Aeg ja koht: 25. jaanuar 2010 Tallinna Inglise Kolledž
Teema: Õpihalduse e-päevikusüsteemi Stuudium koolitus
Lektor: Paavo Viilup
Tallinna Inglise Kolledž on endale teinud õpihalduse ja e-päevikusüsteemi Stuudium. Süsteemi põhimõte on sarnaselt meie tuttava eKooli süsteemiga õpilaste, vanemate ja koolivahelise side pidamine.
Stuudiumis ei tee päevikute lehti administraator, nagu on see eKooli puhul, vaid iga õpetaja teeb endale lehed ise valmis. Süsteemis on olemas põhjad: õpetaja nimed on juba enne sisestatud, samuti ained ja klassid koos nimekirjadega. Need sisestab ikka süsteemiadministraator. Õpetajad peavad ainult õigetele asjadele/nimedele „linnukesed“ ette märkima.
Kuvatud on postitused sildiga koolitus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga koolitus. Kuva kõik postitused
teisipäev, 26. jaanuar 2010
teisipäev, 13. oktoober 2009
Sügiskonverents "Õppijalt õppijale"
29. oktoobril 2009 korraldavad Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus ja eKool Tallinna Reaalkoolis juba traditsiooniks saanud konverentsi, et võimaldada õpetajatel-praktikutel koos õpilastega tutvustada kogemusi infotehnoloogia abil õppimise ja õpetamise huvitavamaks muutmisel.
Konverents koosneb praktilistest ja samaaegselt toimuvatest töötubadest.
Meie koolist astub üles kaks õpetajat:
Jürgo Nooni koos Ago Kalbergiga töötoas "Freespingid tööõpetuses" (tööõpetuses kasutatavad tehnoloogiad, CNC freespingid ja Solid Edge tarkvara) ning
Eve Reisalu koos Margit Lutsu ja Kaie Saarega töötoas "SMART tahvel algõpetuses" (SMART interaktiivse tahvli võimaluste kasutamine algõpetuses Tallinna Reaalkoolis ja Ristiku Põhikoolis).
Eve Reisalu koos Margit Lutsu ja Kaie Saarega töötoas "SMART tahvel algõpetuses" (SMART interaktiivse tahvli võimaluste kasutamine algõpetuses Tallinna Reaalkoolis ja Ristiku Põhikoolis).
Konverents algab saalis kell 9.00, järgnevad praktilised töötoad:
tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel,
interaktiivse tahvli kasutamine,
õpikeskkonnad,
veebipõhised õppevahendid,
ainepõhised tarkvarad,
praktilised oskused,
infosüsteemid koolis.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti. Tänavu tutvustavad oma kogemust ka lasteaiaõpetajad.
Infot konverentsi kohta ja registreeruda saab aadressil: http://expo.ekool.eu/
tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel,
interaktiivse tahvli kasutamine,
õpikeskkonnad,
veebipõhised õppevahendid,
ainepõhised tarkvarad,
praktilised oskused,
infosüsteemid koolis.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti. Tänavu tutvustavad oma kogemust ka lasteaiaõpetajad.
Infot konverentsi kohta ja registreeruda saab aadressil: http://expo.ekool.eu/
Sildid:
konverents,
koolitus,
meie õpetaja esinemine,
puutetahvel,
tehnoloogia
neljapäev, 14. mai 2009
Mänguline kirjutamine arvutil
4. mail toimus Tallinnas Pae Gümnaasiumis Integratsiooni Sihtasutuse poolt korraldatud kursus "Mänguline kirjutamine arvutil". Lektoriks oli Arne Trageton Norrast. Meie koolist osales sellel kursusel õpetaja Eve Reisalu.
Koolituse alguses püstitati küsimus: Kas arvuti koolides toetab õpetamist? Lektor sõnas, et arvuti tarbija-ideoloogia vähendab õppimisvõimalusi nii koolieelikute kui ka kooliskäijate hulgas. Alles siis, kui laps on looja ja valmistaja, paranevad ka õpivõimalused. Tema ettekande teemaks olid lapsed, kes loovad arvutil tekste, kirjutavad. Õpilane on oma teadmiste looja ja edastaja. Norras on viidud läbi mitmeid uurimusi, mis tõestavad, et tekstide koostamine arvuti abil 1. – 12. klassini muutis need käekirjaliste tekstidega võrreldes rikkamaks, pikemaks, rohkem varieeruvaks, tõstis tekstide sisulise reflektsiooni- ja argumentatsioonitaset, laiendas koostöö- ja tagasiside võimalusi (Erstad 2005).
Lektor tõi välja, et esimestes klassides peab lapsel selgeks saama lugemine ja kirjutamine. Internet on hea siis, kui osatakse hästi lugeda ja kirjutada. Seega võiks internetti kasutada alles pärast kuuendat klassi.
Koolitusel anti konkreetseid näpunäiteid, kuidas viia läbi õppetööd nii, et õpilane on kui looja, kuidas korraldada ümber klassiruumi ning paigutada sinna arvutid.
Koolitus oli huvitav ning meie kooli õpetaja Eve Reisalu on juba üht-teist oma õpilastega läbi proovinud.
Koolituse alguses püstitati küsimus: Kas arvuti koolides toetab õpetamist? Lektor sõnas, et arvuti tarbija-ideoloogia vähendab õppimisvõimalusi nii koolieelikute kui ka kooliskäijate hulgas. Alles siis, kui laps on looja ja valmistaja, paranevad ka õpivõimalused. Tema ettekande teemaks olid lapsed, kes loovad arvutil tekste, kirjutavad. Õpilane on oma teadmiste looja ja edastaja. Norras on viidud läbi mitmeid uurimusi, mis tõestavad, et tekstide koostamine arvuti abil 1. – 12. klassini muutis need käekirjaliste tekstidega võrreldes rikkamaks, pikemaks, rohkem varieeruvaks, tõstis tekstide sisulise reflektsiooni- ja argumentatsioonitaset, laiendas koostöö- ja tagasiside võimalusi (Erstad 2005).
Lektor tõi välja, et esimestes klassides peab lapsel selgeks saama lugemine ja kirjutamine. Internet on hea siis, kui osatakse hästi lugeda ja kirjutada. Seega võiks internetti kasutada alles pärast kuuendat klassi.
Koolitusel anti konkreetseid näpunäiteid, kuidas viia läbi õppetööd nii, et õpilane on kui looja, kuidas korraldada ümber klassiruumi ning paigutada sinna arvutid.
Koolitus oli huvitav ning meie kooli õpetaja Eve Reisalu on juba üht-teist oma õpilastega läbi proovinud.
teisipäev, 28. aprill 2009
laupäev, 28. märts 2009
Tiigrihüppe koolitajate koolitus
27.-28. märtsil koolitusid Tiigrihüppe koolitajad Toilas.
Kaks päeva olid täis tihedat ja asjalikku tööd. Uuendasime lisakursuste materjale ja arutasime tulevikuplaane.
Väga huvitavalt ja kasulikult veedetud aeg.
Osales ja kirjutas Piret Joalaid
neljapäev, 22. jaanuar 2009
Ristiku PK-s algas DigiTiigri kursus
Tiigrihüppe SA uues koolituskeskuses Ristiku Põhikoolis algas 22. jaanuaril 2009 esimene õpetajate täiendkoolituse põhikursus.
Registreerunud oli 14 õpetajat, 2 kahjuks puudus, olid haiged.
Registreerunud oli 14 õpetajat, 2 kahjuks puudus, olid haiged.
Koolitab Piret Joalaid.
Osalevad Ristiku, Sõle ja Kalamaja põhikooli ning Väike-Õismäe gümnaasiumi õpetajad, kes annavad eesti keelt, matemaatikat, geograafiat, ajalugu, kunsti ja loodusõpetust või on algklassi- või klassiõpetajad.
Osalevad Ristiku, Sõle ja Kalamaja põhikooli ning Väike-Õismäe gümnaasiumi õpetajad, kes annavad eesti keelt, matemaatikat, geograafiat, ajalugu, kunsti ja loodusõpetust või on algklassi- või klassiõpetajad.
Ristiku Põhikoolist täiendavad oma arvutioskusi Juta Ehasalu, Ave Loigu, Ülle Väli ja Aime Sorok.
DigiTiiger on Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppiv Tiiger 2008–2013" baaskursus, mis toetab õpetajate haridustehnoloogiliste pädevusnõuete II taseme pädevusi.
Veidi pikemalt on kirjas siin.DigiTiiger on Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppiv Tiiger 2008–2013" baaskursus, mis toetab õpetajate haridustehnoloogiliste pädevusnõuete II taseme pädevusi.
teisipäev, 6. jaanuar 2009
DigiTiigri koolitus
Piret Joalaid plaanib alustada jaanuaris neljapäeviti kl 15.40-18.40 DigiTiigri koolitust. Oodatud on nii oma maja inimesed kui ka teiste koolide õpetajad. Koolitus kestab 10 neljapäeva ja on õpetajatele tasuta. Vaata tutvustust siit.
Registreerida meiliaadressil pirta2@yahoo.com.
Registreerida meiliaadressil pirta2@yahoo.com.
neljapäev, 11. detsember 2008
Tiigriõppepäev Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis
Tiigriõppepäev — 11. detsember 2008
2006. aastal viis Tallinna Haridusamet läbi konkursi "IKT tulevikukool", mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks kaks kooli — Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Neljapäeval, 11. detsembril tutvustati projekti tulemusi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.
Vaata kava siit.
Meie koolist osalesid üritusel Raul Pavelson ja Jürgo Nooni.
Järgneb Raul Pavelsoni kokkuvõte.
Kõigepealt oli kõigil külalistel võimalik külastada lahtiseid tunde. Meie Jürgoga läksime vaatama 10. klassi meediaõpetust, mida andis õpetaja Priit Tammets. Selles tunnis tegid õpilased endale järgmiseks aastaks kalendri. Tunnis kasutati Maci arvuteid ja seda ei peetud mitte arvutiklassis, vaid hoopis teises ruumis, kuhu ei ole mõeldud arvuteid. Tund sai teoks nn mobiilse arvutiklassi abil.
Mobiilseid arvutiklasse on Lilleküla Gümnaasiumis lausa kaks. Arvutiklass koosneb ratastel kärust ja sülearvutitest. Siis polegi muud vaja kui käruga klassi minna ja arvutid lauale ning tööle panna. Arvutikärus on võimalik ka arvuteid laadida, nt öösel, siis ei teki probleemi, et tunni ajal on arvutitel järsku akud tühjad Muidugi kui mõni päev tahetakse mitu tundi järjest arvutitega tööd teha, siis võivad akud poole tunni pealt tühjaks saada. Muide Priit on meie kooli kodulehe koostaja.
Pärast tundi läksime kooli aulasse, kus kooli direktor Jaan Paas, projektijuht Hans Põldoja ja teised projektiga seotud inimesed tegid projektist kokkuvõtte. Enamik arvas, et kahe aastaga ei saa mingit „tulevikukooli” teha. Kool sai tänu projektis osalemisele soetada palju IKT-vahendeid. Näiteks suured televiisorid koridorides, kus jookseb kooliinfo. See info on tehtud väga lihtsa vahendi, PowerPointi esitlusega, mis jookseb õppealajuhataja arvutis ning ta saab kohe, kui midagi muutub, kiiresti infot parandada.
Kool on hakanud projekti toel kasutama mitut veebikeskonda, nt VIKO, Google (neid kasutame ka meie), flickr, YouTube jne (neid saate vaadata ka slaidikokkuvõttest, mis on üleval meie IKT ajaveebis ja Lilleküla Gümnaasiumi kodulehel).
Päev lõppes paralleelsessioonidega. Meie Jürgoga kuulasime Priit Tammetsi tutvustust „GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes”. Näidati ja tutvustati GPS-seadmeid ning räägiti teistest multimeediavahendite kasutamisest väljas. Jürgole tulid juba tutvustuse lõpus ideed, kuidas GPS-seadmetega tööõpetuse tundi läbi viia ja seda teiste õppeainetega siduda.
Lõpuks jõudsime veel natuke kuulata Meeri Silda. Meeri tutvustas Sanako tahvlitarkvara. Selle tarkvara põhimõte on, et õpetaja saab enda arvutist kontrollida klassi arvuteid. Saab näiteks tunni algul kõik arvutid lukku panna, kui on vaja, et õpilased kuulaksid teda, mitte ei uitaks Internetis ringi. Selle tarkvaraga on võimalik ka arvutis õpilastele teste koostada. Meile meeldis see tarkvara tohutult, aga kõige suurem probleem on selle hind. Kindlasti tekitab probleeme ka tarkvara juurutamine, sest sellel programmil on väga palju võimalusi. Samas aitab see õpetajal arvutiklassis väga hästi kõike kontrolli all hoida.
Jürgo visioon „tulevikukoolist” on palju suurem, kui Lilleküla Gümnaasiumis kuulsime ja nägime. Kahjuks pärsib uute IKT-vahendite ostmist rahaliste ressursside piiratus. Kõige suurem probleem uuenduste sisseviimisel ei ole isegi mitte tehnoloogiliste vahendite puudus, vaid paljude vanemate õpetajate vastuseis. Kui iga uue programmi või seadme kasutuselevõtuks kulub palju aega ning see kulgeb pideva vastuseisuga, siis on raske „tulevikukooli” teha.
Esitlus
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused
2006. aastal viis Tallinna Haridusamet läbi konkursi "IKT tulevikukool", mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks kaks kooli — Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Neljapäeval, 11. detsembril tutvustati projekti tulemusi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.
Vaata kava siit.
Meie koolist osalesid üritusel Raul Pavelson ja Jürgo Nooni.
Järgneb Raul Pavelsoni kokkuvõte.
Kõigepealt oli kõigil külalistel võimalik külastada lahtiseid tunde. Meie Jürgoga läksime vaatama 10. klassi meediaõpetust, mida andis õpetaja Priit Tammets. Selles tunnis tegid õpilased endale järgmiseks aastaks kalendri. Tunnis kasutati Maci arvuteid ja seda ei peetud mitte arvutiklassis, vaid hoopis teises ruumis, kuhu ei ole mõeldud arvuteid. Tund sai teoks nn mobiilse arvutiklassi abil.
Mobiilseid arvutiklasse on Lilleküla Gümnaasiumis lausa kaks. Arvutiklass koosneb ratastel kärust ja sülearvutitest. Siis polegi muud vaja kui käruga klassi minna ja arvutid lauale ning tööle panna. Arvutikärus on võimalik ka arvuteid laadida, nt öösel, siis ei teki probleemi, et tunni ajal on arvutitel järsku akud tühjad Muidugi kui mõni päev tahetakse mitu tundi järjest arvutitega tööd teha, siis võivad akud poole tunni pealt tühjaks saada. Muide Priit on meie kooli kodulehe koostaja.
Pärast tundi läksime kooli aulasse, kus kooli direktor Jaan Paas, projektijuht Hans Põldoja ja teised projektiga seotud inimesed tegid projektist kokkuvõtte. Enamik arvas, et kahe aastaga ei saa mingit „tulevikukooli” teha. Kool sai tänu projektis osalemisele soetada palju IKT-vahendeid. Näiteks suured televiisorid koridorides, kus jookseb kooliinfo. See info on tehtud väga lihtsa vahendi, PowerPointi esitlusega, mis jookseb õppealajuhataja arvutis ning ta saab kohe, kui midagi muutub, kiiresti infot parandada.
Kool on hakanud projekti toel kasutama mitut veebikeskonda, nt VIKO, Google (neid kasutame ka meie), flickr, YouTube jne (neid saate vaadata ka slaidikokkuvõttest, mis on üleval meie IKT ajaveebis ja Lilleküla Gümnaasiumi kodulehel).
Päev lõppes paralleelsessioonidega. Meie Jürgoga kuulasime Priit Tammetsi tutvustust „GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes”. Näidati ja tutvustati GPS-seadmeid ning räägiti teistest multimeediavahendite kasutamisest väljas. Jürgole tulid juba tutvustuse lõpus ideed, kuidas GPS-seadmetega tööõpetuse tundi läbi viia ja seda teiste õppeainetega siduda.
Lõpuks jõudsime veel natuke kuulata Meeri Silda. Meeri tutvustas Sanako tahvlitarkvara. Selle tarkvara põhimõte on, et õpetaja saab enda arvutist kontrollida klassi arvuteid. Saab näiteks tunni algul kõik arvutid lukku panna, kui on vaja, et õpilased kuulaksid teda, mitte ei uitaks Internetis ringi. Selle tarkvaraga on võimalik ka arvutis õpilastele teste koostada. Meile meeldis see tarkvara tohutult, aga kõige suurem probleem on selle hind. Kindlasti tekitab probleeme ka tarkvara juurutamine, sest sellel programmil on väga palju võimalusi. Samas aitab see õpetajal arvutiklassis väga hästi kõike kontrolli all hoida.
Jürgo visioon „tulevikukoolist” on palju suurem, kui Lilleküla Gümnaasiumis kuulsime ja nägime. Kahjuks pärsib uute IKT-vahendite ostmist rahaliste ressursside piiratus. Kõige suurem probleem uuenduste sisseviimisel ei ole isegi mitte tehnoloogiliste vahendite puudus, vaid paljude vanemate õpetajate vastuseis. Kui iga uue programmi või seadme kasutuselevõtuks kulub palju aega ning see kulgeb pideva vastuseisuga, siis on raske „tulevikukooli” teha.
Esitlus
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused
View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: estonian lillekyla)
Võetud TLG kodulehelt http://www.lillekyla.edu.ee/?p=202
Võetud TLG kodulehelt http://www.lillekyla.edu.ee/?p=202
teisipäev, 29. aprill 2008
Üks kuuest uuest DigiTiigri koolitajast on Piret Joalaid
Tiigrihüppe SA-s oli 26. aprilli hommikul DigiTiigri koolitajaks kandideerijate vestlusvoor, kus Ristiku põhikooli õpetaja Piret Joalaid tegi viieminutilise ettekande "Kuidas IKT-d efektiivselt ainetunnis kasutada" – põhiliselt muidugi puutetahvlist.
28. aprillil sai DigiTiigri lehelt lugeda, et vastavalt ekspertkomisjoni otsusele on DigiTiigri uued koolitajad Kairi Laane Viimsi Keskkoolist, Piret Joalaid Ristiku Põhikoolist, Ene Moppel Võru Kesklinna Gümnaasiumist, Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumist, Dmitri Mištšenko Tallinna Ranniku Gümnaasiumist ja Vladimir Runin Narva Joala koolist.
Kogu artikkel on siin.
28. aprillil sai DigiTiigri lehelt lugeda, et vastavalt ekspertkomisjoni otsusele on DigiTiigri uued koolitajad Kairi Laane Viimsi Keskkoolist, Piret Joalaid Ristiku Põhikoolist, Ene Moppel Võru Kesklinna Gümnaasiumist, Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumist, Dmitri Mištšenko Tallinna Ranniku Gümnaasiumist ja Vladimir Runin Narva Joala koolist.
Kogu artikkel on siin.
teisipäev, 22. aprill 2008
Puutetahvlikoolitus oma kooli õpetajatele
15. ja 22. aprillil jätkas koolitustesarja teemal "Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis" õpetaja Piret Joalaid. Osalesid peamiselt emakeele ja esteetika ainekomisjoni liikmed, aga ka muude ainete õpetajad.
Päris arvukas kuulajaskond sai kõigepealt ülevaate puutetahvli võimalustest üldse ja hulgaliselt näiteid ning suhteliselt põhjaliku koolituse koos praktilise tegevusega. Igaüks sai kaasa ka mahuka jaotmaterjali.
Koolitaja eesmärk oli anda ülevaade puutetahvli võimalustest ja kogemustest, jagada näpunäiteid, kuidas saaks seda tarkvara kasutada ka nt ilma tahvlita või rühmaõppes, ning julgustada kohe kõige lihtsamaid asju tundides järele proovima.
Pärast sai teha ka midagi praktilist, esialgu ikka lihtsamaid, kohe kasutatavaid asju. Kõik osalesid innukalt, eriti tublid olid muusikaõpetaja ja tööõpetuse õpetajad.
eFormularis täidetud tagasiside põhjal jäid õpetajad koolitusega hästi rahule ja osa soovis ennast veel täiendada. Oli ka suur hulk neid, kes arvasid, et hakkavad SMART-tarkvara ja/või puutetahvlit varsti kasutama, kuigi see nõuab suurt eeltööd. Aga kui materjal on kord juba valmis, siis on seda hea ja lihtne kasutada.
Puutetahvel on suurepärane vahend, et tunde mitmekesistada ja hariduslike erivajadustega õpilastele ainet paremini selgitada.
Veidike abistavat materjali on aadressil http://ristikupuutetahvel.wikispaces.com/
ja esitlusmaterjalid on üleval aadressil http://www.slideshare.net/pirta
Päris arvukas kuulajaskond sai kõigepealt ülevaate puutetahvli võimalustest üldse ja hulgaliselt näiteid ning suhteliselt põhjaliku koolituse koos praktilise tegevusega. Igaüks sai kaasa ka mahuka jaotmaterjali.
Koolitaja eesmärk oli anda ülevaade puutetahvli võimalustest ja kogemustest, jagada näpunäiteid, kuidas saaks seda tarkvara kasutada ka nt ilma tahvlita või rühmaõppes, ning julgustada kohe kõige lihtsamaid asju tundides järele proovima.
Pärast sai teha ka midagi praktilist, esialgu ikka lihtsamaid, kohe kasutatavaid asju. Kõik osalesid innukalt, eriti tublid olid muusikaõpetaja ja tööõpetuse õpetajad.
eFormularis täidetud tagasiside põhjal jäid õpetajad koolitusega hästi rahule ja osa soovis ennast veel täiendada. Oli ka suur hulk neid, kes arvasid, et hakkavad SMART-tarkvara ja/või puutetahvlit varsti kasutama, kuigi see nõuab suurt eeltööd. Aga kui materjal on kord juba valmis, siis on seda hea ja lihtne kasutada.
Puutetahvel on suurepärane vahend, et tunde mitmekesistada ja hariduslike erivajadustega õpilastele ainet paremini selgitada.
Veidike abistavat materjali on aadressil http://ristikupuutetahvel.wikispaces.com/
ja esitlusmaterjalid on üleval aadressil http://www.slideshare.net/pirta
Tellimine:
Postitused (Atom)