neljapäev, 5. juuni 2008

IKT nõukogu koosoleku PROTOKOLL (26.05.2008)

Koosolek kestis kl 15.40–17.30
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni
Puudusid: Eve Vart, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Õppeaasta kokkuvõte
2. Ettepanekud uueks aastaks
3. Kirjalike tööde vormistamise nõuded
4. Sülearvutite jagamine
5. Töölehtede jm materjali avaldamine
6. Arvutiõpetus
7. Õpetajate õpetamine
8. Muu: koolitustõendid, aknakatted
1. Õppeaasta kokkuvõte
Õppeaasta viimase koosoleku puhuselt tegime kokkuvõtte, kuidas oleme tegutsenud. Tegevust alustades võtsime endale 2007/08. õppeaastaks eesmärgiks 1) parandada arvutite paigutust (nt arvutiklassis), 2) seada sisse tasulise Miksikese kasutamine, 3) uurida ainekomisjonidelt õpitarkvarasoove, 4) alustada õpetajate töölehtede jm materjali avaldamist ning 5) korraldada kolleegidele puutetahvli- jm koolitusi.
Suur osa eesmärke on saavutatud: 1) arvutite paigutust on parandatud, 2) tasulise Miksikese paroolid on olemas, 3) ainekomisjonide õpitarkvarasoovid on uuritud ja osaliselt täidetud, 4) õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine on jäänud tegemata (vt p 5) ning 5) kolleegidele on korraldatud nii puutetahvli- kui vähesel määral ka muid koolitusi.
OTSUS: Oleme tegutsenud tublilt.
2. Ettepanekud uueks õppeaastaks
Aastaiks 2007–2011 plaanisime sügisel 1) koordineerida IKT-alaseid koolitusi, 2) korraldada koolitusi puutetahvli kasutamiseks, 3) koondada õpetajate IKT-materjalid Internetti, 4) propageerida VIKO kasutamist ning 5) täiendada programmide jm õpivara valikut.
Osa sellest on juba tehtud või teoksil, nt koordineerime IKT-alaseid koolitusi ja korralda(si)me koolitusi puutetahvli kasutamiseks. Tegeleda tuleb veel õpetajate IKT-materjalide Internetti koondamise ja VIKO kasutamise propageerimisega ning täiendada programmide jm õpivara valikut.
OTSUS: Pöörata tähelepanu seni tegemata asjadele ja jätkata samas vaimus veel paremini.
3. Kirjalike tööde vormistamise nõuded
Selle õppeaasta esimesel poolel plaani võetud kirjalike tööde vormistamise kord on seni veel koostamata. Järgmisel õppeaastal tuleks see ära teha. Koolil peaks olema kord, mille järgi vormistavad õpilased (aga ka õpetajad) oma kirjalikud tööd (pealkirjad, ääred, reavahe, kirja suurus, font jms). Erilist tähelepanu tuleb pöörata viitamisele.
OTSUS: Kinnitada ja avaldada Internetis kirjalike tööde vormistamise nõuded, sh viitamine.
4. Sülearvutite jagamine
Ristiku PK saab Tiigrihüppe Sihtasutuselt taotleda õpetajatele 13 sülearvutit. Nende jagamiseks tuleb kriteeriumid uuesti üle vaadata ja vajaduse korral muuta ning Tiigrihüppe SA nõuetega ühtlustada. Kuna saame rohkem arvuteid, kui lootsime, on võib-olla vaja pädevusi karmistada.
OTSUS: Sülearvutite jagamise kriteeriumid tuleb uuesti üle vaadata. Irja Rebane arvutab uuesti protsendid, lähtudes 13 arvutist.
5. Töölehtede jm materjali avaldamine
Pikemat aega teemaks olnud õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine Internetis on keeruline, sest puudutab mitut probleemi. Üks suuremaid on autorikaitse, mis ei ole korralikult reguleeritud (sellest loodame sügiseks rohkem teada saada). Teine probleem seisneb selles, et õpetaja on oma materjaliga tohutult palju vaeva näinud ega soovi seda alati tasuta jagada. Ehk saaks seda teha mingi lepinguga? Ka oli arutusel mitu keskkonda, mida hakata kasutama. Omaette teema on, kas ja kuidas avaldada õppematerjale trükis.
OTSUS: Jätkame siiski teema arutamist ja uurimist ning kasutame VIKOt. Augustis korraldame VIKO õppimiseks kursuse.
6. Arvutiõpetus
Seoses Tiigrihüppe SA uuringuga "IKT õpetamine läbiva teemana" tõusis päevakorrale mitu küsimust, nt millal ja kuidas õpetada õpilastele arvutit, kes ja kui suures ulatuses peaks seda tegema. Meil on küll kooli õppekavas kirjas, mida peaks oskama, aga kust need pädevused peaksid tulema? Eve Reisalu arvates peaks arvuti kasutamise põhiteadmised saama algklassides. Üldiselt eeldatakse, et lastel on need juba olemas. Aineõpetaja ei peaks aga siiski oma tunnis arvuti kasutamist enam õpetama.
OTSUS: Püüda saada selgus, kas ja kuidas korraldada koolis arvutiõpetust.
7. Õpetajate õpetamine
Suur probleem on ka õpetajate õpetamine, sest nende huvi IKT-vahendite vastu on väike. Nad ei taha kohustuse korras õppida ja meie ei taha õpetada vastumeelselt häälestatud kolleege. Puudub motivatsioon. Kohale ei tule ka need, kes on varem (küsitluse kaudu) huvi üles näidanud. Ehk oleks abiks mingi motiveerimissüsteemi rakendamine. Kui õppeaasta algul oleks selge, millist tegevust soodustatakse, oleks ka kindlam tegutseda. Paraku juhtub, et väljakuulutatud kriteeriumid hiljem enam ei kehti ja õpetajad on nõutud.
OTSUS: Pakkuda siiski kolleegidele õppimisvõimalusi IKT vallas.
8. Muu: koolitustõendid, aknakatted
8.1. Koolitustõendid – Puutetahvlikoolituse projekti raames õppinutele on kätte andmata koolitustõendid. Eve Reisalu koostab teksti, Irja Rebane kujundab ja Piret Joalaid vaatab üle. Kätte võiks anda 19. mail õppenõukogus.
8.2. Aknakatted – Aknakatted vajaksid vahetamist paksemate vastu, sest päikesega lähevad klassiruumid liiga valgeks (ei näe puutetahvlit ega ekraani) ja palavaks.
Järgmine koosolek 25. augustil 2008.

Kommentaare ei ole: