2007/08. õppeaasta kokkuvõte

Ristiku põhikooli IKT arendamise nõukogu alustas tööd 2007. aasta septembris.
Mai lõpus oli õige aeg teha esimesest tegutsemisaastast kokkuvõte.
Alustasime hooga tööd. Kõigepealt panime oma plaanid ja koosseisu üles kooli kodulehele ning seejärel lõime ajaveebi. Tegime ka oma kooli sümboolikaga esitlustausta.
Esimene suurem ettevõtmine oli osalemine eKooli ja Tallinna Haridusameti konverentsil „e-Õppematerjalide loomine ja kasutamine” 1.–2. novembril 2007 Tallinna Reaalkoolis.
Novembris 2007 osalesid Kairit Seenmaa, Jürgo Nooni ja Piret Joalaid strateegiaseminaril „IT juhtimine ja terviklik väljaarendamine koolis”, mille korraldasid BCS Koolitus, Tiigrihüppe Sihtasutus ja Tallinna Haridusamet. See oli väga kasulik seminar, saime sealt hulga häid mõtteid ja tekkis palju ideid, mida oma koolis kohe võiks tegema hakata.
Novembris võisime tõdeda edusamme: tegelesime arvutite paigutuse parandamise ja tasulise Miksikesega, uuritud oli õpetajate tark- ja riistvarasoove ning koolitusvajadust, arutasime arvutiklassi kasutamise eeskirja uuendamist, ürituste kalendri lisamist Internetti ning õpetajate koolitamist.
Novembris tutvustas Piret Joalaid oma kooli õpetajatele puutetahvli kasutamist eesti keele ja kirjanduse tundides, detsembris tutvustas Eve Reisalu kolleegidele omatehtud e-õppematerjale: mänge teach-ict.com’i abil, eFormulari küsimustikke, PowerPointi esitlusi, ülesandeid HotPotatoesis ning väga palju materjali puutetahvlil kasutamiseks.
Detsembris tegime kokkuvõtte, kuidas asjad on edenenud ja mida veel ette võtta. Plaane oli palju.
Jaanuariks 2008 saime valmis nimekirja, mida me ise oskaksime oma kolleegidele IKTst õpetada, ja koolitusprojekti põhja. Veel olid loodud meililistid ja soetatud nn mobiilne arvutiklass rühmaõppele.
Jaanuari lõpus tutvustas Piret Joalaid Tallinna emakeeleõpetajatele ülelinnalise eesti keele ainesektsiooni õppepäeval puutetahvli kasutamist eesti keele ja kirjanduse tundides.
Veebruaris saime oma koolitusprojektile puutetahvli õpetamiseks Tallinna Haridusametilt toetuse ja leppisime kokku koolituspäevad. Määrasime ka kriteeriumid, mille järgi jagada õpetajatele haridusameti eraldatavad sülearvutid. Veebruarist osalesime võimalust mööda Tiigrihüppe SA teisipäevastes infotundides.
Märtsis avaldasime ajaveebis põhjaliku ülevaate oma kooli õpetajate koolitamise projektist „Puutetundliku tahvli kasutamine ainetunnis” (16 tundi, koolitajad Eve Reisalu, Piret Joalaid ja Irja Rebane).
Märtsis arutasime koolimaja kaabeldamiseks raha leidmist, QUIA-keskkonna kasutamise võimalust, DigiTiigri koolitajakoolitusel osalemist, koolitusprojekti ja arvutiklassi kasutamise probleeme, muudel koolitustel osalemist jm.
Aprilli alguses oli kolmepäevane e-õppe konverents „e-õpe on siin: kus oled sina?” IT Kolledžis, osalesid Raul Pavelson (eelkonverentsil) ja Piret Joalaid (kõigil päevadel).
Raul Pavelson jagas ajaveebi vahendusel informaatika ainesektsiooni koosolekul kuuldut: lastest ja Internetis varitsevatest ohtudest neile.
Aprillis jätkus ka õpetajate puutetahvikoolitus.
Piret Joalaid kandideeris ja sai Tiigrihüppe SA-s DigiTiigri koolitajaks.
Aprilli lõpus oli arutada veel rohkem teemasid: kokkuvõte puutetahvlikoolitusest, projekt „Sülearvutid õpilastele”, Google Pagesi võimalused, puutetahvli pliiatsite vahetamine, arvutiklassi kasutamise reeglite vastu eksimise karistused, Tiigrihüppe SA läbivate teemade uuringu II etapp, e-õpetaja konkurss, videovõistlus „Õppimislugu”, projektorisoovid, Interneti-turvalisus jm.
2008. aasta veebruaris vastasime Tiigrihüppe uuringu „IKT õpetamine läbiva teemana” küsimustikule. Meie kool osutus pärast andmete analüüsi üheks neist, kus sooviti uuringu teist etappi läbi viia. Mais uuriski Tiigrihüppe SA „IKT kui läbivate teemade õpetamise” uuringu meeskond neli tundi meilt, kuidas me õptame IKTd ning milliseid pädevusi peame oluliseks.
Intervjuu andsid Kairit Seenmaa, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Piret Joalaid, Irja Rebane ja Eve Reisalu ning neli õpilast seitsmendatest-kaheksandatest klassidest.
Mais osales Piret Joalaid Tiigrihüppe SA videovõistlusel „Õppimislugu”.
Mai lõpus tegime kokkuvõtteid tehtust ja ettepanekuid edaspidiseks. Kõne alla tulid veel mõningad probleemid: kirjalike tööde vormistamise nõuded, sülearvutite jagamise tingimused, õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine, arvutiõpetus ja õpetajate õpetamine jm.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suur osa eesmärke on saavutatud, kuid palju on veel teha.
Meie esimene tööaasta, 2007/2008. õa, oli väga töine ja ka väga huvitav. Soetasime uut tark- ja riistvara, koolitasime oma õpetajaid ning saime ka ise mitmes vallas targemaks.

IKT nõukogu koosoleku PROTOKOLL (26.05.2008)

Koosolek kestis kl 15.40–17.30
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni
Puudusid: Eve Vart, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Õppeaasta kokkuvõte
2. Ettepanekud uueks aastaks
3. Kirjalike tööde vormistamise nõuded
4. Sülearvutite jagamine
5. Töölehtede jm materjali avaldamine
6. Arvutiõpetus
7. Õpetajate õpetamine
8. Muu: koolitustõendid, aknakatted
1. Õppeaasta kokkuvõte
Õppeaasta viimase koosoleku puhuselt tegime kokkuvõtte, kuidas oleme tegutsenud. Tegevust alustades võtsime endale 2007/08. õppeaastaks eesmärgiks 1) parandada arvutite paigutust (nt arvutiklassis), 2) seada sisse tasulise Miksikese kasutamine, 3) uurida ainekomisjonidelt õpitarkvarasoove, 4) alustada õpetajate töölehtede jm materjali avaldamist ning 5) korraldada kolleegidele puutetahvli- jm koolitusi.
Suur osa eesmärke on saavutatud: 1) arvutite paigutust on parandatud, 2) tasulise Miksikese paroolid on olemas, 3) ainekomisjonide õpitarkvarasoovid on uuritud ja osaliselt täidetud, 4) õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine on jäänud tegemata (vt p 5) ning 5) kolleegidele on korraldatud nii puutetahvli- kui vähesel määral ka muid koolitusi.
OTSUS: Oleme tegutsenud tublilt.
2. Ettepanekud uueks õppeaastaks
Aastaiks 2007–2011 plaanisime sügisel 1) koordineerida IKT-alaseid koolitusi, 2) korraldada koolitusi puutetahvli kasutamiseks, 3) koondada õpetajate IKT-materjalid Internetti, 4) propageerida VIKO kasutamist ning 5) täiendada programmide jm õpivara valikut.
Osa sellest on juba tehtud või teoksil, nt koordineerime IKT-alaseid koolitusi ja korralda(si)me koolitusi puutetahvli kasutamiseks. Tegeleda tuleb veel õpetajate IKT-materjalide Internetti koondamise ja VIKO kasutamise propageerimisega ning täiendada programmide jm õpivara valikut.
OTSUS: Pöörata tähelepanu seni tegemata asjadele ja jätkata samas vaimus veel paremini.
3. Kirjalike tööde vormistamise nõuded
Selle õppeaasta esimesel poolel plaani võetud kirjalike tööde vormistamise kord on seni veel koostamata. Järgmisel õppeaastal tuleks see ära teha. Koolil peaks olema kord, mille järgi vormistavad õpilased (aga ka õpetajad) oma kirjalikud tööd (pealkirjad, ääred, reavahe, kirja suurus, font jms). Erilist tähelepanu tuleb pöörata viitamisele.
OTSUS: Kinnitada ja avaldada Internetis kirjalike tööde vormistamise nõuded, sh viitamine.
4. Sülearvutite jagamine
Ristiku PK saab Tiigrihüppe Sihtasutuselt taotleda õpetajatele 13 sülearvutit. Nende jagamiseks tuleb kriteeriumid uuesti üle vaadata ja vajaduse korral muuta ning Tiigrihüppe SA nõuetega ühtlustada. Kuna saame rohkem arvuteid, kui lootsime, on võib-olla vaja pädevusi karmistada.
OTSUS: Sülearvutite jagamise kriteeriumid tuleb uuesti üle vaadata. Irja Rebane arvutab uuesti protsendid, lähtudes 13 arvutist.
5. Töölehtede jm materjali avaldamine
Pikemat aega teemaks olnud õpetajate töölehtede jm materjali avaldamine Internetis on keeruline, sest puudutab mitut probleemi. Üks suuremaid on autorikaitse, mis ei ole korralikult reguleeritud (sellest loodame sügiseks rohkem teada saada). Teine probleem seisneb selles, et õpetaja on oma materjaliga tohutult palju vaeva näinud ega soovi seda alati tasuta jagada. Ehk saaks seda teha mingi lepinguga? Ka oli arutusel mitu keskkonda, mida hakata kasutama. Omaette teema on, kas ja kuidas avaldada õppematerjale trükis.
OTSUS: Jätkame siiski teema arutamist ja uurimist ning kasutame VIKOt. Augustis korraldame VIKO õppimiseks kursuse.
6. Arvutiõpetus
Seoses Tiigrihüppe SA uuringuga "IKT õpetamine läbiva teemana" tõusis päevakorrale mitu küsimust, nt millal ja kuidas õpetada õpilastele arvutit, kes ja kui suures ulatuses peaks seda tegema. Meil on küll kooli õppekavas kirjas, mida peaks oskama, aga kust need pädevused peaksid tulema? Eve Reisalu arvates peaks arvuti kasutamise põhiteadmised saama algklassides. Üldiselt eeldatakse, et lastel on need juba olemas. Aineõpetaja ei peaks aga siiski oma tunnis arvuti kasutamist enam õpetama.
OTSUS: Püüda saada selgus, kas ja kuidas korraldada koolis arvutiõpetust.
7. Õpetajate õpetamine
Suur probleem on ka õpetajate õpetamine, sest nende huvi IKT-vahendite vastu on väike. Nad ei taha kohustuse korras õppida ja meie ei taha õpetada vastumeelselt häälestatud kolleege. Puudub motivatsioon. Kohale ei tule ka need, kes on varem (küsitluse kaudu) huvi üles näidanud. Ehk oleks abiks mingi motiveerimissüsteemi rakendamine. Kui õppeaasta algul oleks selge, millist tegevust soodustatakse, oleks ka kindlam tegutseda. Paraku juhtub, et väljakuulutatud kriteeriumid hiljem enam ei kehti ja õpetajad on nõutud.
OTSUS: Pakkuda siiski kolleegidele õppimisvõimalusi IKT vallas.
8. Muu: koolitustõendid, aknakatted
8.1. Koolitustõendid – Puutetahvlikoolituse projekti raames õppinutele on kätte andmata koolitustõendid. Eve Reisalu koostab teksti, Irja Rebane kujundab ja Piret Joalaid vaatab üle. Kätte võiks anda 19. mail õppenõukogus.
8.2. Aknakatted – Aknakatted vajaksid vahetamist paksemate vastu, sest päikesega lähevad klassiruumid liiga valgeks (ei näe puutetahvlit ega ekraani) ja palavaks.
Järgmine koosolek 25. augustil 2008.