Tiigrihüppe SA-s oli 26. aprilli hommikul DigiTiigri koolitajaks kandideerijate vestlusvoor, kus Ristiku põhikooli õpetaja Piret Joalaid tegi viieminutilise ettekande "Kuidas IKT-d efektiivselt ainetunnis kasutada" – põhiliselt muidugi puutetahvlist.
28. aprillil sai DigiTiigri lehelt lugeda, et vastavalt ekspertkomisjoni otsusele on DigiTiigri uued koolitajad Kairi Laane Viimsi Keskkoolist, Piret Joalaid Ristiku Põhikoolist, Ene Moppel Võru Kesklinna Gümnaasiumist, Kristel Vahtra Türi Gümnaasiumist, Dmitri Mištšenko Tallinna Ranniku Gümnaasiumist ja Vladimir Runin Narva Joala koolist.
Kogu artikkel on siin.
teisipäev, 29. aprill 2008
teisipäev, 22. aprill 2008
Puutetahvlikoolitus oma kooli õpetajatele
15. ja 22. aprillil jätkas koolitustesarja teemal "Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis" õpetaja Piret Joalaid. Osalesid peamiselt emakeele ja esteetika ainekomisjoni liikmed, aga ka muude ainete õpetajad.
Päris arvukas kuulajaskond sai kõigepealt ülevaate puutetahvli võimalustest üldse ja hulgaliselt näiteid ning suhteliselt põhjaliku koolituse koos praktilise tegevusega. Igaüks sai kaasa ka mahuka jaotmaterjali.
Koolitaja eesmärk oli anda ülevaade puutetahvli võimalustest ja kogemustest, jagada näpunäiteid, kuidas saaks seda tarkvara kasutada ka nt ilma tahvlita või rühmaõppes, ning julgustada kohe kõige lihtsamaid asju tundides järele proovima.
Pärast sai teha ka midagi praktilist, esialgu ikka lihtsamaid, kohe kasutatavaid asju. Kõik osalesid innukalt, eriti tublid olid muusikaõpetaja ja tööõpetuse õpetajad.
eFormularis täidetud tagasiside põhjal jäid õpetajad koolitusega hästi rahule ja osa soovis ennast veel täiendada. Oli ka suur hulk neid, kes arvasid, et hakkavad SMART-tarkvara ja/või puutetahvlit varsti kasutama, kuigi see nõuab suurt eeltööd. Aga kui materjal on kord juba valmis, siis on seda hea ja lihtne kasutada.
Puutetahvel on suurepärane vahend, et tunde mitmekesistada ja hariduslike erivajadustega õpilastele ainet paremini selgitada.
Veidike abistavat materjali on aadressil http://ristikupuutetahvel.wikispaces.com/
ja esitlusmaterjalid on üleval aadressil http://www.slideshare.net/pirta
Päris arvukas kuulajaskond sai kõigepealt ülevaate puutetahvli võimalustest üldse ja hulgaliselt näiteid ning suhteliselt põhjaliku koolituse koos praktilise tegevusega. Igaüks sai kaasa ka mahuka jaotmaterjali.
Koolitaja eesmärk oli anda ülevaade puutetahvli võimalustest ja kogemustest, jagada näpunäiteid, kuidas saaks seda tarkvara kasutada ka nt ilma tahvlita või rühmaõppes, ning julgustada kohe kõige lihtsamaid asju tundides järele proovima.
Pärast sai teha ka midagi praktilist, esialgu ikka lihtsamaid, kohe kasutatavaid asju. Kõik osalesid innukalt, eriti tublid olid muusikaõpetaja ja tööõpetuse õpetajad.
eFormularis täidetud tagasiside põhjal jäid õpetajad koolitusega hästi rahule ja osa soovis ennast veel täiendada. Oli ka suur hulk neid, kes arvasid, et hakkavad SMART-tarkvara ja/või puutetahvlit varsti kasutama, kuigi see nõuab suurt eeltööd. Aga kui materjal on kord juba valmis, siis on seda hea ja lihtne kasutada.
Puutetahvel on suurepärane vahend, et tunde mitmekesistada ja hariduslike erivajadustega õpilastele ainet paremini selgitada.
Veidike abistavat materjali on aadressil http://ristikupuutetahvel.wikispaces.com/
ja esitlusmaterjalid on üleval aadressil http://www.slideshare.net/pirta
teisipäev, 15. aprill 2008
Internetis varitsevad lapsi suured ohud
Seekordne informaatika ainesektsiooni koosolek (14.04.2008) oli natuke teistsugune, kui on olnud eelmised. Kui tavaliselt räägime ikka IKT-ga seonduvast, siis seekord oli esinema kutsutud Kalev Pihl, kes kõneles lastest ja Internetis varitsevatest ohtudest neile.
Juttu oli arvutist ja Internetist. Tänapäeva lapsed ei kujuta maailma ilma nende kaheta enam ettegi. Seda, et Internetis peitub lapsele suur oht, ei mõtle me tavaliselt kunagi.
Pihl tõi paar näidet nii Eestis aset leidvatest kuritegudest kui ka meist kaugemal toime pandud netikuritegudest. Internet on hea koht, kus saab tegutseda enamasti nii, et sinust ei jää jälgi maha.
Just seda kasutavad ära pedofiilid. Nad hakkavad lastega lihtsalt MSN-i või muu suhtluskeskkonna vahendusel juttu ajama ja igasuguste meelitustega lapsi „ära ostma“. Ühel hetkel ütleb pedofiil lapsele näiteks, et tal tuleb politseiga pahandusi. Ta pakub lapsele välja, et ta võib teda aidata koos põgenedes. Laps muidugi nõustub kohe (peaasi, et ta ei peaks vanematele oma tegudest aru andma) ja ta on nõus mehega ära sõitma. Nii saavadki pedofiilid lapse kätte.
Juttu oli ka sellest, milline ohver on nn ideaalne. Ideaalne ohver on laps, kes on 11–14 aastat vana, kellel pole perekonda (elab lastekodus) ja muidugi peab tal olema võimalik kasutada arvutit, eriti kui arvuti asub lapsel oma toas ja tal on sinna iga kell võimalik minna. Pihl andis kõikidele lastevanematele nõu, et mingil tingimusel ei tohiks arvutit paigutada kohta, kus laps saab iseseisvalt ja järelevalveta arvuti taga istuda.
Kalev Pihl on meeleldi nõus tulema ka koolidesse lastele, lastevanematele ja õpetajatele seda loengut pidama.
Tema ajaveeb asub aadressil http://kalevpihl.spaces.live.com/ ja kirjutada saab talle aadressile kalev.pihl@eesti.ee
Raul Pavelson
Juttu oli arvutist ja Internetist. Tänapäeva lapsed ei kujuta maailma ilma nende kaheta enam ettegi. Seda, et Internetis peitub lapsele suur oht, ei mõtle me tavaliselt kunagi.
Pihl tõi paar näidet nii Eestis aset leidvatest kuritegudest kui ka meist kaugemal toime pandud netikuritegudest. Internet on hea koht, kus saab tegutseda enamasti nii, et sinust ei jää jälgi maha.
Just seda kasutavad ära pedofiilid. Nad hakkavad lastega lihtsalt MSN-i või muu suhtluskeskkonna vahendusel juttu ajama ja igasuguste meelitustega lapsi „ära ostma“. Ühel hetkel ütleb pedofiil lapsele näiteks, et tal tuleb politseiga pahandusi. Ta pakub lapsele välja, et ta võib teda aidata koos põgenedes. Laps muidugi nõustub kohe (peaasi, et ta ei peaks vanematele oma tegudest aru andma) ja ta on nõus mehega ära sõitma. Nii saavadki pedofiilid lapse kätte.
Juttu oli ka sellest, milline ohver on nn ideaalne. Ideaalne ohver on laps, kes on 11–14 aastat vana, kellel pole perekonda (elab lastekodus) ja muidugi peab tal olema võimalik kasutada arvutit, eriti kui arvuti asub lapsel oma toas ja tal on sinna iga kell võimalik minna. Pihl andis kõikidele lastevanematele nõu, et mingil tingimusel ei tohiks arvutit paigutada kohta, kus laps saab iseseisvalt ja järelevalveta arvuti taga istuda.
Kalev Pihl on meeleldi nõus tulema ka koolidesse lastele, lastevanematele ja õpetajatele seda loengut pidama.
Tema ajaveeb asub aadressil http://kalevpihl.spaces.live.com/ ja kirjutada saab talle aadressile kalev.pihl@eesti.ee
Raul Pavelson
laupäev, 12. aprill 2008
Piret Joalaidi ülevaade e-õppe konverentsist (2.-4. aprill 2008)
Osalesin kõigil kolmel päeval, aga kirjutan siin paralleelsessioonidest.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS ELAVDADA?”
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild mõtiskles ettekandes "Puutetahvel keeleõppes", mida saab puutetahvliga tunnis teha ja miks üldse peaks puutetahvel klassis olema.
Türi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tutvustas ettekandes "Puutetahvel matemaatika tunnis" materjale, mida ta on ise kasutanud ja mida võiks veel kasutusele võtta. Eriti köitvad olid igasugused funktsioonigraafikud, mida sai väga ilmekalt muuta ja niimoodi õpilastele seda paremini selgeks teha: mis juhtub, kui muutuja väärtusi muuta.
Mina tegin ettekande "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel", milles näitasin samuti puutetahvli võimalusi ja rääkisin oma kogemustest selle kasutamisel. Materjal on üleval siin.
Lõpetuseks näidati Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogi Ingrid Maadvere filmi "Puutetahvel algõpetuses". Suurepärane film, mis näitas hästi selgelt, kui palju parem on töötada puutetahvliga.
Õhtul oli IT Kolledžis vastuvõtt konverentsi korraldajatele ja esinejatele. Kõik kokkutulnud esitlesid ennast ja vestlesid mõnusalt omavahel. Kolledži äsja valmis saanud majas tehti ka põhjalik ekskursioon, pakuti head-paremat.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA”
Tea Hunt Tallinna Tehnikaülikoolist rääkis ettekandes "Testid ja ülesanded e-kursusel", et tuleb õppida teadma, tegema ja üheskoos elama ehk leida aare iseendas. Seda aitavad teha ka mitmesugused testid.
Inga Uueküla Sisekaitseakadeemiast tutvustas ettekandes "Enesekontrolli testid – kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" enda ja oma kolleegide teste ja kokkuvõtteid.
Tartu Ülikooli professor Toomas Plank andis ettekandes "Kontrolltöö iga loengu järel – võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" põhjaliku ülevaate oma kogemustest tudengite kontrollimisel. Ta tõdes: tudeng on täpselt nii laisk, kui õppejõud laseb tal olla.
Õhtul oli vastuvõtt Glehni lossis: tähistati e-Ülikooli 5. sünnipäeva ning õnnitleti e-Ülikooli parimaid e-kursusi ja õppejõude. Korraldati ka “Rooside sõja” stiilis põnev mäng. Pakuti jälle head-paremat. Kõige parem osa oli aga lobitöö.
PARALLEELSESSIOON “MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE?”
Rein Ruus Tallinna Tehnikakõrgkoolist rääkis ettekandes "Malelise mõtlemise saladused" male ja mõtlemise seostest ning tutvustas malealaseid veebimaterjale.
Tartu Kunstikooli õpetaja, skulptor Anne Rudanovski tõdes ettekandes "Õppematerjalide visuaalne vormindamine", et ka vormiõpetust on võimalik õpetada arvuti ja Interneti abil. Visuaalne kujundamine on väga oluline, sest see loob esmamulje, mis on igas olukorras tähtis, nii ka õpiobjektide puhul.
Maarika Teral Tartu Ülikoolist tutvustas ettekandes "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" algajatele mõeldud keeleõppematerjali, mis on valminud viie ülikooli koostöös. Materjal on kujundatud ülikoolilinnakuna, milles on keeltekool, infokeskus, raamatukogu, lõbustuspark ja Interneti-kohvik ning see sisaldab ka Eestit tutvustavaid kultuurialaseid peatükke.
PARALLEELSESSIOON “MIS ON M-ÕPE?”
Õppisime tundma, mis on mobiilne õpe, eheda m-õppe kogemuse kaudu. Sessiooni käigus kaasati osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi, näiteks arvutada ilma ühegi vahendita männi kõrgust (oli 10,5 m). GPS-orienteerumist juhtisid Mart Laanpere, Priit Tammets, Kairit Tammets, Terje Väljataga. Väga põnev oli! Ilm oli ilus ja hea oli metsas jalutada.
Oli väga hästi korraldatud ja huvitav ning kasulik konverents. Jäin väga rahule. Tegin ka natuke pilte, mida võib vaadata siit.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS ELAVDADA?”
Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild mõtiskles ettekandes "Puutetahvel keeleõppes", mida saab puutetahvliga tunnis teha ja miks üldse peaks puutetahvel klassis olema.
Türi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Laine Aluoja tutvustas ettekandes "Puutetahvel matemaatika tunnis" materjale, mida ta on ise kasutanud ja mida võiks veel kasutusele võtta. Eriti köitvad olid igasugused funktsioonigraafikud, mida sai väga ilmekalt muuta ja niimoodi õpilastele seda paremini selgeks teha: mis juhtub, kui muutuja väärtusi muuta.
Mina tegin ettekande "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel", milles näitasin samuti puutetahvli võimalusi ja rääkisin oma kogemustest selle kasutamisel. Materjal on üleval siin.
Lõpetuseks näidati Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogi Ingrid Maadvere filmi "Puutetahvel algõpetuses". Suurepärane film, mis näitas hästi selgelt, kui palju parem on töötada puutetahvliga.
Õhtul oli IT Kolledžis vastuvõtt konverentsi korraldajatele ja esinejatele. Kõik kokkutulnud esitlesid ennast ja vestlesid mõnusalt omavahel. Kolledži äsja valmis saanud majas tehti ka põhjalik ekskursioon, pakuti head-paremat.
PARALLEELSESSIOON “KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA”
Tea Hunt Tallinna Tehnikaülikoolist rääkis ettekandes "Testid ja ülesanded e-kursusel", et tuleb õppida teadma, tegema ja üheskoos elama ehk leida aare iseendas. Seda aitavad teha ka mitmesugused testid.
Inga Uueküla Sisekaitseakadeemiast tutvustas ettekandes "Enesekontrolli testid – kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" enda ja oma kolleegide teste ja kokkuvõtteid.
Tartu Ülikooli professor Toomas Plank andis ettekandes "Kontrolltöö iga loengu järel – võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" põhjaliku ülevaate oma kogemustest tudengite kontrollimisel. Ta tõdes: tudeng on täpselt nii laisk, kui õppejõud laseb tal olla.
Õhtul oli vastuvõtt Glehni lossis: tähistati e-Ülikooli 5. sünnipäeva ning õnnitleti e-Ülikooli parimaid e-kursusi ja õppejõude. Korraldati ka “Rooside sõja” stiilis põnev mäng. Pakuti jälle head-paremat. Kõige parem osa oli aga lobitöö.
PARALLEELSESSIOON “MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE?”
Rein Ruus Tallinna Tehnikakõrgkoolist rääkis ettekandes "Malelise mõtlemise saladused" male ja mõtlemise seostest ning tutvustas malealaseid veebimaterjale.
Tartu Kunstikooli õpetaja, skulptor Anne Rudanovski tõdes ettekandes "Õppematerjalide visuaalne vormindamine", et ka vormiõpetust on võimalik õpetada arvuti ja Interneti abil. Visuaalne kujundamine on väga oluline, sest see loob esmamulje, mis on igas olukorras tähtis, nii ka õpiobjektide puhul.
Maarika Teral Tartu Ülikoolist tutvustas ettekandes "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" algajatele mõeldud keeleõppematerjali, mis on valminud viie ülikooli koostöös. Materjal on kujundatud ülikoolilinnakuna, milles on keeltekool, infokeskus, raamatukogu, lõbustuspark ja Interneti-kohvik ning see sisaldab ka Eestit tutvustavaid kultuurialaseid peatükke.
PARALLEELSESSIOON “MIS ON M-ÕPE?”
Õppisime tundma, mis on mobiilne õpe, eheda m-õppe kogemuse kaudu. Sessiooni käigus kaasati osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi, näiteks arvutada ilma ühegi vahendita männi kõrgust (oli 10,5 m). GPS-orienteerumist juhtisid Mart Laanpere, Priit Tammets, Kairit Tammets, Terje Väljataga. Väga põnev oli! Ilm oli ilus ja hea oli metsas jalutada.
Oli väga hästi korraldatud ja huvitav ning kasulik konverents. Jäin väga rahule. Tegin ka natuke pilte, mida võib vaadata siit.
reede, 11. aprill 2008
Raul Pavelsoni kokkuvõte e-õppe konverentsist 2.04.2008
Kuidas võrgutada?
Juhtis Marge Kusmin
Kõnelesid:
Marge Kusmin (Tallinna Tehnikaülikool)
Anu Joon (Ääsmäe Põhikool
Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
Birge Talve (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
Vello Kukk (Tallinna Tehnikaülikool)
Siret Lahemaa (Lauka Põhikool)
Võrgutamine tähendab, et mitu inimest on kokku leppinud Interneti-keskkonna, kuhu nad oma materjalid panevad, et saaks neid teistega hõlpsasti jagada.
• Juttu oli mitmest keskkonnast Internetis, kus saab selliseid keskkondi luua, et inimesed saaksid oma mõtteid teistega jagada. Kõige tuntumad olid loomulikud kõigile juba väga tuttavaks saanud ajaveebid (blogsbot).
• Marge Kusmin rääkis projektist, mis hõlmab juba mitut riiki, kes omavahel suhtlevad samuti ajaveebi kaudu.
• Juttu oli ka ühest vahvast virtuaalsest klassiõpetajate kogukonnast. Seal saab iga õpetaja oma materjale teistega jagada ja ka teiste pandud asju oma tunnis kasutada. Selle kogukonna aadress on http://klop.edu.ee/
• http://haridustehnoloogid.blogspot.com/
Tutvustati mitut uut keskkonda, kuhu saab teha ajaveebi:
www.ning.com
www.classroom20.com
www.nexo.com
Juhtis Marge Kusmin
Kõnelesid:
Marge Kusmin (Tallinna Tehnikaülikool)
Anu Joon (Ääsmäe Põhikool
Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
Birge Talve (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
Vello Kukk (Tallinna Tehnikaülikool)
Siret Lahemaa (Lauka Põhikool)
Võrgutamine tähendab, et mitu inimest on kokku leppinud Interneti-keskkonna, kuhu nad oma materjalid panevad, et saaks neid teistega hõlpsasti jagada.
• Juttu oli mitmest keskkonnast Internetis, kus saab selliseid keskkondi luua, et inimesed saaksid oma mõtteid teistega jagada. Kõige tuntumad olid loomulikud kõigile juba väga tuttavaks saanud ajaveebid (blogsbot).
• Marge Kusmin rääkis projektist, mis hõlmab juba mitut riiki, kes omavahel suhtlevad samuti ajaveebi kaudu.
• Juttu oli ka ühest vahvast virtuaalsest klassiõpetajate kogukonnast. Seal saab iga õpetaja oma materjale teistega jagada ja ka teiste pandud asju oma tunnis kasutada. Selle kogukonna aadress on http://klop.edu.ee/
• http://haridustehnoloogid.blogspot.com/
Tutvustati mitut uut keskkonda, kuhu saab teha ajaveebi:
www.ning.com
www.classroom20.com
www.nexo.com
E-õppe konverents „e-õpe on siin: kus oled sina?” 2.–4. aprillini 2008
KAVA
2. aprill, eelkonverents
PLENAARSESSIOON “KUS ON E-ÕPE?” "Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteedid 2008. aastal" – Jaak Anton; Haridus- ja Teadusministeerium ; "eGümnaasium" – Mall Maasik; International University Audentes ;
""e" - Eesti hariduses" – Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium
PARALLEELSESSIOONID
KES ON HARIDUSTEHNOLOOG? "Haridustehnoloog ja üldharidus" – Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Haridustehnoloog ja kutseharidus" – Jane Mägi; Kuressaare Ametikool; "Haridustehnoloog ja kõrgharidus" – Ragnar Õun; Tartu Ülikool Pärnu Kolledž
KUIDAS VÕRGUTADA? "Temaatiliste võrgustike olemusest" – Marge Kusmin; Tallinna Tehnikaülikool; "Delta Kappa Gamma rahvusvaheline võrgustik" – Anu Joon; Ääsmäe Põhikool; "Temaatilised võrgustikud Eestis" – Varje Tipp; Pärnumaa Kutsehariduskeskus Birge Talve; Võrumaa Kutsehariduskeskus Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool; "Võrgustike virtuaalseks tegevuseks mõeldud keskkonnad" – Siret Lahemaa; Lauka Põhikool
KUIDAS SISUSTADA? Audio e-õppes - Audacity praktikum . Sisuloomine
KUIDAS ELAVDADA? "Puutetahvel keeleõppes" – Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium; "Puutetahvel matemaatika tunnis" – Laine Aluoja; Türi Gümnaasium; "Puutetahvel algõpetuses" – Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel" – Piret Joalaid; Ristiku Põhikool
MIDA ON ÕPETAJAL VAJA TEADA AUTORIÕIGUSEST? Kaido Kikkas, Hans Põldoja
3. aprill, teine päev
I PLENAARSESSIOON “KUHU LIIGUME?” "Küberruumi kaitse vajadus" – Johannes Kert; Kaitseministeerium; "Eesti kõrgharidus Kõrg-Kolkast Alam-Mülkani" – Jaan Kõrgesaar; Haridus- ja Teadusministeerium ; "The Finnish Higher Education and ICT" – Marja Kylämä; Soome Haridusministeerium
II PLENAARSESSIOON “KAS E-ÕPE = ÕPE?” "E-learning or e-LEARNING? Some Wider Reflections" – Mervyn Jones; Imperial College London; "e-Learning Models, Students and Institutions: Which One is the "K"?" – Albert Sangra Morer; Open University Catalonia; "Kas tudeng ikka õpib?" – Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool
I PARALLEELSESSIOON
MIS ON E-ÕPIK? "Eestikeelse õppe ja (e-)õppevara täiendamine muukeelsetes kutsekoolides" – Maria Ratassepp; Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus; "Koostööst haridustehnoloogi ja õpiku autori vahel" – Veronia Tuul; Tallinna Polütehnikum; "E-õpik - samm tulevikku" – Silvia Luige; Sisekaitseakadeemia
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA "Testid ja ülesanded e-kursusel" – Tea Hunt; Tallinna Tehnikaülikool; "Enesekontrolli testid - kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" – Inga Uueküla; Sisekaitseakadeemia; "Kontrolltöö iga loengu järel - võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" – Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS KEELETEHNOLOOGIA TOETAB E-ÕPET? "Keeletehnoloogia ja e-õpe" – Neeme Kahusk, Kadri Vider; Tartu Ülikool; "Arvuti mõistab eesti keelt: dialoog Teatriagendiga" – Margus Treumuth; Tartu Ülikool; "Europodians: keeleõpe iPodis ja pülgal" – Tiina Kikerpill, Neeme Kahusk; Tartu Ülikool
MIS ON TEGEVUSMUSTRID JA LUBAVUSED? "Tegevusmustrid ja õpimaastikud e-õppes" – Kai Pata, Kairit Tammets, Terje Väljataga; Tallinna Ülikool; "Töövookeelte kasutamine õppimise ja õpetamise protsesside kirjeldamiseks" – Priit Tammets; Tallinna Ülikool; "Narratiivsete tegevusmustrite kodeerimine uus-meedia keskkonnas" – Anatole Fuksas; Univeristy of Cassino
Vastuvõtt Glehni lossis: e-Ülikooli 5. sünnipäev, e-Ülikooli parimate e-kursuste ja õppejõudude õnnitlemine
4. aprill, kolmas päev
II PARALLEELSESSIOON
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? I OSA. "Videokonverents õppeprotsessis" – Priit Joa; Tallinna Tehnikaülikool Marju Piir; Tartu Ülikool; "Reaalaja videoülekanded" – Toomas Petersell; Tartu Ülikool
KUIDAS KASUTADA ÕPIOBJEKTIDE REPOSITOORIUMEID ÕPPETÖÖS? "Sobiva reprositooriumitarkvara otsingud" – Mart Laanpere; Tallinna Ülikool; "Tallinna Ülikooli Euroopa üldhariduskoolide repositooriumide võrgustik ja selle kasutamine" – Martin Sillaots; Tallinna Ülikool; "Increasing the Power of Academic Content" – Harry Tubben, Emmanuel Clemot; Blackboard International BV
MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE? "Malelise mõtlemise saladused" – Rein Ruus; Tallinna Tehnikakõrgkool; "Õppematerjalide visuaalne vormindamine" – Anne Rudanovski; Tartu Kunstikool; "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" – Maarika Teral, Sirje Rammo; Tartu Ülikool
E-ÕPE - SUHTLUS VÕI JAGATUD ÜKSINDUS? "e-õpe läbi õppija pilgu: UOC programmi "E-learning course desing and teaching" näitel" – Eve Lamberg, Estonian Business School; "e-õpe läbi väikelapse pilgu" – Piret Luik; Tartu Ülikool; "e-õpe läbi psühholoogi pilgu" – Mare Teichmann; Tallinna Tehnikaülikool
III PARALLEELSESSIOON
MIS ON M-ÕPE? Õpime tundma, mis on mobiilne õpe eheda m-õppe kogemuse kaudu.
Sessiooni käigus kaasatakse osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi.
Mart Laanpere; Priit Tammets; Kairit Tammets; Terje Väljataga
MILLISED ON 2007. AASTA E-ÜLIKOOLI PARIMAD E-KURSUSED? "Kooli muusikaõpetuse didaktika II" – Kaie Mägimets; Tartu Ülikool; "Meditsiinialane eesti keel I" – Heli Noor; Tartu Ülikool; "Sissejuhatus gerontoloogiasse" – Kai Saks; Tartu Ülikool; "Elektriväljade numbriline modelleerimine" – Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? II OSA. "Tools for Distance Course Content Construction" – Yurii Bogachkov; Ukrainian Institute for Information Technologies in Education National Technical University of Ukraine "Kyiv Polytechnic Institute"; "e-õpe rahvusvahelises keskkonnas - võmalused ja varjuküljed" – Tiina Reiman; Stokholmi Ülikool; "Kas labor = test = eksam?" – Martin Jaanus; Tallinna Tehnikaülikool
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? II OSA. "Multimeediakonspekt" – Marko Puusaar; IT Kolledž Heikki Eljas; Tallinna Majanduskool; "Õppefilmi loomine" – Mikk Rand; Kinobuss
MIS ON E-ÕIS? "Creating Unified e-Learning Environment" – Vlatka Paunović; University of Zagreb; "1 Click 2 e-Learning - Behind the Scenes" – Siniša Tomić; University of Zagreb
III PLENAARSESSIOON “KUIDAS ON HUVITAV?” "From Texas to Tallinn: e-Learning is Everywhere" – Pamela Quinn; LeCroy Centre for Education Telecommunication ; "New Education Technology Support Centres 2.0 and Beyond" – Wim Van Petegem; Katholieke Universiteit Leuven; "Didactic Design for e-Learning" – Brian Hudson; Umeå University
2. aprill, eelkonverents
PLENAARSESSIOON “KUS ON E-ÕPE?” "Haridus- ja teadusministeeriumi prioriteedid 2008. aastal" – Jaak Anton; Haridus- ja Teadusministeerium ; "eGümnaasium" – Mall Maasik; International University Audentes ;
""e" - Eesti hariduses" – Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium
PARALLEELSESSIOONID
KES ON HARIDUSTEHNOLOOG? "Haridustehnoloog ja üldharidus" – Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Haridustehnoloog ja kutseharidus" – Jane Mägi; Kuressaare Ametikool; "Haridustehnoloog ja kõrgharidus" – Ragnar Õun; Tartu Ülikool Pärnu Kolledž
KUIDAS VÕRGUTADA? "Temaatiliste võrgustike olemusest" – Marge Kusmin; Tallinna Tehnikaülikool; "Delta Kappa Gamma rahvusvaheline võrgustik" – Anu Joon; Ääsmäe Põhikool; "Temaatilised võrgustikud Eestis" – Varje Tipp; Pärnumaa Kutsehariduskeskus Birge Talve; Võrumaa Kutsehariduskeskus Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool; "Võrgustike virtuaalseks tegevuseks mõeldud keskkonnad" – Siret Lahemaa; Lauka Põhikool
KUIDAS SISUSTADA? Audio e-õppes - Audacity praktikum . Sisuloomine
KUIDAS ELAVDADA? "Puutetahvel keeleõppes" – Meeri Sild; Tallinna Lilleküla Gümnaasium; "Puutetahvel matemaatika tunnis" – Laine Aluoja; Türi Gümnaasium; "Puutetahvel algõpetuses" – Ingrid Maadvere; Gustav Adolfi Gümnaasium; "Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel" – Piret Joalaid; Ristiku Põhikool
MIDA ON ÕPETAJAL VAJA TEADA AUTORIÕIGUSEST? Kaido Kikkas, Hans Põldoja
3. aprill, teine päev
I PLENAARSESSIOON “KUHU LIIGUME?” "Küberruumi kaitse vajadus" – Johannes Kert; Kaitseministeerium; "Eesti kõrgharidus Kõrg-Kolkast Alam-Mülkani" – Jaan Kõrgesaar; Haridus- ja Teadusministeerium ; "The Finnish Higher Education and ICT" – Marja Kylämä; Soome Haridusministeerium
II PLENAARSESSIOON “KAS E-ÕPE = ÕPE?” "E-learning or e-LEARNING? Some Wider Reflections" – Mervyn Jones; Imperial College London; "e-Learning Models, Students and Institutions: Which One is the "K"?" – Albert Sangra Morer; Open University Catalonia; "Kas tudeng ikka õpib?" – Vello Kukk; Tallinna Tehnikaülikool
I PARALLEELSESSIOON
MIS ON E-ÕPIK? "Eestikeelse õppe ja (e-)õppevara täiendamine muukeelsetes kutsekoolides" – Maria Ratassepp; Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus; "Koostööst haridustehnoloogi ja õpiku autori vahel" – Veronia Tuul; Tallinna Polütehnikum; "E-õpik - samm tulevikku" – Silvia Luige; Sisekaitseakadeemia
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? I OSA "Testid ja ülesanded e-kursusel" – Tea Hunt; Tallinna Tehnikaülikool; "Enesekontrolli testid - kas isejuhtiv õppimisvorm või atraktsioon" – Inga Uueküla; Sisekaitseakadeemia; "Kontrolltöö iga loengu järel - võimalus motiveerida tudengit jooksvalt ainega tegelema" – Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS KEELETEHNOLOOGIA TOETAB E-ÕPET? "Keeletehnoloogia ja e-õpe" – Neeme Kahusk, Kadri Vider; Tartu Ülikool; "Arvuti mõistab eesti keelt: dialoog Teatriagendiga" – Margus Treumuth; Tartu Ülikool; "Europodians: keeleõpe iPodis ja pülgal" – Tiina Kikerpill, Neeme Kahusk; Tartu Ülikool
MIS ON TEGEVUSMUSTRID JA LUBAVUSED? "Tegevusmustrid ja õpimaastikud e-õppes" – Kai Pata, Kairit Tammets, Terje Väljataga; Tallinna Ülikool; "Töövookeelte kasutamine õppimise ja õpetamise protsesside kirjeldamiseks" – Priit Tammets; Tallinna Ülikool; "Narratiivsete tegevusmustrite kodeerimine uus-meedia keskkonnas" – Anatole Fuksas; Univeristy of Cassino
Vastuvõtt Glehni lossis: e-Ülikooli 5. sünnipäev, e-Ülikooli parimate e-kursuste ja õppejõudude õnnitlemine
4. aprill, kolmas päev
II PARALLEELSESSIOON
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? I OSA. "Videokonverents õppeprotsessis" – Priit Joa; Tallinna Tehnikaülikool Marju Piir; Tartu Ülikool; "Reaalaja videoülekanded" – Toomas Petersell; Tartu Ülikool
KUIDAS KASUTADA ÕPIOBJEKTIDE REPOSITOORIUMEID ÕPPETÖÖS? "Sobiva reprositooriumitarkvara otsingud" – Mart Laanpere; Tallinna Ülikool; "Tallinna Ülikooli Euroopa üldhariduskoolide repositooriumide võrgustik ja selle kasutamine" – Martin Sillaots; Tallinna Ülikool; "Increasing the Power of Academic Content" – Harry Tubben, Emmanuel Clemot; Blackboard International BV
MILLEST ALGAB ÕPIOBJEKTI LOOMINE? "Malelise mõtlemise saladused" – Rein Ruus; Tallinna Tehnikakõrgkool; "Õppematerjalide visuaalne vormindamine" – Anne Rudanovski; Tartu Kunstikool; "Eesti keele õppematerjalid veebilehel ONENESS" – Maarika Teral, Sirje Rammo; Tartu Ülikool
E-ÕPE - SUHTLUS VÕI JAGATUD ÜKSINDUS? "e-õpe läbi õppija pilgu: UOC programmi "E-learning course desing and teaching" näitel" – Eve Lamberg, Estonian Business School; "e-õpe läbi väikelapse pilgu" – Piret Luik; Tartu Ülikool; "e-õpe läbi psühholoogi pilgu" – Mare Teichmann; Tallinna Tehnikaülikool
III PARALLEELSESSIOON
MIS ON M-ÕPE? Õpime tundma, mis on mobiilne õpe eheda m-õppe kogemuse kaudu.
Sessiooni käigus kaasatakse osalejad GPS-aardejahti, lahendamaks õpetlikke mõistatusi.
Mart Laanpere; Priit Tammets; Kairit Tammets; Terje Väljataga
MILLISED ON 2007. AASTA E-ÜLIKOOLI PARIMAD E-KURSUSED? "Kooli muusikaõpetuse didaktika II" – Kaie Mägimets; Tartu Ülikool; "Meditsiinialane eesti keel I" – Heli Noor; Tartu Ülikool; "Sissejuhatus gerontoloogiasse" – Kai Saks; Tartu Ülikool; "Elektriväljade numbriline modelleerimine" – Toomas Plank; Tartu Ülikool
KUIDAS TESTIDA, MÕÕTA JA JUHTIDA E-ÕPPES? II OSA. "Tools for Distance Course Content Construction" – Yurii Bogachkov; Ukrainian Institute for Information Technologies in Education National Technical University of Ukraine "Kyiv Polytechnic Institute"; "e-õpe rahvusvahelises keskkonnas - võmalused ja varjuküljed" – Tiina Reiman; Stokholmi Ülikool; "Kas labor = test = eksam?" – Martin Jaanus; Tallinna Tehnikaülikool
KUIDAS KASUTADA VIDEOT ÕPPETÖÖS? II OSA. "Multimeediakonspekt" – Marko Puusaar; IT Kolledž Heikki Eljas; Tallinna Majanduskool; "Õppefilmi loomine" – Mikk Rand; Kinobuss
MIS ON E-ÕIS? "Creating Unified e-Learning Environment" – Vlatka Paunović; University of Zagreb; "1 Click 2 e-Learning - Behind the Scenes" – Siniša Tomić; University of Zagreb
III PLENAARSESSIOON “KUIDAS ON HUVITAV?” "From Texas to Tallinn: e-Learning is Everywhere" – Pamela Quinn; LeCroy Centre for Education Telecommunication ; "New Education Technology Support Centres 2.0 and Beyond" – Wim Van Petegem; Katholieke Universiteit Leuven; "Didactic Design for e-Learning" – Brian Hudson; Umeå University
31.03.08 koosoleku protokoll
IKT nõukogu koosoleku PROTOKOLL
Koosolek toimus 31. märtsil 2008. Algus kell 15.30, lõpp kell 16.30
Koosolekust võtsid osa: Piret Joalaid, Raul Pavelson, Kairit Seenmaa, Irja Rebane, Jürgo Nooni
Puudusid: Eve Vart, Eve Reisalu (osales ülelinnalisel ainekomisjoni koosolekul)
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord:
1. Koolimaja kaabeldus
2. QUIA-keskkond
3. DigiTiigri koolitajakoolitus
4. Ristiku Põhikooli koolitusprojekti probleemid
5. Arvutiklassi kasutamise probleemid
6. Koolitustel jm osalemine
7. Jooksvad küsimused, ettepanekud
1. Koolimaja kaabeldus
Interneti jaoks on vaja koolimajja kaableid panna, aga see maksab 111 966 krooni, millest pool saab maksta Tallinna Haridusamet. Ülejäänud 56 000 krooni on puudu. Mida teha? Kas loobume või üritame raha hankida?
OTSUS: Küsime kõigepealt, kas Tiigrihüppe SA-l on mingit võimalust meid toetada. Kirja kirjutab Raul Pavelson.
2. QUIA-keskkond
Irja Rebane töötab palju QUIA-keskkonnas, millel on tohutult võimalusi, nt miljonimäng, mälumäng, poomismäng, tulbad, laused, lüngad, lohistamised jpm, millega saab tekitada ka võistlusmomenti.
Kuna see keskkond on väga hea, tasub seda laiemalt tutvustada, aga programm maksab. Siit mõte pöörduda Tiigrihüppe SA poole, et asja tutvustada ja pakkuda ideed hakata korraldama koolitusi (ka teiste koolide õpetajatele), mida Irja Rebane on nõus tegema.
OTSUS: Irja Rebane koostab Tiigrihüppele QUIA-keskkonda ja oma ideid tutvustava kirja (järgmiseks nädalaks).
3. DigiTiigri koolitajakoolitus
Tiigrihüppe SA kuulutas välja konkursi üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolitusprojekti DigiTiiger koolitajate leidmiseks. Piret Joalaid soovib osaleda, sest on oma läbitud kursusega väga rahul ja tahaks seda ka teistele õpetada. Valituks osutumise korral saaks meie koolist koolituskeskus ja see oleks meile pluss. Täpsemaid andmeid-tingimusi veel ei tea.
OTSUS: Uurida veel tingimusi ja küsida Piret Joalaidi koolitajakoolitusel osalemiseks direktori luba.
4. Ristiku Põhikooli koolitusprojekti probleemid
4.1. Nurinad ja väike osalemisaktiivsus. Mõned kolleegid on väljendanud vastumeelsust osaleda oma koolis pakutaval puutetahvlikoolitusel, kuigi meil on tahvlid olemas ja kõik ei ole pidevalt kasutusel. Võimalik, et õpetajad kardavad puutetahvlit kasutada, tuleks pakkuda võimalusi seda puutuda.
4.2. Tagasisideleht. Koolitus on korraldatud 42! õpetajale, aga tagasisidelehele ei saa võib-olla nii palju inimesi kirja, mis teeb murelikuks.
4.3. Tunnistused. Koolituse läbinutele küsime tõendid Tallinna Haridusametilt või anname oma kooli tõendid selle järgi, kui palju keegi tegelikult osales.
OTSUS: Jätkame soovijatele koolitust ja julgustame õpetajaid puutetahvlit esialgu kas või puutuma ja edaspidi kasutama.
5. Arvutiklassi kasutamise probleemid
Kuigi arvutiklassi kasutamise reeglid on olemas, ei pea õpilased neist kinni. Nad segavad tunde ja trügivad ka vahetundides klassi. Tuleks kindlaks määrata karistused reeglite rikkumise eest. On küll olemas Ristiku PK õpilaste mõjutamise kord, aga ehk oleks vaja konkreetsemaid karistusi, mis tuleks siis kooskõlastada ka kooli juhtkonnaga. Uksel olevat silti, et vahetunnis ei tohi õpilased arvutiklassis olla, vahetame nii palju kui vaja.
OTSUS: Kehtestame karistused arvutiklassi kasutamise reeglite rikkumise eest (järgmiseks koosolekuks teevad kõik ettepanekuid). Õpilased võivad arvutiklassis olla vaid kella 15.30–16.00, muul ajal õpetaja kirjaliku loaga. V korruse korrapidajad-õpetajad peavad hoolitsema ka selle eest, et õpilased ei tungiks vahetundides arvutiklassi.
6. Koolitustel jm osalemine
Raul Pavelson (1 päev) ja Piret Joalaid (3 päeva) osalevad 2.–4. aprillini 2008 IT Kolledžis e-õppe konverentsil “e-õpe on siin: kus oled sina?”, kus Piret Joalaid teeb ka ettekande “Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel”.
7. Jooksvad küsimused, ettepanekud
7.1. Soetatud vara – Jürgo Nooni teatas, et koolis on nüüd olemas CNC- ehk arvuti teel juhitav freespink, ja andis selle kasutusvõimalustest ülevaate.
7.2. Puutethvli pliiatsid – osa on kulunud, kust saab uued? Raul uurib.
7.3. Teha kooli juubelikomisjoni list, et paremini infot vahetada. Raul teeb.
7.4. Uurida Googlepages’i keskkonda, kas sinna saaks ka dokumente üles panna. Raul uurib.
Järgmine koosolek 28. aprillil 2008.
Koosolek toimus 31. märtsil 2008. Algus kell 15.30, lõpp kell 16.30
Koosolekust võtsid osa: Piret Joalaid, Raul Pavelson, Kairit Seenmaa, Irja Rebane, Jürgo Nooni
Puudusid: Eve Vart, Eve Reisalu (osales ülelinnalisel ainekomisjoni koosolekul)
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord:
1. Koolimaja kaabeldus
2. QUIA-keskkond
3. DigiTiigri koolitajakoolitus
4. Ristiku Põhikooli koolitusprojekti probleemid
5. Arvutiklassi kasutamise probleemid
6. Koolitustel jm osalemine
7. Jooksvad küsimused, ettepanekud
1. Koolimaja kaabeldus
Interneti jaoks on vaja koolimajja kaableid panna, aga see maksab 111 966 krooni, millest pool saab maksta Tallinna Haridusamet. Ülejäänud 56 000 krooni on puudu. Mida teha? Kas loobume või üritame raha hankida?
OTSUS: Küsime kõigepealt, kas Tiigrihüppe SA-l on mingit võimalust meid toetada. Kirja kirjutab Raul Pavelson.
2. QUIA-keskkond
Irja Rebane töötab palju QUIA-keskkonnas, millel on tohutult võimalusi, nt miljonimäng, mälumäng, poomismäng, tulbad, laused, lüngad, lohistamised jpm, millega saab tekitada ka võistlusmomenti.
Kuna see keskkond on väga hea, tasub seda laiemalt tutvustada, aga programm maksab. Siit mõte pöörduda Tiigrihüppe SA poole, et asja tutvustada ja pakkuda ideed hakata korraldama koolitusi (ka teiste koolide õpetajatele), mida Irja Rebane on nõus tegema.
OTSUS: Irja Rebane koostab Tiigrihüppele QUIA-keskkonda ja oma ideid tutvustava kirja (järgmiseks nädalaks).
3. DigiTiigri koolitajakoolitus
Tiigrihüppe SA kuulutas välja konkursi üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolitusprojekti DigiTiiger koolitajate leidmiseks. Piret Joalaid soovib osaleda, sest on oma läbitud kursusega väga rahul ja tahaks seda ka teistele õpetada. Valituks osutumise korral saaks meie koolist koolituskeskus ja see oleks meile pluss. Täpsemaid andmeid-tingimusi veel ei tea.
OTSUS: Uurida veel tingimusi ja küsida Piret Joalaidi koolitajakoolitusel osalemiseks direktori luba.
4. Ristiku Põhikooli koolitusprojekti probleemid
4.1. Nurinad ja väike osalemisaktiivsus. Mõned kolleegid on väljendanud vastumeelsust osaleda oma koolis pakutaval puutetahvlikoolitusel, kuigi meil on tahvlid olemas ja kõik ei ole pidevalt kasutusel. Võimalik, et õpetajad kardavad puutetahvlit kasutada, tuleks pakkuda võimalusi seda puutuda.
4.2. Tagasisideleht. Koolitus on korraldatud 42! õpetajale, aga tagasisidelehele ei saa võib-olla nii palju inimesi kirja, mis teeb murelikuks.
4.3. Tunnistused. Koolituse läbinutele küsime tõendid Tallinna Haridusametilt või anname oma kooli tõendid selle järgi, kui palju keegi tegelikult osales.
OTSUS: Jätkame soovijatele koolitust ja julgustame õpetajaid puutetahvlit esialgu kas või puutuma ja edaspidi kasutama.
5. Arvutiklassi kasutamise probleemid
Kuigi arvutiklassi kasutamise reeglid on olemas, ei pea õpilased neist kinni. Nad segavad tunde ja trügivad ka vahetundides klassi. Tuleks kindlaks määrata karistused reeglite rikkumise eest. On küll olemas Ristiku PK õpilaste mõjutamise kord, aga ehk oleks vaja konkreetsemaid karistusi, mis tuleks siis kooskõlastada ka kooli juhtkonnaga. Uksel olevat silti, et vahetunnis ei tohi õpilased arvutiklassis olla, vahetame nii palju kui vaja.
OTSUS: Kehtestame karistused arvutiklassi kasutamise reeglite rikkumise eest (järgmiseks koosolekuks teevad kõik ettepanekuid). Õpilased võivad arvutiklassis olla vaid kella 15.30–16.00, muul ajal õpetaja kirjaliku loaga. V korruse korrapidajad-õpetajad peavad hoolitsema ka selle eest, et õpilased ei tungiks vahetundides arvutiklassi.
6. Koolitustel jm osalemine
Raul Pavelson (1 päev) ja Piret Joalaid (3 päeva) osalevad 2.–4. aprillini 2008 IT Kolledžis e-õppe konverentsil “e-õpe on siin: kus oled sina?”, kus Piret Joalaid teeb ka ettekande “Puutetahvel erivajadustega laste õpetamisel”.
7. Jooksvad küsimused, ettepanekud
7.1. Soetatud vara – Jürgo Nooni teatas, et koolis on nüüd olemas CNC- ehk arvuti teel juhitav freespink, ja andis selle kasutusvõimalustest ülevaate.
7.2. Puutethvli pliiatsid – osa on kulunud, kust saab uued? Raul uurib.
7.3. Teha kooli juubelikomisjoni list, et paremini infot vahetada. Raul teeb.
7.4. Uurida Googlepages’i keskkonda, kas sinna saaks ka dokumente üles panna. Raul uurib.
Järgmine koosolek 28. aprillil 2008.
pühapäev, 6. aprill 2008
Koolitus Ristiku Põhikoolis
3. ja 11. märtsil alustas õp. Eve Reisalu koolitustesarja teemal "Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis". Koolitusel osalesid algklasside, võõrkeelte ja loodusteaduste õpetajad, eripedagoogid ning rütmika õpetaja.
Tutvuti kodulehega http://www.smart.ee/, vaadati, kuidas puutetahvli kasutamise programmi oma arvutisse laadida ning tahvlit häälestada. Õpiti koostama teksti, töötama galeriiga ning tehtud tööd salvestama. Ühiselt koostati näidis-õppematerjal.
Kohalolijad olid väga tublid, tööd tehti suure innuga. Leiti aga, et puutetahvli programmis materjalide koostamine võtab ääretult palju aega, kuid kui programm selgeks saab, siis valmib töö iga korraga kiiremini.
Kursusest osavõtjad soovisid lisakoolitust, mis toimub aprilli lõpus.
Tutvuti kodulehega http://www.smart.ee/, vaadati, kuidas puutetahvli kasutamise programmi oma arvutisse laadida ning tahvlit häälestada. Õpiti koostama teksti, töötama galeriiga ning tehtud tööd salvestama. Ühiselt koostati näidis-õppematerjal.
Kohalolijad olid väga tublid, tööd tehti suure innuga. Leiti aga, et puutetahvli programmis materjalide koostamine võtab ääretult palju aega, kuid kui programm selgeks saab, siis valmib töö iga korraga kiiremini.
Kursusest osavõtjad soovisid lisakoolitust, mis toimub aprilli lõpus.
Tellimine:
Postitused (Atom)
