Aasta lõpp on kõigil väga kiire, sestap leidsime viimaseks koosolekuks kõigile sobiva aja alles viimasel õppepäeval, 19. detsembril pärast jõulukontserti.
Kuna muud, väiksemad asjad on lahendatud jooksvalt ja suuri probleeme pole ette tulnud, oli välkkoosoleku teemaks ainult ühe uue puutetahvli asukoha otsustamine. Saime sellega kiiresti ja üksmeelselt hakkama.
Kool ostis 2008. aasta lõpus ise ühe puutetahvli ja ühe andis Tiigrihüppe SA, sest Ristiku PK on nüüd ka TH koolituskeskus. Veel soetas kool lauaarvuteid.
reede, 19. detsember 2008
neljapäev, 11. detsember 2008
Tiigriõppepäev Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis
Tiigriõppepäev — 11. detsember 2008
2006. aastal viis Tallinna Haridusamet läbi konkursi "IKT tulevikukool", mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks kaks kooli — Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Neljapäeval, 11. detsembril tutvustati projekti tulemusi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.
Vaata kava siit.
Meie koolist osalesid üritusel Raul Pavelson ja Jürgo Nooni.
Järgneb Raul Pavelsoni kokkuvõte.
Kõigepealt oli kõigil külalistel võimalik külastada lahtiseid tunde. Meie Jürgoga läksime vaatama 10. klassi meediaõpetust, mida andis õpetaja Priit Tammets. Selles tunnis tegid õpilased endale järgmiseks aastaks kalendri. Tunnis kasutati Maci arvuteid ja seda ei peetud mitte arvutiklassis, vaid hoopis teises ruumis, kuhu ei ole mõeldud arvuteid. Tund sai teoks nn mobiilse arvutiklassi abil.
Mobiilseid arvutiklasse on Lilleküla Gümnaasiumis lausa kaks. Arvutiklass koosneb ratastel kärust ja sülearvutitest. Siis polegi muud vaja kui käruga klassi minna ja arvutid lauale ning tööle panna. Arvutikärus on võimalik ka arvuteid laadida, nt öösel, siis ei teki probleemi, et tunni ajal on arvutitel järsku akud tühjad Muidugi kui mõni päev tahetakse mitu tundi järjest arvutitega tööd teha, siis võivad akud poole tunni pealt tühjaks saada. Muide Priit on meie kooli kodulehe koostaja.
Pärast tundi läksime kooli aulasse, kus kooli direktor Jaan Paas, projektijuht Hans Põldoja ja teised projektiga seotud inimesed tegid projektist kokkuvõtte. Enamik arvas, et kahe aastaga ei saa mingit „tulevikukooli” teha. Kool sai tänu projektis osalemisele soetada palju IKT-vahendeid. Näiteks suured televiisorid koridorides, kus jookseb kooliinfo. See info on tehtud väga lihtsa vahendi, PowerPointi esitlusega, mis jookseb õppealajuhataja arvutis ning ta saab kohe, kui midagi muutub, kiiresti infot parandada.
Kool on hakanud projekti toel kasutama mitut veebikeskonda, nt VIKO, Google (neid kasutame ka meie), flickr, YouTube jne (neid saate vaadata ka slaidikokkuvõttest, mis on üleval meie IKT ajaveebis ja Lilleküla Gümnaasiumi kodulehel).
Päev lõppes paralleelsessioonidega. Meie Jürgoga kuulasime Priit Tammetsi tutvustust „GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes”. Näidati ja tutvustati GPS-seadmeid ning räägiti teistest multimeediavahendite kasutamisest väljas. Jürgole tulid juba tutvustuse lõpus ideed, kuidas GPS-seadmetega tööõpetuse tundi läbi viia ja seda teiste õppeainetega siduda.
Lõpuks jõudsime veel natuke kuulata Meeri Silda. Meeri tutvustas Sanako tahvlitarkvara. Selle tarkvara põhimõte on, et õpetaja saab enda arvutist kontrollida klassi arvuteid. Saab näiteks tunni algul kõik arvutid lukku panna, kui on vaja, et õpilased kuulaksid teda, mitte ei uitaks Internetis ringi. Selle tarkvaraga on võimalik ka arvutis õpilastele teste koostada. Meile meeldis see tarkvara tohutult, aga kõige suurem probleem on selle hind. Kindlasti tekitab probleeme ka tarkvara juurutamine, sest sellel programmil on väga palju võimalusi. Samas aitab see õpetajal arvutiklassis väga hästi kõike kontrolli all hoida.
Jürgo visioon „tulevikukoolist” on palju suurem, kui Lilleküla Gümnaasiumis kuulsime ja nägime. Kahjuks pärsib uute IKT-vahendite ostmist rahaliste ressursside piiratus. Kõige suurem probleem uuenduste sisseviimisel ei ole isegi mitte tehnoloogiliste vahendite puudus, vaid paljude vanemate õpetajate vastuseis. Kui iga uue programmi või seadme kasutuselevõtuks kulub palju aega ning see kulgeb pideva vastuseisuga, siis on raske „tulevikukooli” teha.
Esitlus
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused
2006. aastal viis Tallinna Haridusamet läbi konkursi "IKT tulevikukool", mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks kaks kooli — Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Neljapäeval, 11. detsembril tutvustati projekti tulemusi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.
Vaata kava siit.
Meie koolist osalesid üritusel Raul Pavelson ja Jürgo Nooni.
Järgneb Raul Pavelsoni kokkuvõte.
Kõigepealt oli kõigil külalistel võimalik külastada lahtiseid tunde. Meie Jürgoga läksime vaatama 10. klassi meediaõpetust, mida andis õpetaja Priit Tammets. Selles tunnis tegid õpilased endale järgmiseks aastaks kalendri. Tunnis kasutati Maci arvuteid ja seda ei peetud mitte arvutiklassis, vaid hoopis teises ruumis, kuhu ei ole mõeldud arvuteid. Tund sai teoks nn mobiilse arvutiklassi abil.
Mobiilseid arvutiklasse on Lilleküla Gümnaasiumis lausa kaks. Arvutiklass koosneb ratastel kärust ja sülearvutitest. Siis polegi muud vaja kui käruga klassi minna ja arvutid lauale ning tööle panna. Arvutikärus on võimalik ka arvuteid laadida, nt öösel, siis ei teki probleemi, et tunni ajal on arvutitel järsku akud tühjad Muidugi kui mõni päev tahetakse mitu tundi järjest arvutitega tööd teha, siis võivad akud poole tunni pealt tühjaks saada. Muide Priit on meie kooli kodulehe koostaja.
Pärast tundi läksime kooli aulasse, kus kooli direktor Jaan Paas, projektijuht Hans Põldoja ja teised projektiga seotud inimesed tegid projektist kokkuvõtte. Enamik arvas, et kahe aastaga ei saa mingit „tulevikukooli” teha. Kool sai tänu projektis osalemisele soetada palju IKT-vahendeid. Näiteks suured televiisorid koridorides, kus jookseb kooliinfo. See info on tehtud väga lihtsa vahendi, PowerPointi esitlusega, mis jookseb õppealajuhataja arvutis ning ta saab kohe, kui midagi muutub, kiiresti infot parandada.
Kool on hakanud projekti toel kasutama mitut veebikeskonda, nt VIKO, Google (neid kasutame ka meie), flickr, YouTube jne (neid saate vaadata ka slaidikokkuvõttest, mis on üleval meie IKT ajaveebis ja Lilleküla Gümnaasiumi kodulehel).
Päev lõppes paralleelsessioonidega. Meie Jürgoga kuulasime Priit Tammetsi tutvustust „GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes”. Näidati ja tutvustati GPS-seadmeid ning räägiti teistest multimeediavahendite kasutamisest väljas. Jürgole tulid juba tutvustuse lõpus ideed, kuidas GPS-seadmetega tööõpetuse tundi läbi viia ja seda teiste õppeainetega siduda.
Lõpuks jõudsime veel natuke kuulata Meeri Silda. Meeri tutvustas Sanako tahvlitarkvara. Selle tarkvara põhimõte on, et õpetaja saab enda arvutist kontrollida klassi arvuteid. Saab näiteks tunni algul kõik arvutid lukku panna, kui on vaja, et õpilased kuulaksid teda, mitte ei uitaks Internetis ringi. Selle tarkvaraga on võimalik ka arvutis õpilastele teste koostada. Meile meeldis see tarkvara tohutult, aga kõige suurem probleem on selle hind. Kindlasti tekitab probleeme ka tarkvara juurutamine, sest sellel programmil on väga palju võimalusi. Samas aitab see õpetajal arvutiklassis väga hästi kõike kontrolli all hoida.
Jürgo visioon „tulevikukoolist” on palju suurem, kui Lilleküla Gümnaasiumis kuulsime ja nägime. Kahjuks pärsib uute IKT-vahendite ostmist rahaliste ressursside piiratus. Kõige suurem probleem uuenduste sisseviimisel ei ole isegi mitte tehnoloogiliste vahendite puudus, vaid paljude vanemate õpetajate vastuseis. Kui iga uue programmi või seadme kasutuselevõtuks kulub palju aega ning see kulgeb pideva vastuseisuga, siis on raske „tulevikukooli” teha.
Esitlus
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused
View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: estonian lillekyla)
Võetud TLG kodulehelt http://www.lillekyla.edu.ee/?p=202
Võetud TLG kodulehelt http://www.lillekyla.edu.ee/?p=202
neljapäev, 4. detsember 2008
Sülearvutid on jõudnud koolidesse
4.12.2008 toimetati koolidesse viimased riikliku projekti „Sülearvutid kooliõpetajatele” raames ostetud arvutid ning sellega jõudis lõpule Eesti kõigi aegade suurimaid arvutihankeid.
Kokku ostis riik MicroLinkist 4100 Hewlett&Packardi (HP) sülearvutit, mille MicroLink toimetas laiali ligi 600 kooli üle Eesti. „Logistiliselt oli see väga keerukas projekt. Leppida iga kooliga eraldi kokku kohaletoimetamisaeg ja selgitada välja, kes arvutid vastu võtab,” ütles MicroLinki juhatuse liige Andres Parts eile Harkujärve koolis toimunud pidulikul üleandmisel.
Partsi sõnul oli hange erakordne ka suure mahu tõttu. „4100 arvutit ei osteta Eestis iga päev. Sama palju arvuteid müüakse Eestis tavaliselt terve kuu jooksul. Nii suuri hankeid toimub harva ka meie lähipiirkonnas,” rääkis Parts.
Arvutivalmistaja Hewlett&Packardi Eesti esindaja Tiina Jürisson ütles, et õpetajad on saanud enda kasutusse väga head arvutid. „Tegu on HP äriklassi sülearvutitega, mis peaksid rahuldama ka nõudliku arvutikasutaja vajadused. Arvutid on valmistatud HP tehases eritellimusena, neil on eestikeelne klaviatuur, ID-kaardi lugeja ja spetsiaalne õppetarkvara, seega on need loodud just õpetaja töö jaoks,” ütles Jürisson.
Ta rõhutas, et tänu HP eritähelepanule jõudsid arvutid õpetajateni soodsa hinnaga. „HP peakontor tundis Eesti sülearvutihanke vastu suurt huvi, soovides anda oma panust sellisesse innovaatilisse ja edumeelsesse haridusprojekti. Teisiti ei oleks nii soodne hind ja lühike tarneaeg võimalikuks saanud,” rääkis Jürisson.
Tiigrihüppe sihtasutuse projektijuht Enely Prei sõnul on arvutite kättetoimetamine suure projekti üks etapp. „Enamik õpetajaid on läbinud Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevaid koolitusi, paljud loovad ka ise elektroonseid õppematerjale ja osalevad veebipõhistes haridusprojektides. Loodame, et koolidesse jõudnud sülearvutid on neile abiks uute metoodikate rakendamisel õppetöös,” märkis Prei.
Sülearvuteid on töövahendina õpetajatele jagatud ka teistes riikides: Ühendkuningriikides, Austraalias, Portugalis, Singapuris, Maltal, USAs ja mujal. Eesti projekt paistab silma tsentraalse riikliku hanke poolest.
Sülearvutite saajate nimekirjas olid kõik üldhariduskoolid ja kolmandik eesti õpetajatest on tänaseks õnnelikud sülearvuti kasutajad.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=190
Ka meie kooli õpetajad on oma arvutid kätte saanud ja väga rõõmsad!
Kokku ostis riik MicroLinkist 4100 Hewlett&Packardi (HP) sülearvutit, mille MicroLink toimetas laiali ligi 600 kooli üle Eesti. „Logistiliselt oli see väga keerukas projekt. Leppida iga kooliga eraldi kokku kohaletoimetamisaeg ja selgitada välja, kes arvutid vastu võtab,” ütles MicroLinki juhatuse liige Andres Parts eile Harkujärve koolis toimunud pidulikul üleandmisel.
Partsi sõnul oli hange erakordne ka suure mahu tõttu. „4100 arvutit ei osteta Eestis iga päev. Sama palju arvuteid müüakse Eestis tavaliselt terve kuu jooksul. Nii suuri hankeid toimub harva ka meie lähipiirkonnas,” rääkis Parts.
Arvutivalmistaja Hewlett&Packardi Eesti esindaja Tiina Jürisson ütles, et õpetajad on saanud enda kasutusse väga head arvutid. „Tegu on HP äriklassi sülearvutitega, mis peaksid rahuldama ka nõudliku arvutikasutaja vajadused. Arvutid on valmistatud HP tehases eritellimusena, neil on eestikeelne klaviatuur, ID-kaardi lugeja ja spetsiaalne õppetarkvara, seega on need loodud just õpetaja töö jaoks,” ütles Jürisson.
Ta rõhutas, et tänu HP eritähelepanule jõudsid arvutid õpetajateni soodsa hinnaga. „HP peakontor tundis Eesti sülearvutihanke vastu suurt huvi, soovides anda oma panust sellisesse innovaatilisse ja edumeelsesse haridusprojekti. Teisiti ei oleks nii soodne hind ja lühike tarneaeg võimalikuks saanud,” rääkis Jürisson.
Tiigrihüppe sihtasutuse projektijuht Enely Prei sõnul on arvutite kättetoimetamine suure projekti üks etapp. „Enamik õpetajaid on läbinud Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevaid koolitusi, paljud loovad ka ise elektroonseid õppematerjale ja osalevad veebipõhistes haridusprojektides. Loodame, et koolidesse jõudnud sülearvutid on neile abiks uute metoodikate rakendamisel õppetöös,” märkis Prei.
Sülearvuteid on töövahendina õpetajatele jagatud ka teistes riikides: Ühendkuningriikides, Austraalias, Portugalis, Singapuris, Maltal, USAs ja mujal. Eesti projekt paistab silma tsentraalse riikliku hanke poolest.
Sülearvutite saajate nimekirjas olid kõik üldhariduskoolid ja kolmandik eesti õpetajatest on tänaseks õnnelikud sülearvuti kasutajad.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=190
Ka meie kooli õpetajad on oma arvutid kätte saanud ja väga rõõmsad!
Uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" esitlus
3. detsembril andis uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" tulemustest ülevaate Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist.
Õpilaste IT-pädevuste kujundamine ja hindamine Eesti koolides on kaootiline
Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et suur osa Eesti koolidest ei tule toime õpilaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevuste kujundamisega riiklikus õppekavas ettenähtud tasemel. Kõige suuremad vajakajäämised avaldusid koostöö- ja suhtlemisoskuste õpetamise ning õpilaste IT-pädevuste hindamise osas.
Eesti õpilaste teadmised ja oskused on autoriteetsete rahvusvaheliste uuringute (nt PISA) andmetel maailmas esimeste hulgas, samal ajal näitavad needsamad uuringud, et nii õpilaste kui õpetajate rahulolu õppimise ja koolieluga seonduvalt on maailmas üks madalamaid. Ilmselge on, et selline olukord ei saa olla pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Kas uus aeg nõuab uut riiklikku õppekava?
Koolis igapäevaselt toimuva määrab ära riiklik õppekava, mille sisu ja mahu üle käivad pidevalt tulised vaidlused ning loomulikult mitte ainult Eestis. Järjest enam kostab hääli, et aastakümnete vältel välja kujunenud õppeainete struktuur ei suuda kiiresti muutuvas maailmas vajalikul määral sammu pidada. Probleemi üritatakse leevendada uute, nn õppekava läbivate teemade sisse toomisega, mille käsitlemine jääb aga paraku reaalses koolielus pealiskaudseks.
Riikliku õppekava temaatika on olnud pidevalt haridusavalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, kuna tegu on alusdokumendiga, mis määrab ära koolides igapäevaselt käsitletava õppe sisu ja vormi. Riiklikus õppekavas jagunevad õppeained ettenähtud tundide arvuga kohustuslikeks õppeaineteks ja nn "läbivateks teemadeks", millele eraldi tunniressurssi pole eraldatud ja mida tuleks käsitleda kõikide teiste õppeainete sees.
Läbivateks teemadeks on infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning turvalisus.
Uuringu tellijat ja läbiviijat huvitas, kuivõrd on läbivate teemade teiste õppeainete osana käsitlemine igapäevases praktilises koolielus realiseerunud ja kui tulemuslik see on. Ühtlasi püüdis uuring leida vastuse, milliste meetodite ja strateegiate abil saavutavad eesrindlikud koolid läbivate teemade integreeritud õpetamise.
Uuringu teksti pdf-formaadis leiad siit.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=189
Õpilaste IT-pädevuste kujundamine ja hindamine Eesti koolides on kaootiline
Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et suur osa Eesti koolidest ei tule toime õpilaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevuste kujundamisega riiklikus õppekavas ettenähtud tasemel. Kõige suuremad vajakajäämised avaldusid koostöö- ja suhtlemisoskuste õpetamise ning õpilaste IT-pädevuste hindamise osas.
Eesti õpilaste teadmised ja oskused on autoriteetsete rahvusvaheliste uuringute (nt PISA) andmetel maailmas esimeste hulgas, samal ajal näitavad needsamad uuringud, et nii õpilaste kui õpetajate rahulolu õppimise ja koolieluga seonduvalt on maailmas üks madalamaid. Ilmselge on, et selline olukord ei saa olla pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Kas uus aeg nõuab uut riiklikku õppekava?
Koolis igapäevaselt toimuva määrab ära riiklik õppekava, mille sisu ja mahu üle käivad pidevalt tulised vaidlused ning loomulikult mitte ainult Eestis. Järjest enam kostab hääli, et aastakümnete vältel välja kujunenud õppeainete struktuur ei suuda kiiresti muutuvas maailmas vajalikul määral sammu pidada. Probleemi üritatakse leevendada uute, nn õppekava läbivate teemade sisse toomisega, mille käsitlemine jääb aga paraku reaalses koolielus pealiskaudseks.
Riikliku õppekava temaatika on olnud pidevalt haridusavalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, kuna tegu on alusdokumendiga, mis määrab ära koolides igapäevaselt käsitletava õppe sisu ja vormi. Riiklikus õppekavas jagunevad õppeained ettenähtud tundide arvuga kohustuslikeks õppeaineteks ja nn "läbivateks teemadeks", millele eraldi tunniressurssi pole eraldatud ja mida tuleks käsitleda kõikide teiste õppeainete sees.
Läbivateks teemadeks on infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning turvalisus.
Uuringu tellijat ja läbiviijat huvitas, kuivõrd on läbivate teemade teiste õppeainete osana käsitlemine igapäevases praktilises koolielus realiseerunud ja kui tulemuslik see on. Ühtlasi püüdis uuring leida vastuse, milliste meetodite ja strateegiate abil saavutavad eesrindlikud koolid läbivate teemade integreeritud õpetamise.
Uuringu teksti pdf-formaadis leiad siit.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=189
Tellimine:
Postitused (Atom)
