Jürgo Nooni e-õppe konverentsist "Õpetajalt õpetajale"

E-õppe konverentsi „Õpetajalt õpetajale” viimane päev 3. novembril Eesti IT Kolledžis algas sihtasutuse AALF presidendi Bruce Dixoni ettekandega „Sülearvutid koolis, nende plussid ja miinused”. Pärast Bruce Dixonit esines väga põgusalt AS BCS juhataja Ants Sild, kes tegi ettekande „Virtuaalkooli võimalused ja vajadused”.
Pärast väikest kohvipausi algas väitlus teemal „Virtuaalkool – kellele ja milleks”. Väitluse juhatasid sisse Linnar Viik (IT Kolledži õppejõud), Jaak Anton (haridus- ja teadusministeeriumi nõunik), Aimur Liiva (Tiigrihüppe SA projektijuht), Kadri Ugur (Tartu Ülikool, ajakirjanduse magistriõppe programmijuht) ning Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild. Kõik nad tõid välja oma seisukohad. Linnar Viik ja Kadri Ugur olid virtuaalkooli suhtes väga optimistlikud. Aimur Liiva tõi välja kolm virtuaalkooli mudelit ja nende kasutamise suhtes oli ta palju pessimistlikum kui eelkõnelejad.
Hiljem tekkinud arutelul tõid kuulajad välja nii mõnegi huvitava momendi, millest eelkõnelejad ei rääkinud. Peale selle oli selgelt näha (nii eelkõnelejatest kui ka kuulajatest), kes on koolis pedagoog ja kes mitte. Minu seisukoht ühtis rohkem Aimur Liiva omaga: virtuaalkool ei toimi sedasi, et põhikooli õpilane valib endale sobiva kursuse ja kuulab õpetajat kindlatel kellaaegadel ning hiljem saadab kodused tööd. Põhiliseks probleemiks on õpilaste motiveeritus. Ma ei vaidle vastu, et virtuaalkooli idee on hea, aga selle toimimise suhtes olen skeptiline. Paljud saalisviibijad olid kindlasti teisel arvamusel.
Bruce Dixon on maailmas üks tunnustatumaid eksperte ja tema ettekanne oli huvitav, kuid minu jaoks liialt pealiskaudne. Hilisematele küsimustele tulid samuti liialt ümmargused vastused.
Kogu üritus oli hästi organiseeritud. Kohal olid tõlgid, kelle tõlge tuli läbi raadiosaatja kõrvaklappidesse. Pausi ajal oli kaetud rikkalik suupistelaud, mis rahuldas ka kõige näljasema kuulaja.

Tiiger tänas oma koolituskeskusi

10. novembril 2008 peeti Mustpeade Maja Valges Saalis Tiigrihüppe maakondlike koolituskeskuste tänuüritus: Tiigrihüppe koolituskeskuste esindajad ja koolitajad võtsid vastu tänusõnu kolmeaastase pingelise töö eest.
Sellest õppeaastast lisandus koolituskeskuste hulka ka Ristiku Põhikool, kus on koolitajaks Piret Joalaid, kes on läbi viinud juba mitu puutetahvlikoolitust. Uuel aastal on kavas ka uued koolitused.
Kokku kolmekümne ühes koolituskeskuses toimuvad aasta ringi DigiTiigri ja Projektipauna kursused õpetajatele.
2009. aasta lõpuks läbib DigiTiigri koolituskursuse kavakohaselt 6000 õpetajat. DigiTiigri koolitused on suunatud aineõpetajatele, kes on infotehnoloogia algteadmised juba omandanud ning soovivad neid teadmisi õppetöös aktiivselt rakendada.
Projektipauna kursused on abiks õpetajatele, kes soovivad muuta õppetööd huvitavamaks, kasutades projektõppe meetodit ja infotehnoloogia vahendeid. Materjalid on ette valmistatud nii eesti- kui ka venekeelsetena ja sobivad kasutamiseks mõlema õppekeelega koolides.
Informatsiooni DigiTiigri ja Projektipauna kohta leiate Tiigrihüppe kodulehelt.
Kasutatud materjal:
Triin Kangur, Tiigrihüppe SA, http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=174
Vt ka http://digitiiger.blogspot.com/2008/11/koolituse-mttepaus.html

Nõukogu uus liige

Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu uueks liikmeks on nõus hakkama muusikaõpetaja Mai Unt. Ootame värskeid tuuli!

Konverents "Õpetajalt õpetajale"

30. ja 31. oktoobril peeti Tallinna Reaalkoolis konverentsi "Õpetajalt õpetajale". Korraldasid Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.

Konverents algas aulas. Avasõnad ütlesid haridus- ja teadusministeeriumi nõunik, Tiigrihüppe SA nõukogu liige Jaak Anton, Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma ja Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.

Järgnes Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu Tootsi plenaarettekanne "Kas Tiigri hüpe on piisavalt pikk?", mis andis ülevaate SITESi tulemustest.

Sissejuhatuse töötubadesse tegi Tallinna haridusameti üldharidusosakonna juhataja Viivi Lokk.

Töötube oli korraga 7–8.

Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, IKT arendamise nõukogu koordinaator Piret Joalaid esines esimeses töötoas, mis kandis pealkirja "Puutetahvel ainetunnis: eesti keel". Sinna käis kirjandus muidugi ka juurde. Piret Joalaid: "Olin viimase nädala jooksul avastanud nii palju huvitavaid asju, et poolteist tundi oli liiga lühike aeg, et kõike teistele näidata. Andsin ülevaate, kuidas saab puutetahvlit konkreetselt kasutada, millest alustada ja millised võimalused on. Näitasin oma töölehti ja tutvustasin Lesson Activity Toolkit 1.0 vahvaid harjutusi, mida olin oma ainele kohandanud. Tegin ka programmi SMART Ideas väikese tutvustuse. Sellega saab luua mõtte-, mõiste- ja ideekaarte. Lõpetuseks proovisime Senteo aktiivset vastamise süsteemi. Kuulas 36 inimest. Tundub, et läks hästi ja jäädi kenasti rahule." Materjale leiab siit.

Järgneb Piret Joalaidi ülevaade.
Teise töötoa ajal kuulasin arvutikaitse.ee toimetaja Aare Kirna ja Vaata Maailma SA koolitusprojektide juhi Kristel Aija töötuba "ID kaart: et parool plehku ei pistaks".

Viimane töötuba, kus neljapäeval käisin, oli "Voicethread kuulamis-rääkimisülesannete vahendina ja Live-Online-ruum". Tutvustasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja, Koolielu aineekspert Katrin Saks, Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi saksa keele õpetaja, Koolielu aineekspert Anneli Kesksaar ja Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Astrid Sildnik. Kui Voicethread oli mulle juba tuttav, siis Live-Online-ruum oli täiesti uus ja väga huvitav asi. Selle nimetus ütleb juba ise, millege tegemist. Igatahes muljetavaldav.

Esimesel õhtul oli Õpetajate Majas koosviibimine. Meile tutvustati huvitavaid keemiakatseid, mängis tšellokvartett C-Jam, loositi välja auhindu. Lõpetuseks tantsiti line-tantsu. Muidugi olid uhke Rootsi laud, tort ja vein. Lobitöö on alati väga kasulik.

Teisel päeval ehk reedel kuulasin kõigepealt LeMilli tutvustust. Sellest rääkis Tallinna Ülikooli teadur, Tiigrihüppe SA projektijuht Martin Sillaots ja oma materjale tutvustas Lasnamäe Lasteaed-Algkooli logopeed Pille Tina-Kuusik.

Teiseks valisin "Veebipõhised koostöövahendid: Office veebis – GoogleDocs ja veebitahvel". Nendest andsid ülevaate ja aitasid neid praktiliselt proovida Lauka Põhikooli käsitööõpetaja, Tiigrihüppe SA koolitaja Siret Lahemaa ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Veebitahvli olin mõni aeg tagasi ise avastanud, aga koostööd ei osanud sellega teha, GoogleDocsi teadsin veidi rohkem, aga sain veel palju asju teada.

Hästi huvitav ja erialaliselt vajalik oli kolmas töötuba "Veebipõhised töövahendid; arvuti ja eesti keele ning kirjanduse tund". Juhatasid Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog, Koolielu aineekspert, Tiigrihüppe SA koolitaja Tiia Niggulis ja Tartu Forseliuse Gümnaasiumi eesti keele õpetaja, Koolielu aineekspert Helja Kirber. Tutvustati eesti keele wikit eestikeel.wikispaces.com ja VUE-t, millega saab mõtte-, mõiste- ja ideekaarte teha.

Teise päeva lõpetuseks pidas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere plenaarettekande "Haridustehnoloogi roll koolis".

Konverentsi lõpeb 3. novembril seminariga IT Kolledžis.
Loe ka siit.