Koht: Meriton Grand Conference & Spa, Tallinn
Hariduspäeval toimus mitu paralleelsessiooni.
Tervitussõnad lausus Microsoft Eesti esinduse juht Rain Laane. Tema esituses kõlas üks tähtis Interneti-aadress koolidele, mida tuleks aeg-ajalt jälgida: http://www.microsoft.ee/haridus - erinevate programmide kirjeldused ja kontaktid. Siit on leitavad õppekavad, videod, koolitusmaterjalid.
www.eneta.ee – tehniline kommuunportaal MS toodete murede ja rõõmude korral. Enetast saab infot ka Veebistuudiumi koolituste ning konkursside, materjalide kohta.
Kuvatud on postitused sildiga tehnoloogia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tehnoloogia. Kuva kõik postitused
kolmapäev, 7. aprill 2010
esmaspäev, 15. märts 2010
Informaatika ainesektsioonis
Aeg: 15. märts 2010
Koht: Tallinna Ühisgümnaasium
Sissejuhatuse tegi Anneli Heinsoo GT Tarkvarast. Ta tutvustas koolidele mõeldud uusi Windowsi ja Office’i pakette, mida on võimalik igal koolil tasuta alla laadida MLSC (Volume Licensing Service Center) keskkonnast. Sellele keskkonnale tuleb igal koolil juurdepääsu õigus küsida (meil see juba on). Siis võib selles keskkonnast endale meelepärase opsüsteemi alla laadida. Ainus tingimus on, et arvutil, millele tahetakse seda opsüsteemi peale panna, oleks mingi Windowsi litsents olemas. Nii teha ei tohi, et kool ostab endale tühja arvuti ja tõmbab MLSC keskkonnast sellele arvutile Windowsi tarkvara. Office’i tarkvara on igale kooli arvutile, millel on Windows peal, tasuta.
Koht: Tallinna Ühisgümnaasium
Sissejuhatuse tegi Anneli Heinsoo GT Tarkvarast. Ta tutvustas koolidele mõeldud uusi Windowsi ja Office’i pakette, mida on võimalik igal koolil tasuta alla laadida MLSC (Volume Licensing Service Center) keskkonnast. Sellele keskkonnale tuleb igal koolil juurdepääsu õigus küsida (meil see juba on). Siis võib selles keskkonnast endale meelepärase opsüsteemi alla laadida. Ainus tingimus on, et arvutil, millele tahetakse seda opsüsteemi peale panna, oleks mingi Windowsi litsents olemas. Nii teha ei tohi, et kool ostab endale tühja arvuti ja tõmbab MLSC keskkonnast sellele arvutile Windowsi tarkvara. Office’i tarkvara on igale kooli arvutile, millel on Windows peal, tasuta.
teisipäev, 26. jaanuar 2010
Õpihalduse e-päevikusüsteemi Stuudium koolitus
Aeg ja koht: 25. jaanuar 2010 Tallinna Inglise Kolledž
Teema: Õpihalduse e-päevikusüsteemi Stuudium koolitus
Lektor: Paavo Viilup
Tallinna Inglise Kolledž on endale teinud õpihalduse ja e-päevikusüsteemi Stuudium. Süsteemi põhimõte on sarnaselt meie tuttava eKooli süsteemiga õpilaste, vanemate ja koolivahelise side pidamine.
Stuudiumis ei tee päevikute lehti administraator, nagu on see eKooli puhul, vaid iga õpetaja teeb endale lehed ise valmis. Süsteemis on olemas põhjad: õpetaja nimed on juba enne sisestatud, samuti ained ja klassid koos nimekirjadega. Need sisestab ikka süsteemiadministraator. Õpetajad peavad ainult õigetele asjadele/nimedele „linnukesed“ ette märkima.
Teema: Õpihalduse e-päevikusüsteemi Stuudium koolitus
Lektor: Paavo Viilup
Tallinna Inglise Kolledž on endale teinud õpihalduse ja e-päevikusüsteemi Stuudium. Süsteemi põhimõte on sarnaselt meie tuttava eKooli süsteemiga õpilaste, vanemate ja koolivahelise side pidamine.
Stuudiumis ei tee päevikute lehti administraator, nagu on see eKooli puhul, vaid iga õpetaja teeb endale lehed ise valmis. Süsteemis on olemas põhjad: õpetaja nimed on juba enne sisestatud, samuti ained ja klassid koos nimekirjadega. Need sisestab ikka süsteemiadministraator. Õpetajad peavad ainult õigetele asjadele/nimedele „linnukesed“ ette märkima.
teisipäev, 24. november 2009
Infotehnoloogia ainesektsioonis
Toimumise koht: Tallinna Reaalkool
Toimumise aeg: 24.11.2009
Teemad:
1. Reaalkool – tulevikukool
2. Programmeerimine ja koolis toimuv
3. Informaatika olümpiaad
Kõigepealt räägiti väga põgusalt Reaalkooli IKT varustusest ja arvutiõpetusest. Reaalkool sai tänu projektis „Tulevikukool“ osalemisele endale hangitud kaks mobiilset arvutiklassi. Mobiilne arvutiklass koosneb suurest ratastega kastist, kus sees on arvutid ja mille abil saab neid ka laadida. Ühes nn ratastega arvutiklassis on 19 arvutit, kokku kahe mobiilse klassi peale 38 arvutit. Need mobiilsed arvutiklassid on Reaalkoolis väga populaarsed, ei ole päevagi, kui neid ei kasutata. Majas on mobiilset klassi lihtne transportida, kuna on olemas lift.
Toimumise aeg: 24.11.2009
Teemad:
1. Reaalkool – tulevikukool
2. Programmeerimine ja koolis toimuv
3. Informaatika olümpiaad
Kõigepealt räägiti väga põgusalt Reaalkooli IKT varustusest ja arvutiõpetusest. Reaalkool sai tänu projektis „Tulevikukool“ osalemisele endale hangitud kaks mobiilset arvutiklassi. Mobiilne arvutiklass koosneb suurest ratastega kastist, kus sees on arvutid ja mille abil saab neid ka laadida. Ühes nn ratastega arvutiklassis on 19 arvutit, kokku kahe mobiilse klassi peale 38 arvutit. Need mobiilsed arvutiklassid on Reaalkoolis väga populaarsed, ei ole päevagi, kui neid ei kasutata. Majas on mobiilset klassi lihtne transportida, kuna on olemas lift.
teisipäev, 10. november 2009
Ristiku Põhikool saab TikiTiigriks!
Ristiku Põhikool läbis edukalt konkursi TikiTiiger 2009!
Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt välja kuulutatud konkursile TikiTiigri projektiga ühinemiseks laekus taotlus 48 koolist. Hindamiskomisjon koosseisus Ene Lind, Anu Pink, Siret Lahemaa, Tiina Saago ja Raili Kaubi vaatas taotlused läbi ning otsustas 2009. aastal tikkimismasina anda teiste hulgas ka Ristiku Põhikoolile.
teisipäev, 13. oktoober 2009
Sügiskonverents "Õppijalt õppijale"
29. oktoobril 2009 korraldavad Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus ja eKool Tallinna Reaalkoolis juba traditsiooniks saanud konverentsi, et võimaldada õpetajatel-praktikutel koos õpilastega tutvustada kogemusi infotehnoloogia abil õppimise ja õpetamise huvitavamaks muutmisel.
Konverents koosneb praktilistest ja samaaegselt toimuvatest töötubadest.
Meie koolist astub üles kaks õpetajat:
Jürgo Nooni koos Ago Kalbergiga töötoas "Freespingid tööõpetuses" (tööõpetuses kasutatavad tehnoloogiad, CNC freespingid ja Solid Edge tarkvara) ning
Eve Reisalu koos Margit Lutsu ja Kaie Saarega töötoas "SMART tahvel algõpetuses" (SMART interaktiivse tahvli võimaluste kasutamine algõpetuses Tallinna Reaalkoolis ja Ristiku Põhikoolis).
Eve Reisalu koos Margit Lutsu ja Kaie Saarega töötoas "SMART tahvel algõpetuses" (SMART interaktiivse tahvli võimaluste kasutamine algõpetuses Tallinna Reaalkoolis ja Ristiku Põhikoolis).
Konverents algab saalis kell 9.00, järgnevad praktilised töötoad:
tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel,
interaktiivse tahvli kasutamine,
õpikeskkonnad,
veebipõhised õppevahendid,
ainepõhised tarkvarad,
praktilised oskused,
infosüsteemid koolis.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti. Tänavu tutvustavad oma kogemust ka lasteaiaõpetajad.
Infot konverentsi kohta ja registreeruda saab aadressil: http://expo.ekool.eu/
tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel,
interaktiivse tahvli kasutamine,
õpikeskkonnad,
veebipõhised õppevahendid,
ainepõhised tarkvarad,
praktilised oskused,
infosüsteemid koolis.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti. Tänavu tutvustavad oma kogemust ka lasteaiaõpetajad.
Infot konverentsi kohta ja registreeruda saab aadressil: http://expo.ekool.eu/
esmaspäev, 21. september 2009
Soodne puutetahvel 800 krooniga
Ristiku PK IT-juht Raul Pavelson käis 21. septembril IT Kolledžis informaatika ainesektsioonil, mille teemaks oli „Soodne puutetahvel 800 krooniga“. Teemat tutvustas Marko Puusaar, kes töötab IT Kolledžis haridustehnoloogi-multimeedia spetsialistina.
Loengu eesmärgiks oli tutvustada, kuidas väikeste vahenditega muuta suvaline pind puutetahvliks.
Mida selleks vaja?
Kõige kallim asi selle juures on WII pult (pildil), mis maksab poes 700 krooni ümber.
Teine asi, mida vaja läheb, on infrapunapliiats, mis on tegelikult tavaline marker, mis tuleb lahti võtta ja sisu eemaldada.
Veel on vaja natuke tarkvara (WiimoteWhiteboard):
Wii pult on tegelikult mängimiseks. Kuna pult tunneb ära liikumise, siis saab selle abil teha interaktiivse tahvli, sest puldi ees on infrapunavalgus.
Markeri otsa pannakse väike pirn ehk leed, mis näitab infrapunavalgust. Markeri sisse pannakse pärast markeri sisu eemaldamist patarei. Markeri peale väike lüliti.
Asi töötab tõesti sarnaselt puutetahvliga. Kahjuks SMART-tahvli programm siin ei tööta.
Õpetus koos jutuga asub aadressil:
http://echo360.e-uni.ee:8080/ess/echo/presentation/4b60e669-85bc-4f76-8d8f-da8318085cc6. Algul on teine jutt, „Soodne puutetahvel“ algab slaidist 50.
Teine asi, mida vaja läheb, on infrapunapliiats, mis on tegelikult tavaline marker, mis tuleb lahti võtta ja sisu eemaldada.Veel on vaja natuke tarkvara (WiimoteWhiteboard):Markeri otsa pannakse väike pirn ehk leed, mis näitab infrapunavalgust. Markeri sisse pannakse pärast markeri sisu eemaldamist patarei. Markeri peale väike lüliti.
Asi töötab tõesti sarnaselt puutetahvliga. Kahjuks SMART-tahvli programm siin ei tööta.
Õpetus koos jutuga asub aadressil:
http://echo360.e-uni.ee:8080/ess/echo/presentation/4b60e669-85bc-4f76-8d8f-da8318085cc6. Algul on teine jutt, „Soodne puutetahvel“ algab slaidist 50.
esmaspäev, 3. august 2009
Uus õppekava, läbiv teema "Tehnoloogia ja innovatsioon"
Läbiv teema "Tehnoloogia ja innovatsioon"
(1) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
(2) Õpilast suunatakse:
1) omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;
2) mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale nii tänapäeval kui minevikus;
3) aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste innovatsioonide vastastikustest mõjudest ja omavahelisest seotusest;
4) mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;
5) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ja oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
6) arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet innovaatiliste ideede rakendamisel erinevates projektides;
(3) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemine I kooliastmel
3.1. Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmel õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid vormistades loovtöid arvuti abil. Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme.
(4) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemine II kooliastmel
4.1. Läbiva teema käsitlemine II kooliastmel põhineb eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad arvutiklassi kasutamist erinevates ainetundides. Soovitatav on seejuures kasutada rühmatööd ja aktiivõppe meetodeid ning vältida individuaalseid kodutöid, mille teostamine eeldab iseseisvat IKT kasutamist.
(5) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemine III kooliastmel
5.1. Läbiva teema käsitlemine III kooliastmel kujundab IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes. Nende pädevuste kujundamiseks tuleb erinevate ainete õpetajatel integreerida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid. Lisaks arvutiklassis läbiviidud ainetundidele on III kooliastmes soovitatav kasutada kaasaegseid IKT vahendeid ka kodutööde ja õuesõppe puhul.
(1) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja kaasaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.
(2) Õpilast suunatakse:
1) omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;
2) mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ja keskkonnale nii tänapäeval kui minevikus;
3) aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ning kultuuriliste innovatsioonide vastastikustest mõjudest ja omavahelisest seotusest;
4) mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;
5) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ja oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
6) arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet innovaatiliste ideede rakendamisel erinevates projektides;
(3) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemine I kooliastmel
3.1. Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmel õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid vormistades loovtöid arvuti abil. Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme.
(4) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemine II kooliastmel
4.1. Läbiva teema käsitlemine II kooliastmel põhineb eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad arvutiklassi kasutamist erinevates ainetundides. Soovitatav on seejuures kasutada rühmatööd ja aktiivõppe meetodeid ning vältida individuaalseid kodutöid, mille teostamine eeldab iseseisvat IKT kasutamist.
(5) Läbiva teema "Tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemine III kooliastmel
5.1. Läbiva teema käsitlemine III kooliastmel kujundab IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes. Nende pädevuste kujundamiseks tuleb erinevate ainete õpetajatel integreerida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid. Lisaks arvutiklassis läbiviidud ainetundidele on III kooliastmes soovitatav kasutada kaasaegseid IKT vahendeid ka kodutööde ja õuesõppe puhul.
Tellimine:
Postitused (Atom)
