning õpetajate vahel. Oma ettekandes tutvustas ta IKT-ga seotud õppetegevust väga hästi varustatud Lilleküla gümnaasiumis, tõi välja piisavalt kasutamata võimalused ning ettepanekud olukorra muutmiseks, nimetades muuhulgas ka õpetajate koolitamist.

2009. aasta on Eestis kuulutatud innovatsiooniaastaks ning selle eesmärk on inspireerida inimesi oma häid ideid ellu viima. Uuendusmeelsete inimeste kohtumispaigas http://www.in.ee/ on end tänaseks registreerinud juba 2368 inimest, 760 organisatsiooni, 173 sündmust, tehtud on 267 teemakohast blogikannet. Pakutud on üle 1333 idee ja paljudele neist leitud ka lahendused. Innovatsiooniaasta patroon on Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Tallinna Haridusametis oli organisatsiooni siseselt innovatsiooniaastana välja kuulutatud juba ka möödunud aastal.
Artikkel siin.

E-õppe konverents "Kool - õpetamisasutusest õpiruumiks"

1.-3. aprillil 2009 peeti Eesti Maaülikoolis e-õppe konverentsi "Kool - õpetamisasutusest õpiruumiks". Oodatud olid õppejõud, õpetajad, haridustehnoloogid ja muud e-õppe-huvilised.
Esimene päev oli mõeldud peamiselt üldhariduskoolide inimestele.
Ühes, puutetahvli töötoas esinesid ka Ristiku PK õpetajad Irja Rebane teemal "Matemaatika ja puutetahvel" ning Piret Joalaid teemal "Puutetahvel emakeele tunnis". Lisaks tutvustas Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis Senteo vastamissüsteemi ning Overall Eesti ASi spetsialist Margo Meri muid puutetahvli võimalusi.
Huvilisi oli hästi palju ja vastuvõtt soe. Oli väga rikastav pärastlõuna - jälle targemad!

1. aprilli kava on siin.

E-õppe konverents Tartus

1.–3. aprillini toimub Tartus Eesti Maaülikoolis õppejõududele, õpetajatele, haridustehnoloogidele ja e-õppe huvilistele e-õppe konverents "KOOL –ÕPETAMISASUTUSEST ÕPIRUUMIKS".
Teemad: robootika, õpiobjektid, õuesõpe, puutetahvel, videokoolitus, e-laborid, personaalsed õpikeskkonnad, e-kursuse kvaliteet...
Meie ehk Ristiku põhikooli õpetajaid kutsuti 1. aprillil puutetahvli töötoas esinema.
Minna saavad Irja Rebane ja Piret Joalaid.
Konverentsi lehekülg on siin.

Esimese päeva kava on siin.

Konverents "Õpetajalt õpetajale"

30. ja 31. oktoobril peeti Tallinna Reaalkoolis konverentsi "Õpetajalt õpetajale". Korraldasid Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.

Konverents algas aulas. Avasõnad ütlesid haridus- ja teadusministeeriumi nõunik, Tiigrihüppe SA nõukogu liige Jaak Anton, Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma ja Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.

Järgnes Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu Tootsi plenaarettekanne "Kas Tiigri hüpe on piisavalt pikk?", mis andis ülevaate SITESi tulemustest.

Sissejuhatuse töötubadesse tegi Tallinna haridusameti üldharidusosakonna juhataja Viivi Lokk.

Töötube oli korraga 7–8.

Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, IKT arendamise nõukogu koordinaator Piret Joalaid esines esimeses töötoas, mis kandis pealkirja "Puutetahvel ainetunnis: eesti keel". Sinna käis kirjandus muidugi ka juurde. Piret Joalaid: "Olin viimase nädala jooksul avastanud nii palju huvitavaid asju, et poolteist tundi oli liiga lühike aeg, et kõike teistele näidata. Andsin ülevaate, kuidas saab puutetahvlit konkreetselt kasutada, millest alustada ja millised võimalused on. Näitasin oma töölehti ja tutvustasin Lesson Activity Toolkit 1.0 vahvaid harjutusi, mida olin oma ainele kohandanud. Tegin ka programmi SMART Ideas väikese tutvustuse. Sellega saab luua mõtte-, mõiste- ja ideekaarte. Lõpetuseks proovisime Senteo aktiivset vastamise süsteemi. Kuulas 36 inimest. Tundub, et läks hästi ja jäädi kenasti rahule." Materjale leiab siit.

Järgneb Piret Joalaidi ülevaade.
Teise töötoa ajal kuulasin arvutikaitse.ee toimetaja Aare Kirna ja Vaata Maailma SA koolitusprojektide juhi Kristel Aija töötuba "ID kaart: et parool plehku ei pistaks".

Viimane töötuba, kus neljapäeval käisin, oli "Voicethread kuulamis-rääkimisülesannete vahendina ja Live-Online-ruum". Tutvustasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja, Koolielu aineekspert Katrin Saks, Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi saksa keele õpetaja, Koolielu aineekspert Anneli Kesksaar ja Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Astrid Sildnik. Kui Voicethread oli mulle juba tuttav, siis Live-Online-ruum oli täiesti uus ja väga huvitav asi. Selle nimetus ütleb juba ise, millege tegemist. Igatahes muljetavaldav.

Esimesel õhtul oli Õpetajate Majas koosviibimine. Meile tutvustati huvitavaid keemiakatseid, mängis tšellokvartett C-Jam, loositi välja auhindu. Lõpetuseks tantsiti line-tantsu. Muidugi olid uhke Rootsi laud, tort ja vein. Lobitöö on alati väga kasulik.

Teisel päeval ehk reedel kuulasin kõigepealt LeMilli tutvustust. Sellest rääkis Tallinna Ülikooli teadur, Tiigrihüppe SA projektijuht Martin Sillaots ja oma materjale tutvustas Lasnamäe Lasteaed-Algkooli logopeed Pille Tina-Kuusik.

Teiseks valisin "Veebipõhised koostöövahendid: Office veebis – GoogleDocs ja veebitahvel". Nendest andsid ülevaate ja aitasid neid praktiliselt proovida Lauka Põhikooli käsitööõpetaja, Tiigrihüppe SA koolitaja Siret Lahemaa ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Veebitahvli olin mõni aeg tagasi ise avastanud, aga koostööd ei osanud sellega teha, GoogleDocsi teadsin veidi rohkem, aga sain veel palju asju teada.

Hästi huvitav ja erialaliselt vajalik oli kolmas töötuba "Veebipõhised töövahendid; arvuti ja eesti keele ning kirjanduse tund". Juhatasid Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog, Koolielu aineekspert, Tiigrihüppe SA koolitaja Tiia Niggulis ja Tartu Forseliuse Gümnaasiumi eesti keele õpetaja, Koolielu aineekspert Helja Kirber. Tutvustati eesti keele wikit eestikeel.wikispaces.com ja VUE-t, millega saab mõtte-, mõiste- ja ideekaarte teha.

Teise päeva lõpetuseks pidas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere plenaarettekande "Haridustehnoloogi roll koolis".

Konverentsi lõpeb 3. novembril seminariga IT Kolledžis.
Loe ka siit.

Infotehnoloogiaalane konverents „Õpetajalt õpetajale"

30., 31. oktoobril ja 3. novembril 2008 toimub õpetajatele ja koolijuhtidele e-õppe konverents „Õpetajalt õpetajale", mida korraldavad Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.
Konverentsi eesmärgiks on võimaldada õpetajatel-praktikutel tutvustada oma kogemusi, kuidas infotehnoloogia abil õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti, sealhulgas Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid.

Piret Joalaidi töötuba on 30. oktoobril kell 12.15-13.45.

Kavas on järgmised teemad:

I. Puutetahvli tarkvara SMART Notebook tutvustus: tehnilised ja sisulised võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides kasutamiseks
II. SMART Ideas: mõtte- ja mõistekaartide koostamine
III. Senteo interaktiivse vastamise süsteem: küsimuste koostamine ja vastamine

Õpetajail ja koolijuhtidel on võimalus osaleda 30. ja 31. oktoobril Tallinna Reaalkoolis (Estonia pst 6) praktilistes töötubades ja 3. novembril 2008 IT Kolledžis (Raja 4c) seminaril, mis kannab üldisemat sõnumit „Sülearvuti koolis, selle plussid ja miinused" ning „Virtuaalkool kellele ja milleks?".
Töötubade teemad on järgmised:
• Tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel
• Interaktiivse tahvli kasutamine,
• Õpikeskkonnad,
• Veebipõhised õppevahendid,
• Ainepõhised tarkvarad,
• Praktilised oskused
• Infosüsteemid koolis.
Konverentsile registreerimine toimub aadressil http://expo.ekool.eu/ . Registreerimisel tuleb osavõtjal valida sobivad töötoad.

Piret Joalaidi ülevaade e-õppe konverentsist (2.-4. aprill 2008)

Osalesin kõigil kolmel päeval, aga kirjutan siin paralleelsessioonidest.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS ELAVDADA?”
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild mõtiskles ettekandes "Puutetahvel keeleõppes", mida saab puutetahvliga tunnis teha ja miks üldse peaks puutetahvel klassis olema.
Türi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tutvustas ettekandes "Puutetahvel matemaatika tunnis" materjale, mida ta on ise kasutanud ja mida võiks veel kasutusele võtta. Eriti köitvad olid igasugused funktsioonigraafikud, mida sai väga ilmekalt muuta ja niimoodi õpilastele seda paremini selgeks teha: mis juhtub, kui muutuja väärtusi muuta.
Mina tegin ettekande "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel", milles näitasin samuti puutetahvli võimalusi ja rääkisin oma kogemustest selle kasutamisel. Materjal on üleval siin.
Lõpetuseks näidati Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogi Ingrid Maadvere filmi "Puutetahvel algõpetuses". Suurepärane film, mis näitas hästi selgelt, kui palju parem on töötada puutetahvliga.
Õhtul oli IT Kolledžis vastuvõtt konverentsi korraldajatele ja esinejatele. Kõik kokkutulnud esitlesid ennast ja vestlesid mõnusalt omavahel. Kolledži äsja valmis saanud majas tehti ka põhjalik ekskursioon, pakuti head-paremat.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA”
Tea Hunt Tallinna Tehnikaülikoolist rääkis ettekandes "Testid ja ülesanded e-kursusel", et tuleb õppida teadma, tegema ja üheskoos elama ehk leida aare iseendas.
Seda aitavad teha ka mitmesugused testid.
Inga Uueküla Sisekaitseakadeemiast tutvustas ettekandes "Enesekontrolli testid – kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" enda ja oma kolleegide teste ja kokkuvõtteid.
Tartu Ülikooli professor Toomas Plank andis ettekandes "Kontrolltöö iga loengu järel – võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" põhjaliku ülevaate oma kogemustest tudengite kontrollimisel. Ta tõdes: tudeng on täpselt nii laisk, kui õppejõud laseb tal olla.
Õhtul oli vastuvõtt Glehni lossis:
tähistati e-Ülikooli 5. sünnipäeva ning õnnitleti e-Ülikooli parimaid e-kursusi ja õppejõude. Korraldati ka “Rooside sõja” stiilis põnev mäng. Pakuti jälle head-paremat. Kõige parem osa oli aga lobitöö.
PARALLEELSESSIOON “MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE?”
Rein Ruus Tallinna Tehnikakõrgkoolist rääkis ettekandes "Malelise mõtlemise saladused" male ja mõtlemise seostest ning tutvustas malealaseid veebimaterjale.

Tartu Kunstikooli õpetaja, skulptor Anne Rudanovski tõdes ettekandes "Õppematerjalide visuaalne vormindamine", et ka vormiõpetust on võimalik õpetada arvuti ja Interneti abil. Visuaalne kujundamine on väga oluline, sest see loob esmamulje, mis on igas olukorras tähtis, nii ka õpiobjektide puhul.
Maarika Teral Tartu Ülikoolist tutvustas ettekandes "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" algajatele mõeldud keeleõppematerjali, mis on valminud viie ülikooli koostöös. Materjal on kujundatud ülikoolilinnakuna, milles on keeltekool, infokeskus, raamatukogu, lõbustuspark ja Interneti-kohvik ning see sisaldab ka Eestit tutvustavaid kultuurialaseid peatükke.
PARALLEELSESSIOON “MIS ON M-ÕPE?”
Õppisime tundma, mis on mobiilne õpe, eheda m-õppe kogemuse kaudu. Sessiooni käigus kaasati osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi, näiteks arvutada ilma ühegi vahendita männi kõrgust (oli 10,5 m). GPS-orienteerumist juhtisid Mart Laanpere, Priit Tammets, Kairit Tammets, Terje Väljataga. Väga põnev oli! Ilm oli ilus ja hea oli metsas jalutada.
Oli väga hästi korraldatud ja huvitav ning kasulik konverents. Jäin väga rahule. Tegin ka natuke pilte, mida võib vaadata siit.

Raul Pavelsoni kokkuvõte e-õppe konverentsist 2.04.2008

Kuidas võrgutada?
Juhtis Marge Kusmin
Kõnelesid:
Marge Kusmin (Tallinna Tehnikaülikool)
Anu Joon (Ääsmäe Põhikool
Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
Birge Talve (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
Vello Kukk (Tallinna Tehnikaülikool)
Siret Lahemaa (Lauka Põhikool)
Võrgutamine tähendab, et mitu inimest on kokku leppinud Interneti-keskkonna, kuhu nad oma materjalid panevad, et saaks neid teistega hõlpsasti jagada.
• Juttu oli mitmest keskkonnast Internetis, kus saab selliseid keskkondi luua, et inimesed saaksid oma mõtteid teistega jagada. Kõige tuntumad olid loomulikud kõigile juba väga tuttavaks saanud ajaveebid (blogsbot).
• Marge Kusmin rääkis projektist, mis hõlmab juba mitut riiki, kes omavahel suhtlevad samuti ajaveebi kaudu.
• Juttu oli ka ühest vahvast virtuaalsest klassiõpetajate kogukonnast. Seal saab iga õpetaja oma materjale teistega jagada ja ka teiste pandud asju oma tunnis kasutada. Selle kogukonna aadress on http://klop.edu.ee/
• http://haridustehnoloogid.blogspot.com/
Tutvustati mitut uut keskkonda, kuhu saab teha ajaveebi:
www.ning.com
www.classroom20.com
www.nexo.com

E-õppe konverents „e-õpe on siin: kus oled sina?” 2.–4. aprillini 2008

KAVA
2. aprill, eelkonverents
PLENAARSESSIOON “KUS ON E-ÕPE?” "Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteedid 2008. aastal" – 
Jaak Anton; Haridus- ja Teadusministeerium

; "eGümnaasium" –
 Mall Maasik; International University Audentes
; 

""e" - Eesti hariduses" – 
Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium


PARALLEELSESSIOONID
KES ON HARIDUSTEHNOLOOG? "Haridustehnoloog ja üldharidus" – 
Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Haridustehnoloog ja kutseharidus" – 
Jane Mägi; Kuressaare Ametikool; "Haridustehnoloog ja kõrgharidus" –
 Ragnar Õun; Tartu Ülikool Pärnu Kolledž
KUIDAS VÕRGUTADA? "Temaatiliste võrgustike olemusest" –
 Marge Kusmin; Tallinna Tehnikaülikool; "Delta Kappa Gamma rahvusvaheline võrgustik" –
 Anu Joon; Ääsmäe Põhikool; "Temaatilised võrgustikud Eestis" – Varje Tipp; Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Birge Talve; Võrumaa Kutsehariduskeskus
Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool; "Võrgustike virtuaalseks tegevuseks mõeldud keskkonnad" –
 Siret Lahemaa; Lauka Põhikool
KUIDAS SISUSTADA? Audio e-õppes - Audacity praktikum
. Sisuloomine
KUIDAS ELAVDADA? "Puutetahvel keeleõppes" –
 Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium; "Puutetahvel matemaatika tunnis" –
 Laine Aluoja; Türi Gümnaasium; "Puutetahvel algõpetuses" –
 Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel" –
 Piret Joalaid; Ristiku Põhikool
MIDA ON ÕPETAJAL VAJA TEADA AUTORIÕIGUSEST? Kaido Kikkas, Hans Põldoja
3. aprill, teine päev
I PLENAARSESSIOON “KUHU LIIGUME?” "Küberruumi kaitse vajadus" –
 Johannes Kert; Kaitseministeerium; "Eesti kõrgharidus Kõrg-Kolkast Alam-Mülkani" –
 Jaan Kõrgesaar; Haridus- ja Teadusministeerium

; "The Finnish Higher Education and ICT" – 
Marja Kylämä; Soome Haridusministeerium


II PLENAARSESSIOON “KAS E-ÕPE = ÕPE?” "E-learning or e-LEARNING? Some Wider Reflections" –
 Mervyn Jones; Imperial College London; "e-Learning Models, Students and Institutions: Which One is the "K"?" – 
Albert Sangra Morer; Open University Catalonia; "Kas tudeng ikka õpib?" –
 Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool
I PARALLEELSESSIOON
MIS ON E-ÕPIK? "Eestikeelse õppe ja (e-)õppevara täiendamine muukeelsetes kutsekoolides" –
 Maria Ratassepp; Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus; "Koostööst haridustehnoloogi ja õpiku autori vahel" –
 Veronia Tuul; Tallinna Polütehnikum; "E-õpik - samm tulevikku" –
 Silvia Luige; Sisekaitseakadeemia
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA "Testid ja ülesanded e-kursusel" – 
Tea Hunt; Tallinna Tehnikaülikool; "Enesekontrolli testid - kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" –
 Inga Uueküla; Sisekaitseakadeemia; "Kontrolltöö iga loengu järel - võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" –
 Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS KEELETEHNOLOOGIA TOETAB E-ÕPET? "Keeletehnoloogia ja e-õpe" –
 Neeme Kahusk, Kadri Vider; Tartu Ülikool; "Arvuti mõistab eesti keelt: dialoog Teatriagendiga" – 
Margus Treumuth; Tartu Ülikool; "Europodians: keeleõpe iPodis ja pülgal" – 
Tiina Kikerpill, Neeme Kahusk; Tartu Ülikool
MIS ON TEGEVUSMUSTRID JA LUBAVUSED? "Tegevusmustrid ja õpimaastikud e-õppes" –
 Kai Pata, Kairit Tammets, Terje Väljataga; Tallinna Ülikool; "Töövookeelte kasutamine õppimise ja õpetamise protsesside kirjeldamiseks" – 
Priit Tammets; Tallinna Ülikool; "Narratiivsete tegevusmustrite kodeerimine uus-meedia keskkonnas" – 
Anatole Fuksas; Univeristy of Cassino
Vastuvõtt Glehni lossis:
e-Ülikooli 5. sünnipäev, e-Ülikooli parimate e-kursuste ja õppejõudude õnnitlemine
4. aprill, kolmas päev
II PARALLEELSESSIOON
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? I OSA. "Videokonverents õppeprotsessis" – 
Priit Joa; Tallinna Tehnikaülikool
Marju Piir; Tartu Ülikool; "Reaalaja videoülekanded" –
 Toomas Petersell; Tartu Ülikool
KUIDAS KASUTADA ÕPIOBJEKTIDE REPOSITOORIUMEID ÕPPETÖÖS? "Sobiva reprositooriumitarkvara otsingud" –
 Mart Laanpere; Tallinna Ülikool; "Tallinna Ülikooli Euroopa üldhariduskoolide repositooriumide võrgustik ja selle kasutamine" – 
Martin Sillaots; Tallinna Ülikool; "Increasing the Power of Academic Content" –
 Harry Tubben, Emmanuel Clemot; Blackboard International BV
MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE? "Malelise mõtlemise saladused" –
 Rein Ruus; Tallinna Tehnikakõrgkool; "Õppematerjalide visuaalne vormindamine" –
 Anne Rudanovski; Tartu Kunstikool; "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" – 
Maarika Teral, Sirje Rammo; Tartu Ülikool
E-ÕPE - SUHTLUS VÕI JAGATUD ÜKSINDUS? "e-õpe läbi õppija pilgu: UOC programmi "E-learning course desing and teaching" näitel" –
 Eve Lamberg, Estonian Business School; "e-õpe läbi väikelapse pilgu" –
 Piret Luik; Tartu Ülikool; "e-õpe läbi psühholoogi pilgu" – 
Mare Teichmann; Tallinna Tehnikaülikool
III PARALLEELSESSIOON
MIS ON M-ÕPE? Õpime tundma, mis on mobiilne õpe eheda m-õppe kogemuse kaudu.
Sessiooni käigus kaasatakse osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi.
Mart Laanpere; Priit Tammets; Kairit Tammets; Terje Väljataga
MILLISED ON 2007. AASTA E-ÜLIKOOLI PARIMAD E-KURSUSED? "Kooli muusikaõpetuse didaktika II" –
 Kaie Mägimets; Tartu Ülikool; "Meditsiinialane eesti keel I" – 
Heli Noor; Tartu Ülikool; "Sissejuhatus gerontoloogiasse" –
 Kai Saks; Tartu Ülikool; "Elektriväljade numbriline modelleerimine" –
 Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? II OSA. "Tools for Distance Course Content Construction" –
 Yurii Bogachkov; Ukrainian Institute for Information Technologies in Education National Technical University of Ukraine "Kyiv Polytechnic Institute"; "e-õpe rahvusvahelises keskkonnas - võmalused ja varjuküljed" – 
Tiina Reiman; Stokholmi Ülikool; "Kas labor = test = eksam?" – 
Martin Jaanus; Tallinna Tehnikaülikool
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? II OSA. "Multimeediakonspekt" – 
Marko Puusaar; IT Kolledž
Heikki Eljas; Tallinna Majanduskool; "Õppefilmi loomine" –
 Mikk Rand; Kinobuss
MIS ON E-ÕIS? "Creating Unified e-Learning Environment" – 
Vlatka Paunović; University of Zagreb; "1 Click 2 e-Learning - Behind the Scenes" –
 Siniša Tomić; University of Zagreb
III PLENAARSESSIOON “KUIDAS ON HUVITAV?” "From Texas to Tallinn: e-Learning is Everywhere" –
 Pamela Quinn; LeCroy Centre for Education Telecommunication

; "New Education Technology Support Centres 2.0 and Beyond" –
 Wim Van Petegem; Katholieke Universiteit Leuven; "Didactic Design for e-Learning" –
 Brian Hudson; Umeå University