Õpilased ei ole enam sellised nagu mõni aeg tagasi. Kas ka õpetajad ei peaks muutuma?
laupäev, 28. märts 2009
Tiigrihüppe koolitajate koolitus
27.-28. märtsil koolitusid Tiigrihüppe koolitajad Toilas.
Kaks päeva olid täis tihedat ja asjalikku tööd. Uuendasime lisakursuste materjale ja arutasime tulevikuplaane.
Väga huvitavalt ja kasulikult veedetud aeg.
Osales ja kirjutas Piret Joalaid
teisipäev, 24. märts 2009
Koolielu infotund eesti keele õpetajatele
24. märtsil oli Gustav Adolfi Gümnaasiumis haridusportaali Koolielu eesti keele ja kirjanduse IKT infotund.
Esmalt rääkis GAGi õpetaja Inga Laigna, kuidas ta kasutab eesti keele ja kirjanduse tundides ajaveebe ning tõi ka hulgaliselt näiteid ja tutvustas huvitavaid keskkondi.
Teiseks tutvustas Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis Google Docsi kui ühiskirjutamise vahendit ja tegime tema käe all ka mõned praktilised harjutused.
Kolmandaks näitas Ristiku PK õpetaja Piret Joalaid puutetahvli võimalusi eesti keele ja kirjanduse tundides. Video on siin.
Esmalt rääkis GAGi õpetaja Inga Laigna, kuidas ta kasutab eesti keele ja kirjanduse tundides ajaveebe ning tõi ka hulgaliselt näiteid ja tutvustas huvitavaid keskkondi.
Teiseks tutvustas Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis Google Docsi kui ühiskirjutamise vahendit ja tegime tema käe all ka mõned praktilised harjutused.
Kolmandaks näitas Ristiku PK õpetaja Piret Joalaid puutetahvli võimalusi eesti keele ja kirjanduse tundides. Video on siin.
esmaspäev, 23. märts 2009
IKT nõukogu koosoleku protokoll (17.03.2009)
Koosolek kestis kell 12.15–13.15
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Raul Pavelson, Jürgo Nooni
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Koolituste läbiviimine
2. Koolitustel osalemine
3. E-kooli muudatused
4. Innovaatiliste lahenduste konkurss 2009
5. Riistvara
6. Arvutiklassi reeglite täitmine
1. Koolituste läbiviimine
Seoses majandusraskustega on õpetajate täiendkoolitustel osalemine peatatud, kuid mõned õpetajad on avaldanud soovi saada arvuti- ja puutetahvlikoolitust.
OTSUS: Võtame õpetajatelt koolitussoove vastu.
2. Koolitustel osalemine
IKT nõukogu liikmed käivad agaralt ennast erialaselt täiendamas. Raul Pavelson käis eKooli infotunnis, Eve Reisalu osaleb 20. Märtsil eTwinningu seminaril ja Piret Joalaid asus õppima wikiülikoolis avatud õppematerjalide koostamist ja avaldamist (10 nädalat). Jürgo Nooni teeb õpilastega kolmevaatelisi jooniseid.
OTSUS: Jätkame enda arendamist.
3. E-kooli muudatused
Raul Pavelson käis eKooli infotunnis, mille teemaks oli eKooli muudatused, mis hakkavad kehtima juba alates järgmisest nädalast, ja tegi sellest ülevaate.
OTSUS: Raul kirjutab ajaveebi sissekande ja tutvustame uuendusi koolivaheajal õpetajatele.
4. Innovaatiliste lahenduste konkurss 2009
Tiigrihüppe SA on välja kuulutanud innovaatiliste lahenduste konkursi, info TH kodulehel. Arutasime, kas meie kool võiks osaleda.
OTSUS: Toetame-soovitame innovaatiliste lahenduste konkursil osalemist.
5. Riistvara
Täpsustasime riistvara olukorda ja paigutust. Viimati on laekunud 3 projektorit, puutetahvli ja projektori komplekt ning dokumendikaamera. Projektorid on pandud õp Marge Kibuspuu, Malle Mürgi ja Mairi Valtini klassi, puutetahvel Juta Ehasalu klassi.
OTSUS: Koostada GoogleDocsi dokumendikaamera kasutamise soovide tabel (Raul).
6. Arvutiklassi reeglite täitmine
Päevakorda on taas tõusnud arvutiklassi kasutamise reeglite täitmine. Õpilased püüavad klassi saada nii vahetundides kui ka tundide ajal, mis on keelatud, ega oska klassis vaikselt töötada.
OTSUS: Panna reegleid rohkem seinale, et need oleksid kergesti nähtavad, ja paluda 5. korruse korrapidajaõpetajail takistada õpilaste pääsu arvutiklassi, kui see on neil keelatud.
Järgmine koosolek aprillis või mais 2009.
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Raul Pavelson, Jürgo Nooni
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Koolituste läbiviimine
2. Koolitustel osalemine
3. E-kooli muudatused
4. Innovaatiliste lahenduste konkurss 2009
5. Riistvara
6. Arvutiklassi reeglite täitmine
1. Koolituste läbiviimine
Seoses majandusraskustega on õpetajate täiendkoolitustel osalemine peatatud, kuid mõned õpetajad on avaldanud soovi saada arvuti- ja puutetahvlikoolitust.
OTSUS: Võtame õpetajatelt koolitussoove vastu.
2. Koolitustel osalemine
IKT nõukogu liikmed käivad agaralt ennast erialaselt täiendamas. Raul Pavelson käis eKooli infotunnis, Eve Reisalu osaleb 20. Märtsil eTwinningu seminaril ja Piret Joalaid asus õppima wikiülikoolis avatud õppematerjalide koostamist ja avaldamist (10 nädalat). Jürgo Nooni teeb õpilastega kolmevaatelisi jooniseid.
OTSUS: Jätkame enda arendamist.
3. E-kooli muudatused
Raul Pavelson käis eKooli infotunnis, mille teemaks oli eKooli muudatused, mis hakkavad kehtima juba alates järgmisest nädalast, ja tegi sellest ülevaate.
OTSUS: Raul kirjutab ajaveebi sissekande ja tutvustame uuendusi koolivaheajal õpetajatele.
4. Innovaatiliste lahenduste konkurss 2009
Tiigrihüppe SA on välja kuulutanud innovaatiliste lahenduste konkursi, info TH kodulehel. Arutasime, kas meie kool võiks osaleda.
OTSUS: Toetame-soovitame innovaatiliste lahenduste konkursil osalemist.
5. Riistvara
Täpsustasime riistvara olukorda ja paigutust. Viimati on laekunud 3 projektorit, puutetahvli ja projektori komplekt ning dokumendikaamera. Projektorid on pandud õp Marge Kibuspuu, Malle Mürgi ja Mairi Valtini klassi, puutetahvel Juta Ehasalu klassi.
OTSUS: Koostada GoogleDocsi dokumendikaamera kasutamise soovide tabel (Raul).
6. Arvutiklassi reeglite täitmine
Päevakorda on taas tõusnud arvutiklassi kasutamise reeglite täitmine. Õpilased püüavad klassi saada nii vahetundides kui ka tundide ajal, mis on keelatud, ega oska klassis vaikselt töötada.
OTSUS: Panna reegleid rohkem seinale, et need oleksid kergesti nähtavad, ja paluda 5. korruse korrapidajaõpetajail takistada õpilaste pääsu arvutiklassi, kui see on neil keelatud.
Järgmine koosolek aprillis või mais 2009.
pühapäev, 22. märts 2009
Artikkel puutetahvli, arvuti ja Interneti kasutamisest emakeeletundides
Loe Koolielu portaalist artiklit "Innovatiivne emakeeleõpetus ehk kuidas kasutada emakeeleõpetuses puutetahvlit ja internetti" (autor Piret Joalaid).
eTwinningu seminar
20. märtsil toimus Tallinnas IT Kolledžis Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt korraldatud seminar Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning. Meie koolist osales sellel seminaril õpetaja Eve Reisalu.
Päeva esimeses pooles tutvustasid seda programmi ja tõid näiteid eTwinningu projektidest Tiigrihüppe Sihtasutuse projektijuht Elo Allemann, Kadrina Keskkooli inglise keele õpetaja Merike Sikk, Vanalinna Hariduskolleegiumi haridustehnoloog ja klassiõpetaja ning Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja Tuuli Koitjärv ja Tiigrihüppe Sihtasutuse ja GAG-i haridustehnoloog Ingrid Maadvere.
eTwinning pakub Euroopa koolidele võimalust teha interneti kaudu koostööd - ühiselt õppida, suhelda ja vahetada õppematerjale. Programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning kaudu saavad kaks Euroopa eri riigis asuvat kooli sõlmida koostöösideme ja luua partnerlusprojekti ühiselt õppimiseks. Rohkem infot saab nende kodulehelt http://www.etwinning.net/.
Päeva teises pooles toimus eTwinning portaali praktiline koolitus, anti ülevaade, kuidas luua edukat õpiprojekti, kuidas seda siduda õppekavaga ning räägiti ka internetiturvalisusest.
Seminar oli väga kasulik ning tekitas huvi sõlmida mõne kooliga Euroopa riigis koostöösidet ning luua partnerlusprojekte ühiseks õppimiseks.
Aitäh korraldajatele!
Vaata ka eTwinningu ajaveebi.
Päeva esimeses pooles tutvustasid seda programmi ja tõid näiteid eTwinningu projektidest Tiigrihüppe Sihtasutuse projektijuht Elo Allemann, Kadrina Keskkooli inglise keele õpetaja Merike Sikk, Vanalinna Hariduskolleegiumi haridustehnoloog ja klassiõpetaja ning Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja Tuuli Koitjärv ja Tiigrihüppe Sihtasutuse ja GAG-i haridustehnoloog Ingrid Maadvere.
eTwinning pakub Euroopa koolidele võimalust teha interneti kaudu koostööd - ühiselt õppida, suhelda ja vahetada õppematerjale. Programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning kaudu saavad kaks Euroopa eri riigis asuvat kooli sõlmida koostöösideme ja luua partnerlusprojekti ühiselt õppimiseks. Rohkem infot saab nende kodulehelt http://www.etwinning.net/.
Päeva teises pooles toimus eTwinning portaali praktiline koolitus, anti ülevaade, kuidas luua edukat õpiprojekti, kuidas seda siduda õppekavaga ning räägiti ka internetiturvalisusest.
Seminar oli väga kasulik ning tekitas huvi sõlmida mõne kooliga Euroopa riigis koostöösidet ning luua partnerlusprojekte ühiseks õppimiseks.
Aitäh korraldajatele!
Vaata ka eTwinningu ajaveebi.
kolmapäev, 18. märts 2009
Õp Irja Rebase artikkel
Koolielu portaal avaldas novembris matemaatika ainekuu raames Irja Rebase artikli “Veebipõhised mängud matemaatika tunnis”. Kommentaaridest: “Väga tubli õpetaja!” (lapsevanem, 13.11.08), “Suur tänu info eest ja mängude eest! Kasutan neid edaspidi kindlasti! Edu Teile ja teie õpilastele!” (Tiina, 14.11.08), “Uurisin neid mänge, kahju hakkas, et kooliaeg läbi ja matemaatikatundi enam asja ei ole. Edu teile ja tänan põneva materjali eest” (huviline, 14.11.08) ja “olid väga toredad mängud, tubli õpetaja, et viitsib ka vaeva näha ja lisatööd teha ning ei hoia oma annet peidus” (mina, 16.11.08).
Õpetaja Irja Rebase artikkel Koolielu portaalis matemaatika ainekuul on siin.
Õpetaja Irja Rebase artikkel Koolielu portaalis matemaatika ainekuul on siin.
teisipäev, 17. märts 2009
E-kooli uuendused
16. märtsil oli Õpetajate Majas eKooli infotund, mille teemaks oli e-kooli muudatused, mis hakkavad kehtima juba alates järgmisest nädalast.
Nüüd saab lapsevanem oma last esimesse klassi panna e-kooli kaudu, täites sellekohase ankeedi. Kui kool on lapse nimekirja võtnud, tuleb vanemale sellekohane teade. Kui kool ei taha e-kooli kaudu vastuvõttu korraldada, siis on võimalik e-kooli panna teade näiteks viitega kooli kodulehele, kust vanem leiab info kooli vastuvõtu kohta.
E-kooli menüüde struktuur muutub. Kõige suurem muutus pidi toimuma administraatori vaates, aga ka õpetaja profiil muutub natuke. Õpetajate profiili kõige suurem muutus pidi seisnema selles, et tuleb uus menüü punkt „Kalender“, mille all on nii kontrolltööde plaan kui ka tunniplaanid. Lastevanemate ja laste profiil jääb muutumata, v.a värv, mis muutub kogu e-koolis.
Nüüd ei pidanud saama enam kooli eKooli administraator õpilastele kontosid teha, vaid seda teeb laps ise, täites ankeedi, pärast mida saadetakse tema e-posti aadressile parool ja muu vajalik info.
Kui seni oli kõikide kasutajate kasutajatunnuseks tema enda isikukood, siis alates järgmisest nädalast võib uus kasutaja registreerudes valida oma kasutajatunnuseks kas isikukoodi või e-posti aadressi.
Kõik vanad kasutajad ja nende andmed pidid uue süsteemiga edasi töötama.
Ülevaate kirjutas Raul Pavelson.
Nüüd saab lapsevanem oma last esimesse klassi panna e-kooli kaudu, täites sellekohase ankeedi. Kui kool on lapse nimekirja võtnud, tuleb vanemale sellekohane teade. Kui kool ei taha e-kooli kaudu vastuvõttu korraldada, siis on võimalik e-kooli panna teade näiteks viitega kooli kodulehele, kust vanem leiab info kooli vastuvõtu kohta.
E-kooli menüüde struktuur muutub. Kõige suurem muutus pidi toimuma administraatori vaates, aga ka õpetaja profiil muutub natuke. Õpetajate profiili kõige suurem muutus pidi seisnema selles, et tuleb uus menüü punkt „Kalender“, mille all on nii kontrolltööde plaan kui ka tunniplaanid. Lastevanemate ja laste profiil jääb muutumata, v.a värv, mis muutub kogu e-koolis.
Nüüd ei pidanud saama enam kooli eKooli administraator õpilastele kontosid teha, vaid seda teeb laps ise, täites ankeedi, pärast mida saadetakse tema e-posti aadressile parool ja muu vajalik info.
Kui seni oli kõikide kasutajate kasutajatunnuseks tema enda isikukood, siis alates järgmisest nädalast võib uus kasutaja registreerudes valida oma kasutajatunnuseks kas isikukoodi või e-posti aadressi.
Kõik vanad kasutajad ja nende andmed pidid uue süsteemiga edasi töötama.
Ülevaate kirjutas Raul Pavelson.
neljapäev, 12. märts 2009
Märtsi koosolek
Märtsikuise koosoleku peame 17. kuupäeval kell 12.
Irja ei saa küll osaleda, aga läheme tema ruumi.
Veel üks puutetahvlitutvustus
24. märtsil tutvustab Piret Joalaid Gustav Adolfi Gümnaasiumi arvutiklassis Haridusportaali Koolielu eesti keele ja kirjanduse IKT-infotunnis järjekordselt puutetahvli võimalusi.
Infotunnis leiavad kajastamist järgmise teemad:
1. Ajaveebide kasutamine eesti keele ja kirjanduse tundides (Inga Laidna, Gustav Adolfi Gümnaasium)
2. Google Docs kui ühiskirjutamise vahend (Tiia Niggulis, Tallinna Reaalkool)
3. Puutetahvli võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides (Piret Joalaid, Ristiku Põhikool)
Registreerimiseks täitke järgnev ankeet: www.eformular.com/koolielu/koolituseestikeel.html
Infotunnis leiavad kajastamist järgmise teemad:
1. Ajaveebide kasutamine eesti keele ja kirjanduse tundides (Inga Laidna, Gustav Adolfi Gümnaasium)
2. Google Docs kui ühiskirjutamise vahend (Tiia Niggulis, Tallinna Reaalkool)
3. Puutetahvli võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides (Piret Joalaid, Ristiku Põhikool)
Registreerimiseks täitke järgnev ankeet: www.eformular.com/koolielu/koolituseestikeel.html
teisipäev, 10. märts 2009
Puutetahvli kasutamisest Ristikus ja mujal (Postimehe artikkel)
Postimehe lisaleht Kasulik Tehnoloogia, 10. märts 2009
pühapäev, 1. märts 2009
E-õppe konverents Tartus
1.–3. aprillini toimub Tartus Eesti Maaülikoolis õppejõududele, õpetajatele, haridustehnoloogidele ja e-õppe huvilistele e-õppe konverents "KOOL –ÕPETAMISASUTUSEST ÕPIRUUMIKS".
Teemad: robootika, õpiobjektid, õuesõpe, puutetahvel, videokoolitus, e-laborid, personaalsed õpikeskkonnad, e-kursuse kvaliteet...
Meie ehk Ristiku põhikooli õpetajaid kutsuti 1. aprillil puutetahvli töötoas esinema.
Minna saavad Irja Rebane ja Piret Joalaid.
Konverentsi lehekülg on siin.
Teemad: robootika, õpiobjektid, õuesõpe, puutetahvel, videokoolitus, e-laborid, personaalsed õpikeskkonnad, e-kursuse kvaliteet...
Meie ehk Ristiku põhikooli õpetajaid kutsuti 1. aprillil puutetahvli töötoas esinema.
Minna saavad Irja Rebane ja Piret Joalaid.
Konverentsi lehekülg on siin.
Esimese päeva kava on siin.
reede, 20. veebruar 2009
Ristiku PK on Tiigri Tegija 2008!
Tiigri Tegija auhindade jagamine on Tiigrihüppe sihtasutuse traditsioon, et tunnustada Tiigrihüppe programmi edendavaid õpetajaid, koole, omavalitsusi ja õpetajate koolitajaid. 2008. aasta Tiigri Tegijad valiti töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning loodusteaduste valdkonna esindajate seast. Tiigri Tegijate auhinnad andis Tiigrihüppe SA aastakonverentsil 20. veebruaril 2009 üle president Toomas Hendrik Ilves. Tiigri meened valmistas klaasikunstnik Ivo Lill.
„Eesti suurim vara on meie nutikad inimesed,“ ütles president Ilves auhindu üle andes. „Ka ajaloos tagasi vaadates on Eesti edulood saavutatud läbi leidlikkuse, uute ideede ja nupukusega. Väike riik saab suureks läbi nõu, mitte läbi jõu,“ kõneles riigipea.
President Ilves, kes on ka Tiigrihüppe SA patroon, toonitas, et Eesti arengu määrab see, kas suudame teadusesse ja arendusse meelitada andekaid noori, ning lisas, et vajame siin uuenduslikku lähenemist kõigil tasanditel.
Et tutvustada 2008. aasta Tiigri Kooli, piisab tegelikult vaid kahest sõnast: lapsesõbralik kool. Personaalne lähenemine igale õpilasele on selles koolis ainumõeldav lahendus. Väikesed klassid ja individuaalprogramm aitavad õpiraskuste, arenguhäire või käitumishälvetega lastel omandada põhiharidust.
Kui hiir tegi piimapudelist uue auto mudeli, siis selles koolis modelleerivad noored tiigrid omi autosid ja lennukeid 3D tarkvara ja TehnoTiigri freespingi abil. Kuidas see töö/kõik tegelikkuses käib, näete oma silmaga Tiigrihüppe filmis, mis muide on üles võetud just selles, omanäolises koolis.
Tiigri Kooliks valimisele andsid oma panuse ka õpetajad, kes digitiigritena koolitavad teisi õpetajaid ja osalevad ise aktiivselt Koolielu ainekuude konkurssidel.
Tiigri Tegijate auhinnad said ka Alvo Aabloo Robootika MTÜ-st, Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Enn Ööpik, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetaja Juri Derõšev, Elva Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kally Sild, Tallinna Reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetaja Ahti Pent, Karin Pihl Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnast ja Kihnu vallavalitsus.
Kasutatud materjal: http://www.epl.ee/artikkel/459644 ja http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=151
„Eesti suurim vara on meie nutikad inimesed,“ ütles president Ilves auhindu üle andes. „Ka ajaloos tagasi vaadates on Eesti edulood saavutatud läbi leidlikkuse, uute ideede ja nupukusega. Väike riik saab suureks läbi nõu, mitte läbi jõu,“ kõneles riigipea.
President Ilves, kes on ka Tiigrihüppe SA patroon, toonitas, et Eesti arengu määrab see, kas suudame teadusesse ja arendusse meelitada andekaid noori, ning lisas, et vajame siin uuenduslikku lähenemist kõigil tasanditel.
Et tutvustada 2008. aasta Tiigri Kooli, piisab tegelikult vaid kahest sõnast: lapsesõbralik kool. Personaalne lähenemine igale õpilasele on selles koolis ainumõeldav lahendus. Väikesed klassid ja individuaalprogramm aitavad õpiraskuste, arenguhäire või käitumishälvetega lastel omandada põhiharidust.
Kui hiir tegi piimapudelist uue auto mudeli, siis selles koolis modelleerivad noored tiigrid omi autosid ja lennukeid 3D tarkvara ja TehnoTiigri freespingi abil. Kuidas see töö/kõik tegelikkuses käib, näete oma silmaga Tiigrihüppe filmis, mis muide on üles võetud just selles, omanäolises koolis.
Tiigri Kooliks valimisele andsid oma panuse ka õpetajad, kes digitiigritena koolitavad teisi õpetajaid ja osalevad ise aktiivselt Koolielu ainekuude konkurssidel.
Tiigri Tegijate auhinnad said ka Alvo Aabloo Robootika MTÜ-st, Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Enn Ööpik, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetaja Juri Derõšev, Elva Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kally Sild, Tallinna Reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetaja Ahti Pent, Karin Pihl Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnast ja Kihnu vallavalitsus.
Kasutatud materjal: http://www.epl.ee/artikkel/459644 ja http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=151
reede, 13. veebruar 2009
Konkursi “TehnoTiiger lendab” infopäev Ristiku PK-s
13. veebruaril toimus Ristiku Põhikoolis Tiigrihüppe konkursist "TehnoTiiger lendab" osa võtvatele õpetajatele infopäev. Pärast lõunat kogunesid Eesti tööõpetuseõpetajaid arvutiklassi, kus enne küsimuste küsimist sai kohvi ja küpsiseid.
Infopäeval said õpetajad oma muredele vastuseid Tallinna Ülikooli õppejõult Kalle Kivilt, SolidEdge ja NX maaletoojalt Indrek Kioleinilt ning CNC-pingi maaletoojalt Juri Kovalevskilt.
Osa õpetajaid ei olnud kohale tulnud mitte CNC-pingiga seotud probleemide pärast, vaid teiste õpetajatega kogemuste vahetamiseks.
Koos tõdeti, et selliseid infopäevi võiks tihedamini olla.
Kirjutas Jürgo Nooni.
Infopäeval said õpetajad oma muredele vastuseid Tallinna Ülikooli õppejõult Kalle Kivilt, SolidEdge ja NX maaletoojalt Indrek Kioleinilt ning CNC-pingi maaletoojalt Juri Kovalevskilt.
Osa õpetajaid ei olnud kohale tulnud mitte CNC-pingiga seotud probleemide pärast, vaid teiste õpetajatega kogemuste vahetamiseks.
Koos tõdeti, et selliseid infopäevi võiks tihedamini olla.
Kirjutas Jürgo Nooni.
neljapäev, 5. veebruar 2009
Võrgustik võrgutab: "Õpiobjekt – mis loom see on?"
5. veebruaril oli IT Kolledžis temaatiliste võrgustike seminaride sarja “Võrgustik võrgutab” kogunemine alapealkirjaga "Õpiobjekt - mis loom see on?", kus osales ka Piret Joalaid.
„Võrgustik võrgutab“ seminaride korraldamise eesmärk on pakkuda osalejatele võimalust olla kursis õppetöös toimuvate muudatustega, saada uusi teadmisi ja leida koostööpartnereid oma valdkonna edasiarendamiseks. Seminaridele on osalema oodatud eri haridustasemete õpetajad ja õppejõud, et tekiks võimalus tutvuda erinevate erialade spetsialistidega.
2009. aasta esimesel seminaril anti ülevaade õpiobjekti olemusest, tutvustati tehnilisi võimalusi nende loomiseks ning esitleti juba loodud õpiobjekte.
„Võrgustik võrgutab“ seminaride korraldamise eesmärk on pakkuda osalejatele võimalust olla kursis õppetöös toimuvate muudatustega, saada uusi teadmisi ja leida koostööpartnereid oma valdkonna edasiarendamiseks. Seminaridele on osalema oodatud eri haridustasemete õpetajad ja õppejõud, et tekiks võimalus tutvuda erinevate erialade spetsialistidega.
2009. aasta esimesel seminaril anti ülevaade õpiobjekti olemusest, tutvustati tehnilisi võimalusi nende loomiseks ning esitleti juba loodud õpiobjekte.
Teemad:
Õpiobjektid: Ideest teostuseni – Varje TippSisuhalduspaketiga CourseLab loodud õpiobjekt "Enneaegsus ja ülekandlus" – Marge Mahla
Kuidas valmib õpiobjekt CourseLab'is? – Võimalused, Egle Krull
Mida võimaldab MM Flash? Animatsioonid, simulatsioonid – Heljut Kalda
Võimalused õpiobjektide loomiseks sisuhalduspaketiga MyUdutu – Marge Kusmin
Winkis loodud õpiobjektid kursusel "Informaatika" – Eve Jakobson, Anne Uukkivi
Geogebra programmi kasutamine õpiobjektide loomisel – Anne Küüsma
Haridusasutusele kohase õppematerjali vormistamine: animatsioonid, simulatsioonid, õppevideod, audiomaterjalid – Priit Joa, Andrus Anderson
Materjalid on siin: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.php?id=05._veebruar_2009
teisipäev, 27. jaanuar 2009
Õp Eve Reisalu ajaveeb sai võistlusel teise koha!
Septembris kuulutati Koolielus välja klassi (rühma) elektroonilise almanahhi (eportfoolio) konkurss, töid sai esitada jaanuarikuu keskpaigani.
Ristiku Põhikooli õpetaja Eve Reisalu ajaveeb http://minu-klass.blogspot.com saavutas teise koha! Palju õnne!
Konkursi eesmärgiks oli välja selgitada huvitavamad, loovamad ja põnevamad e-portfooliod, mis kajastavad õpilaste loomingut elektroonsel kujul, kas luuletused, esseed, jutukesed, joonistused, pildid õppekäikudest ja tegevustest jms.
Ristiku Põhikooli õpetaja Eve Reisalu ajaveeb http://minu-klass.blogspot.com saavutas teise koha! Palju õnne!
Konkursi eesmärgiks oli välja selgitada huvitavamad, loovamad ja põnevamad e-portfooliod, mis kajastavad õpilaste loomingut elektroonsel kujul, kas luuletused, esseed, jutukesed, joonistused, pildid õppekäikudest ja tegevustest jms.
Vahendi valik konkursitöö loomiseks oli õpetaja jaoks vaba, valida võis kas wiki, ajaveebi või hoopis mingi muu uue ja põneva keskkonna. Niisamuti jäi õpetaja otsustada, kas esitatakse luulekogumik, fotoalbum, joonistuskogumik, jutukogu või kõik kokku.
Konkursile laekus 23 tööd. Hindamisel lähtuti hindamismudelist, mis oli ka kõigile osalejatele kättesaadav kogu konkursi vältel.
Konkursi peaauhind - Nukufilmi Lastestuudio töötuba - läheb seekord Türi Gümnaasiumi õpetaja Ülle Tammela esitatud almanahhile http://2cklassialmanahh.blogspot.com/
Kolmanda koha Jäneda Kooli õpetaja Tiia Salmi kunstiblogi http://kunstiblogi.blogspot.com/
Teise ja kolmanda koha saavutanud tööde õpetajatele auhinnaks veebikaamera.
Konkursile laekus 23 tööd. Hindamisel lähtuti hindamismudelist, mis oli ka kõigile osalejatele kättesaadav kogu konkursi vältel.
Konkursi peaauhind - Nukufilmi Lastestuudio töötuba - läheb seekord Türi Gümnaasiumi õpetaja Ülle Tammela esitatud almanahhile http://2cklassialmanahh.blogspot.com/
Kolmanda koha Jäneda Kooli õpetaja Tiia Salmi kunstiblogi http://kunstiblogi.blogspot.com/
Teise ja kolmanda koha saavutanud tööde õpetajatele auhinnaks veebikaamera.
neljapäev, 22. jaanuar 2009
Ristiku PK-s algas DigiTiigri kursus
Tiigrihüppe SA uues koolituskeskuses Ristiku Põhikoolis algas 22. jaanuaril 2009 esimene õpetajate täiendkoolituse põhikursus.
Registreerunud oli 14 õpetajat, 2 kahjuks puudus, olid haiged.
Registreerunud oli 14 õpetajat, 2 kahjuks puudus, olid haiged.
Koolitab Piret Joalaid.
Osalevad Ristiku, Sõle ja Kalamaja põhikooli ning Väike-Õismäe gümnaasiumi õpetajad, kes annavad eesti keelt, matemaatikat, geograafiat, ajalugu, kunsti ja loodusõpetust või on algklassi- või klassiõpetajad.
Osalevad Ristiku, Sõle ja Kalamaja põhikooli ning Väike-Õismäe gümnaasiumi õpetajad, kes annavad eesti keelt, matemaatikat, geograafiat, ajalugu, kunsti ja loodusõpetust või on algklassi- või klassiõpetajad.
Ristiku Põhikoolist täiendavad oma arvutioskusi Juta Ehasalu, Ave Loigu, Ülle Väli ja Aime Sorok.
DigiTiiger on Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppiv Tiiger 2008–2013" baaskursus, mis toetab õpetajate haridustehnoloogiliste pädevusnõuete II taseme pädevusi.
Veidi pikemalt on kirjas siin.DigiTiiger on Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppiv Tiiger 2008–2013" baaskursus, mis toetab õpetajate haridustehnoloogiliste pädevusnõuete II taseme pädevusi.
laupäev, 10. jaanuar 2009
Kirjalike tööde vormistamine arvutil
Seoses IKT-vahendite järjest suurema kasutamisega õppetöös ja igapäevaelus tuleb õppida ja õpetada ka tekstide vormistamist arvutil. Kirjalike tööde vormistamisel on teatud nõuded, mis võivad kooliti veidi varieeruda. Et õpilaste ja õpetajate tööd kergendada, koostas Ristiku Põhikooli õpetaja-metoodik Eve Reisalu meie koolile kirjalike tööde vormistamise juhendi.
Heaks kiidetud Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu koosolekul 8. jaanuaril 2009.
Juhend on avaldatud kooli kodulehel aadressil http://www.ristiku.tln.edu.ee/opilased/oppematerjalid/too-vormistamine-arvutil/
Heaks kiidetud Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu koosolekul 8. jaanuaril 2009.
Juhend on avaldatud kooli kodulehel aadressil http://www.ristiku.tln.edu.ee/opilased/oppematerjalid/too-vormistamine-arvutil/
IKT nõukogu koosoleku protokoll (8.01.2009)
Koosolek toimus 8. jaanuaril 2009 kl 15.40–17.00
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Kirjalike tööde vormistamine arvutil
2. Kooli riistvara täiendus
3. II poolaasta tööplaan
4. Koolitused
5. Ülevaade VIKO kasutamisest
6. Kooli kogumiku jm materjalide avaldamine
1. Kirjalike tööde vormistamine
Seoses IKT-vahendite järjest suurema kasutamisega õppetöös ja igapäevaelus tuleb õppida ja õpetada ka tekstide vormistamist arvutil. Kirjalike tööde vormistamisel on teatud nõuded, mis võivad kooliti veidi varieeruda. Et õpilaste ja õpetajate tööd kergendada, koostas Eve Reisalu meie koolile kirjalike tööde vormistamise juhendi.
OTSUS: Kiita Eve Reisalu koostatud kirjalike tööde vormistamise juhend lõplikult heaks ja avaldada juhend kooli kodulehel ning teavitada sellest õpetajaid.
2. Kooli riistvara täiendus
Ristiku PK on saanud 2008/09. õppeaasta esimesel poolel juurde 5 arvutikomplekti, 1 skanneri, 3 puutetahvlit, 2 projektorit ja dokumendikaamera.
OTSUS: Riistvara paigutus on töö käigus juba kokku lepitud. Mõelda võiks ka Senteo pultide soetamisele.
3. 2008/09. õa teise poole plaan
Pidasime aru, kas II poolaastal oleks vaja veel midagi selle õppeaasta plaani võtta, ja leidsime, et üks uus tegevus võiks olla nt kooli kogumike avaldamine Internetis.
OTSUS: Jätkame I poolaastal koostatud plaani täitmist ja lisame kogumike avaldamise.
4. Koolitused
Et koolis on nüüd kokku kaheksa puutetahvlit, vajaksid õpetajad ehk sellealast koolitust. 22. jaanuaril algab Ristiku PK-s Tiigrihüppe SA õpetajate täiendkoolituse põhikursus (nn DigiTiiger, koolitaja Piret Joalaid), kuhu saavad esmajärjekorras registreeruda meie oma kooli õpetajad. Kuna ka PowerPointiga annab teha väga huvitavaid materjale, mida eriti ei teatagi, siis võib pakkuda ka seda koolitust. Lisaks peaks tutvustama mingit õpikeskkonda, nt VIKO, Moodle vms.
OTSUS: Teha vajadusel õpetajatele arvutikoolitusi.
5. Ülevaade VIKO kasutamisest
Jürgo Nooni tegi kiire, aga põhjaliku ülevaate VIKO kasutamisest. See on veebipõhine keskkond, kuhu nii õpetajad kui ka õpilased saavad üles panna õppematerjale, õppetööd puudutavat infot ja ajakava vms.
OTSUS: Tutvustada VIKOt ka teistele õpetajatele.
6. Kooli kogumiku jm materjalide avaldamine
Tiigrihüppe SA tegi (kooli juubelikogumiku artiklis) ettepaneku, et meie kooli kogumikud võiksid olla ka Internetis kättesaadavad, pidades silmas eriti neid, mis puudutavad IKT-alast tegevust.
OTSUS: Avaldada kogumike materjale netis.
Järgmine koosolek veebruaris või märtsis 2009.
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Kirjalike tööde vormistamine arvutil
2. Kooli riistvara täiendus
3. II poolaasta tööplaan
4. Koolitused
5. Ülevaade VIKO kasutamisest
6. Kooli kogumiku jm materjalide avaldamine
1. Kirjalike tööde vormistamine
Seoses IKT-vahendite järjest suurema kasutamisega õppetöös ja igapäevaelus tuleb õppida ja õpetada ka tekstide vormistamist arvutil. Kirjalike tööde vormistamisel on teatud nõuded, mis võivad kooliti veidi varieeruda. Et õpilaste ja õpetajate tööd kergendada, koostas Eve Reisalu meie koolile kirjalike tööde vormistamise juhendi.
OTSUS: Kiita Eve Reisalu koostatud kirjalike tööde vormistamise juhend lõplikult heaks ja avaldada juhend kooli kodulehel ning teavitada sellest õpetajaid.
2. Kooli riistvara täiendus
Ristiku PK on saanud 2008/09. õppeaasta esimesel poolel juurde 5 arvutikomplekti, 1 skanneri, 3 puutetahvlit, 2 projektorit ja dokumendikaamera.
OTSUS: Riistvara paigutus on töö käigus juba kokku lepitud. Mõelda võiks ka Senteo pultide soetamisele.
3. 2008/09. õa teise poole plaan
Pidasime aru, kas II poolaastal oleks vaja veel midagi selle õppeaasta plaani võtta, ja leidsime, et üks uus tegevus võiks olla nt kooli kogumike avaldamine Internetis.
OTSUS: Jätkame I poolaastal koostatud plaani täitmist ja lisame kogumike avaldamise.
4. Koolitused
Et koolis on nüüd kokku kaheksa puutetahvlit, vajaksid õpetajad ehk sellealast koolitust. 22. jaanuaril algab Ristiku PK-s Tiigrihüppe SA õpetajate täiendkoolituse põhikursus (nn DigiTiiger, koolitaja Piret Joalaid), kuhu saavad esmajärjekorras registreeruda meie oma kooli õpetajad. Kuna ka PowerPointiga annab teha väga huvitavaid materjale, mida eriti ei teatagi, siis võib pakkuda ka seda koolitust. Lisaks peaks tutvustama mingit õpikeskkonda, nt VIKO, Moodle vms.
OTSUS: Teha vajadusel õpetajatele arvutikoolitusi.
5. Ülevaade VIKO kasutamisest
Jürgo Nooni tegi kiire, aga põhjaliku ülevaate VIKO kasutamisest. See on veebipõhine keskkond, kuhu nii õpetajad kui ka õpilased saavad üles panna õppematerjale, õppetööd puudutavat infot ja ajakava vms.
OTSUS: Tutvustada VIKOt ka teistele õpetajatele.
6. Kooli kogumiku jm materjalide avaldamine
Tiigrihüppe SA tegi (kooli juubelikogumiku artiklis) ettepaneku, et meie kooli kogumikud võiksid olla ka Internetis kättesaadavad, pidades silmas eriti neid, mis puudutavad IKT-alast tegevust.
OTSUS: Avaldada kogumike materjale netis.
Järgmine koosolek veebruaris või märtsis 2009.
teisipäev, 6. jaanuar 2009
DigiTiigri koolitus
Piret Joalaid plaanib alustada jaanuaris neljapäeviti kl 15.40-18.40 DigiTiigri koolitust. Oodatud on nii oma maja inimesed kui ka teiste koolide õpetajad. Koolitus kestab 10 neljapäeva ja on õpetajatele tasuta. Vaata tutvustust siit.
Registreerida meiliaadressil pirta2@yahoo.com.
Registreerida meiliaadressil pirta2@yahoo.com.
2009. aasta esimene koosolek
Esimene koosolek on plaanis 8. jaanuaril 8. tunni ajal. Näiteks Irja juures.
reede, 19. detsember 2008
2008. aasta viimane koosolek
Aasta lõpp on kõigil väga kiire, sestap leidsime viimaseks koosolekuks kõigile sobiva aja alles viimasel õppepäeval, 19. detsembril pärast jõulukontserti.
Kuna muud, väiksemad asjad on lahendatud jooksvalt ja suuri probleeme pole ette tulnud, oli välkkoosoleku teemaks ainult ühe uue puutetahvli asukoha otsustamine. Saime sellega kiiresti ja üksmeelselt hakkama.
Kool ostis 2008. aasta lõpus ise ühe puutetahvli ja ühe andis Tiigrihüppe SA, sest Ristiku PK on nüüd ka TH koolituskeskus. Veel soetas kool lauaarvuteid.
Kuna muud, väiksemad asjad on lahendatud jooksvalt ja suuri probleeme pole ette tulnud, oli välkkoosoleku teemaks ainult ühe uue puutetahvli asukoha otsustamine. Saime sellega kiiresti ja üksmeelselt hakkama.
Kool ostis 2008. aasta lõpus ise ühe puutetahvli ja ühe andis Tiigrihüppe SA, sest Ristiku PK on nüüd ka TH koolituskeskus. Veel soetas kool lauaarvuteid.
neljapäev, 11. detsember 2008
Tiigriõppepäev Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis
Tiigriõppepäev — 11. detsember 2008
2006. aastal viis Tallinna Haridusamet läbi konkursi "IKT tulevikukool", mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks kaks kooli — Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Neljapäeval, 11. detsembril tutvustati projekti tulemusi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.
Vaata kava siit.
Meie koolist osalesid üritusel Raul Pavelson ja Jürgo Nooni.
Järgneb Raul Pavelsoni kokkuvõte.
Kõigepealt oli kõigil külalistel võimalik külastada lahtiseid tunde. Meie Jürgoga läksime vaatama 10. klassi meediaõpetust, mida andis õpetaja Priit Tammets. Selles tunnis tegid õpilased endale järgmiseks aastaks kalendri. Tunnis kasutati Maci arvuteid ja seda ei peetud mitte arvutiklassis, vaid hoopis teises ruumis, kuhu ei ole mõeldud arvuteid. Tund sai teoks nn mobiilse arvutiklassi abil.
Mobiilseid arvutiklasse on Lilleküla Gümnaasiumis lausa kaks. Arvutiklass koosneb ratastel kärust ja sülearvutitest. Siis polegi muud vaja kui käruga klassi minna ja arvutid lauale ning tööle panna. Arvutikärus on võimalik ka arvuteid laadida, nt öösel, siis ei teki probleemi, et tunni ajal on arvutitel järsku akud tühjad Muidugi kui mõni päev tahetakse mitu tundi järjest arvutitega tööd teha, siis võivad akud poole tunni pealt tühjaks saada. Muide Priit on meie kooli kodulehe koostaja.
Pärast tundi läksime kooli aulasse, kus kooli direktor Jaan Paas, projektijuht Hans Põldoja ja teised projektiga seotud inimesed tegid projektist kokkuvõtte. Enamik arvas, et kahe aastaga ei saa mingit „tulevikukooli” teha. Kool sai tänu projektis osalemisele soetada palju IKT-vahendeid. Näiteks suured televiisorid koridorides, kus jookseb kooliinfo. See info on tehtud väga lihtsa vahendi, PowerPointi esitlusega, mis jookseb õppealajuhataja arvutis ning ta saab kohe, kui midagi muutub, kiiresti infot parandada.
Kool on hakanud projekti toel kasutama mitut veebikeskonda, nt VIKO, Google (neid kasutame ka meie), flickr, YouTube jne (neid saate vaadata ka slaidikokkuvõttest, mis on üleval meie IKT ajaveebis ja Lilleküla Gümnaasiumi kodulehel).
Päev lõppes paralleelsessioonidega. Meie Jürgoga kuulasime Priit Tammetsi tutvustust „GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes”. Näidati ja tutvustati GPS-seadmeid ning räägiti teistest multimeediavahendite kasutamisest väljas. Jürgole tulid juba tutvustuse lõpus ideed, kuidas GPS-seadmetega tööõpetuse tundi läbi viia ja seda teiste õppeainetega siduda.
Lõpuks jõudsime veel natuke kuulata Meeri Silda. Meeri tutvustas Sanako tahvlitarkvara. Selle tarkvara põhimõte on, et õpetaja saab enda arvutist kontrollida klassi arvuteid. Saab näiteks tunni algul kõik arvutid lukku panna, kui on vaja, et õpilased kuulaksid teda, mitte ei uitaks Internetis ringi. Selle tarkvaraga on võimalik ka arvutis õpilastele teste koostada. Meile meeldis see tarkvara tohutult, aga kõige suurem probleem on selle hind. Kindlasti tekitab probleeme ka tarkvara juurutamine, sest sellel programmil on väga palju võimalusi. Samas aitab see õpetajal arvutiklassis väga hästi kõike kontrolli all hoida.
Jürgo visioon „tulevikukoolist” on palju suurem, kui Lilleküla Gümnaasiumis kuulsime ja nägime. Kahjuks pärsib uute IKT-vahendite ostmist rahaliste ressursside piiratus. Kõige suurem probleem uuenduste sisseviimisel ei ole isegi mitte tehnoloogiliste vahendite puudus, vaid paljude vanemate õpetajate vastuseis. Kui iga uue programmi või seadme kasutuselevõtuks kulub palju aega ning see kulgeb pideva vastuseisuga, siis on raske „tulevikukooli” teha.
Esitlus
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused
2006. aastal viis Tallinna Haridusamet läbi konkursi "IKT tulevikukool", mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks kaks kooli — Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Neljapäeval, 11. detsembril tutvustati projekti tulemusi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.
Vaata kava siit.
Meie koolist osalesid üritusel Raul Pavelson ja Jürgo Nooni.
Järgneb Raul Pavelsoni kokkuvõte.
Kõigepealt oli kõigil külalistel võimalik külastada lahtiseid tunde. Meie Jürgoga läksime vaatama 10. klassi meediaõpetust, mida andis õpetaja Priit Tammets. Selles tunnis tegid õpilased endale järgmiseks aastaks kalendri. Tunnis kasutati Maci arvuteid ja seda ei peetud mitte arvutiklassis, vaid hoopis teises ruumis, kuhu ei ole mõeldud arvuteid. Tund sai teoks nn mobiilse arvutiklassi abil.
Mobiilseid arvutiklasse on Lilleküla Gümnaasiumis lausa kaks. Arvutiklass koosneb ratastel kärust ja sülearvutitest. Siis polegi muud vaja kui käruga klassi minna ja arvutid lauale ning tööle panna. Arvutikärus on võimalik ka arvuteid laadida, nt öösel, siis ei teki probleemi, et tunni ajal on arvutitel järsku akud tühjad Muidugi kui mõni päev tahetakse mitu tundi järjest arvutitega tööd teha, siis võivad akud poole tunni pealt tühjaks saada. Muide Priit on meie kooli kodulehe koostaja.
Pärast tundi läksime kooli aulasse, kus kooli direktor Jaan Paas, projektijuht Hans Põldoja ja teised projektiga seotud inimesed tegid projektist kokkuvõtte. Enamik arvas, et kahe aastaga ei saa mingit „tulevikukooli” teha. Kool sai tänu projektis osalemisele soetada palju IKT-vahendeid. Näiteks suured televiisorid koridorides, kus jookseb kooliinfo. See info on tehtud väga lihtsa vahendi, PowerPointi esitlusega, mis jookseb õppealajuhataja arvutis ning ta saab kohe, kui midagi muutub, kiiresti infot parandada.
Kool on hakanud projekti toel kasutama mitut veebikeskonda, nt VIKO, Google (neid kasutame ka meie), flickr, YouTube jne (neid saate vaadata ka slaidikokkuvõttest, mis on üleval meie IKT ajaveebis ja Lilleküla Gümnaasiumi kodulehel).
Päev lõppes paralleelsessioonidega. Meie Jürgoga kuulasime Priit Tammetsi tutvustust „GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes”. Näidati ja tutvustati GPS-seadmeid ning räägiti teistest multimeediavahendite kasutamisest väljas. Jürgole tulid juba tutvustuse lõpus ideed, kuidas GPS-seadmetega tööõpetuse tundi läbi viia ja seda teiste õppeainetega siduda.
Lõpuks jõudsime veel natuke kuulata Meeri Silda. Meeri tutvustas Sanako tahvlitarkvara. Selle tarkvara põhimõte on, et õpetaja saab enda arvutist kontrollida klassi arvuteid. Saab näiteks tunni algul kõik arvutid lukku panna, kui on vaja, et õpilased kuulaksid teda, mitte ei uitaks Internetis ringi. Selle tarkvaraga on võimalik ka arvutis õpilastele teste koostada. Meile meeldis see tarkvara tohutult, aga kõige suurem probleem on selle hind. Kindlasti tekitab probleeme ka tarkvara juurutamine, sest sellel programmil on väga palju võimalusi. Samas aitab see õpetajal arvutiklassis väga hästi kõike kontrolli all hoida.
Jürgo visioon „tulevikukoolist” on palju suurem, kui Lilleküla Gümnaasiumis kuulsime ja nägime. Kahjuks pärsib uute IKT-vahendite ostmist rahaliste ressursside piiratus. Kõige suurem probleem uuenduste sisseviimisel ei ole isegi mitte tehnoloogiliste vahendite puudus, vaid paljude vanemate õpetajate vastuseis. Kui iga uue programmi või seadme kasutuselevõtuks kulub palju aega ning see kulgeb pideva vastuseisuga, siis on raske „tulevikukooli” teha.
Esitlus
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused
View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: estonian lillekyla)
Võetud TLG kodulehelt http://www.lillekyla.edu.ee/?p=202
Võetud TLG kodulehelt http://www.lillekyla.edu.ee/?p=202
neljapäev, 4. detsember 2008
Sülearvutid on jõudnud koolidesse
4.12.2008 toimetati koolidesse viimased riikliku projekti „Sülearvutid kooliõpetajatele” raames ostetud arvutid ning sellega jõudis lõpule Eesti kõigi aegade suurimaid arvutihankeid.
Kokku ostis riik MicroLinkist 4100 Hewlett&Packardi (HP) sülearvutit, mille MicroLink toimetas laiali ligi 600 kooli üle Eesti. „Logistiliselt oli see väga keerukas projekt. Leppida iga kooliga eraldi kokku kohaletoimetamisaeg ja selgitada välja, kes arvutid vastu võtab,” ütles MicroLinki juhatuse liige Andres Parts eile Harkujärve koolis toimunud pidulikul üleandmisel.
Partsi sõnul oli hange erakordne ka suure mahu tõttu. „4100 arvutit ei osteta Eestis iga päev. Sama palju arvuteid müüakse Eestis tavaliselt terve kuu jooksul. Nii suuri hankeid toimub harva ka meie lähipiirkonnas,” rääkis Parts.
Arvutivalmistaja Hewlett&Packardi Eesti esindaja Tiina Jürisson ütles, et õpetajad on saanud enda kasutusse väga head arvutid. „Tegu on HP äriklassi sülearvutitega, mis peaksid rahuldama ka nõudliku arvutikasutaja vajadused. Arvutid on valmistatud HP tehases eritellimusena, neil on eestikeelne klaviatuur, ID-kaardi lugeja ja spetsiaalne õppetarkvara, seega on need loodud just õpetaja töö jaoks,” ütles Jürisson.
Ta rõhutas, et tänu HP eritähelepanule jõudsid arvutid õpetajateni soodsa hinnaga. „HP peakontor tundis Eesti sülearvutihanke vastu suurt huvi, soovides anda oma panust sellisesse innovaatilisse ja edumeelsesse haridusprojekti. Teisiti ei oleks nii soodne hind ja lühike tarneaeg võimalikuks saanud,” rääkis Jürisson.
Tiigrihüppe sihtasutuse projektijuht Enely Prei sõnul on arvutite kättetoimetamine suure projekti üks etapp. „Enamik õpetajaid on läbinud Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevaid koolitusi, paljud loovad ka ise elektroonseid õppematerjale ja osalevad veebipõhistes haridusprojektides. Loodame, et koolidesse jõudnud sülearvutid on neile abiks uute metoodikate rakendamisel õppetöös,” märkis Prei.
Sülearvuteid on töövahendina õpetajatele jagatud ka teistes riikides: Ühendkuningriikides, Austraalias, Portugalis, Singapuris, Maltal, USAs ja mujal. Eesti projekt paistab silma tsentraalse riikliku hanke poolest.
Sülearvutite saajate nimekirjas olid kõik üldhariduskoolid ja kolmandik eesti õpetajatest on tänaseks õnnelikud sülearvuti kasutajad.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=190
Ka meie kooli õpetajad on oma arvutid kätte saanud ja väga rõõmsad!
Kokku ostis riik MicroLinkist 4100 Hewlett&Packardi (HP) sülearvutit, mille MicroLink toimetas laiali ligi 600 kooli üle Eesti. „Logistiliselt oli see väga keerukas projekt. Leppida iga kooliga eraldi kokku kohaletoimetamisaeg ja selgitada välja, kes arvutid vastu võtab,” ütles MicroLinki juhatuse liige Andres Parts eile Harkujärve koolis toimunud pidulikul üleandmisel.
Partsi sõnul oli hange erakordne ka suure mahu tõttu. „4100 arvutit ei osteta Eestis iga päev. Sama palju arvuteid müüakse Eestis tavaliselt terve kuu jooksul. Nii suuri hankeid toimub harva ka meie lähipiirkonnas,” rääkis Parts.
Arvutivalmistaja Hewlett&Packardi Eesti esindaja Tiina Jürisson ütles, et õpetajad on saanud enda kasutusse väga head arvutid. „Tegu on HP äriklassi sülearvutitega, mis peaksid rahuldama ka nõudliku arvutikasutaja vajadused. Arvutid on valmistatud HP tehases eritellimusena, neil on eestikeelne klaviatuur, ID-kaardi lugeja ja spetsiaalne õppetarkvara, seega on need loodud just õpetaja töö jaoks,” ütles Jürisson.
Ta rõhutas, et tänu HP eritähelepanule jõudsid arvutid õpetajateni soodsa hinnaga. „HP peakontor tundis Eesti sülearvutihanke vastu suurt huvi, soovides anda oma panust sellisesse innovaatilisse ja edumeelsesse haridusprojekti. Teisiti ei oleks nii soodne hind ja lühike tarneaeg võimalikuks saanud,” rääkis Jürisson.
Tiigrihüppe sihtasutuse projektijuht Enely Prei sõnul on arvutite kättetoimetamine suure projekti üks etapp. „Enamik õpetajaid on läbinud Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevaid koolitusi, paljud loovad ka ise elektroonseid õppematerjale ja osalevad veebipõhistes haridusprojektides. Loodame, et koolidesse jõudnud sülearvutid on neile abiks uute metoodikate rakendamisel õppetöös,” märkis Prei.
Sülearvuteid on töövahendina õpetajatele jagatud ka teistes riikides: Ühendkuningriikides, Austraalias, Portugalis, Singapuris, Maltal, USAs ja mujal. Eesti projekt paistab silma tsentraalse riikliku hanke poolest.
Sülearvutite saajate nimekirjas olid kõik üldhariduskoolid ja kolmandik eesti õpetajatest on tänaseks õnnelikud sülearvuti kasutajad.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=190
Ka meie kooli õpetajad on oma arvutid kätte saanud ja väga rõõmsad!
Uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" esitlus
3. detsembril andis uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" tulemustest ülevaate Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist.
Õpilaste IT-pädevuste kujundamine ja hindamine Eesti koolides on kaootiline
Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et suur osa Eesti koolidest ei tule toime õpilaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevuste kujundamisega riiklikus õppekavas ettenähtud tasemel. Kõige suuremad vajakajäämised avaldusid koostöö- ja suhtlemisoskuste õpetamise ning õpilaste IT-pädevuste hindamise osas.
Eesti õpilaste teadmised ja oskused on autoriteetsete rahvusvaheliste uuringute (nt PISA) andmetel maailmas esimeste hulgas, samal ajal näitavad needsamad uuringud, et nii õpilaste kui õpetajate rahulolu õppimise ja koolieluga seonduvalt on maailmas üks madalamaid. Ilmselge on, et selline olukord ei saa olla pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Kas uus aeg nõuab uut riiklikku õppekava?
Koolis igapäevaselt toimuva määrab ära riiklik õppekava, mille sisu ja mahu üle käivad pidevalt tulised vaidlused ning loomulikult mitte ainult Eestis. Järjest enam kostab hääli, et aastakümnete vältel välja kujunenud õppeainete struktuur ei suuda kiiresti muutuvas maailmas vajalikul määral sammu pidada. Probleemi üritatakse leevendada uute, nn õppekava läbivate teemade sisse toomisega, mille käsitlemine jääb aga paraku reaalses koolielus pealiskaudseks.
Riikliku õppekava temaatika on olnud pidevalt haridusavalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, kuna tegu on alusdokumendiga, mis määrab ära koolides igapäevaselt käsitletava õppe sisu ja vormi. Riiklikus õppekavas jagunevad õppeained ettenähtud tundide arvuga kohustuslikeks õppeaineteks ja nn "läbivateks teemadeks", millele eraldi tunniressurssi pole eraldatud ja mida tuleks käsitleda kõikide teiste õppeainete sees.
Läbivateks teemadeks on infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning turvalisus.
Uuringu tellijat ja läbiviijat huvitas, kuivõrd on läbivate teemade teiste õppeainete osana käsitlemine igapäevases praktilises koolielus realiseerunud ja kui tulemuslik see on. Ühtlasi püüdis uuring leida vastuse, milliste meetodite ja strateegiate abil saavutavad eesrindlikud koolid läbivate teemade integreeritud õpetamise.
Uuringu teksti pdf-formaadis leiad siit.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=189
Õpilaste IT-pädevuste kujundamine ja hindamine Eesti koolides on kaootiline
Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et suur osa Eesti koolidest ei tule toime õpilaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevuste kujundamisega riiklikus õppekavas ettenähtud tasemel. Kõige suuremad vajakajäämised avaldusid koostöö- ja suhtlemisoskuste õpetamise ning õpilaste IT-pädevuste hindamise osas.
Eesti õpilaste teadmised ja oskused on autoriteetsete rahvusvaheliste uuringute (nt PISA) andmetel maailmas esimeste hulgas, samal ajal näitavad needsamad uuringud, et nii õpilaste kui õpetajate rahulolu õppimise ja koolieluga seonduvalt on maailmas üks madalamaid. Ilmselge on, et selline olukord ei saa olla pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Kas uus aeg nõuab uut riiklikku õppekava?
Koolis igapäevaselt toimuva määrab ära riiklik õppekava, mille sisu ja mahu üle käivad pidevalt tulised vaidlused ning loomulikult mitte ainult Eestis. Järjest enam kostab hääli, et aastakümnete vältel välja kujunenud õppeainete struktuur ei suuda kiiresti muutuvas maailmas vajalikul määral sammu pidada. Probleemi üritatakse leevendada uute, nn õppekava läbivate teemade sisse toomisega, mille käsitlemine jääb aga paraku reaalses koolielus pealiskaudseks.
Riikliku õppekava temaatika on olnud pidevalt haridusavalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, kuna tegu on alusdokumendiga, mis määrab ära koolides igapäevaselt käsitletava õppe sisu ja vormi. Riiklikus õppekavas jagunevad õppeained ettenähtud tundide arvuga kohustuslikeks õppeaineteks ja nn "läbivateks teemadeks", millele eraldi tunniressurssi pole eraldatud ja mida tuleks käsitleda kõikide teiste õppeainete sees.
Läbivateks teemadeks on infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning turvalisus.
Uuringu tellijat ja läbiviijat huvitas, kuivõrd on läbivate teemade teiste õppeainete osana käsitlemine igapäevases praktilises koolielus realiseerunud ja kui tulemuslik see on. Ühtlasi püüdis uuring leida vastuse, milliste meetodite ja strateegiate abil saavutavad eesrindlikud koolid läbivate teemade integreeritud õpetamise.
Uuringu teksti pdf-formaadis leiad siit.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=189
Tellimine:
Postitused (Atom)
