Puutetahvli kasutamisest Ristikus ja mujal (Postimehe artikkel)

Postimehe lisaleht Kasulik Tehnoloogia, 10. märts 2009

E-õppe konverents Tartus

1.–3. aprillini toimub Tartus Eesti Maaülikoolis õppejõududele, õpetajatele, haridustehnoloogidele ja e-õppe huvilistele e-õppe konverents "KOOL –ÕPETAMISASUTUSEST ÕPIRUUMIKS".
Teemad: robootika, õpiobjektid, õuesõpe, puutetahvel, videokoolitus, e-laborid, personaalsed õpikeskkonnad, e-kursuse kvaliteet...
Meie ehk Ristiku põhikooli õpetajaid kutsuti 1. aprillil puutetahvli töötoas esinema.
Minna saavad Irja Rebane ja Piret Joalaid.
Konverentsi lehekülg on siin.

Esimese päeva kava on siin.

Ristiku PK on Tiigri Tegija 2008!

Tiigri Tegija auhindade jagamine on Tiigrihüppe sihtasutuse traditsioon, et tunnustada Tiigrihüppe programmi edendavaid õpetajaid, koole, omavalitsusi ja õpetajate koolitajaid. 2008. aasta Tiigri Tegijad valiti töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning loodusteaduste valdkonna esindajate seast. Tiigri Tegijate auhinnad andis Tiigrihüppe SA aastakonverentsil 20. veebruaril 2009 üle president Toomas Hendrik Ilves. Tiigri meened valmistas klaasikunstnik Ivo Lill.
„Eesti suurim vara on meie nutikad inimesed,“ ütles president Ilves auhindu üle andes. „Ka ajaloos tagasi vaadates on Eesti edulood saavutatud läbi leidlikkuse, uute ideede ja nupukusega. Väike riik saab suureks läbi nõu, mitte läbi jõu,“ kõneles riigipea.
President Ilves, kes on ka Tiigrihüppe SA patroon, toonitas, et Eesti arengu määrab see, kas suudame teadusesse ja arendusse meelitada andekaid noori, ning lisas, et vajame siin uuenduslikku lähenemist kõigil tasanditel.
Et tutvustada 2008. aasta Tiigri Kooli, piisab tegelikult vaid kahest sõnast: lapsesõbralik kool. Personaalne lähenemine igale õpilasele on selles koolis ainumõeldav lahendus. Väikesed klassid ja individuaalprogramm aitavad õpiraskuste, arenguhäire või käitumishälvetega lastel omandada põhiharidust.
Kui hiir tegi piimapudelist uue auto mudeli, siis selles koolis modelleerivad noored tiigrid omi autosid ja lennukeid 3D tarkvara ja TehnoTiigri freespingi abil. Kuidas see töö/kõik tegelikkuses käib, näete oma silmaga Tiigrihüppe filmis, mis muide on üles võetud just selles, omanäolises koolis.
Tiigri Kooliks valimisele andsid oma panuse ka õpetajad, kes digitiigritena koolitavad teisi õpetajaid ja osalevad ise aktiivselt Koolielu ainekuude konkurssidel.
Tiigri Tegijate auhinnad said ka Alvo Aabloo Robootika MTÜ-st, Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi füüsikaõpetaja Enn Ööpik, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetaja Juri Derõšev, Elva Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kally Sild, Tallinna Reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetaja Ahti Pent, Karin Pihl Tartu Linnavalitsuse haridusosakonnast ja Kihnu vallavalitsus.
Kasutatud materjal: http://www.epl.ee/artikkel/459644 ja http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=151

Konkursi “TehnoTiiger lendab” infopäev Ristiku PK-s

13. veebruaril toimus Ristiku Põhikoolis Tiigrihüppe konkursist "TehnoTiiger lendab" osa võtvatele õpetajatele infopäev. Pärast lõunat kogunesid Eesti tööõpetuseõpetajaid arvutiklassi, kus enne küsimuste küsimist sai kohvi ja küpsiseid.
Infopäeval said õpetajad oma muredele vastuseid Tallinna Ülikooli õppejõult Kalle Kivilt, SolidEdge ja NX maaletoojalt Indrek Kioleinilt ning CNC-pingi maaletoojalt Juri Kovalevskilt.
Osa õpetajaid ei olnud kohale tulnud mitte CNC-pingiga seotud probleemide pärast, vaid teiste õpetajatega kogemuste vahetamiseks.
Koos tõdeti, et selliseid infopäevi võiks tihedamini olla.
Kirjutas Jürgo Nooni.

Võrgustik võrgutab: "Õpiobjekt – mis loom see on?"

5. veebruaril oli IT Kolledžis temaatiliste võrgustike seminaride sarja “Võrgustik võrgutab” kogunemine alapealkirjaga "Õpiobjekt - mis loom see on?", kus osales ka Piret Joalaid.
„Võrgustik võrgutab“ seminaride korraldamise eesmärk on pakkuda osalejatele võimalust olla kursis õppetöös toimuvate muudatustega, saada uusi teadmisi ja leida koostööpartnereid oma valdkonna edasiarendamiseks. Seminaridele on osalema oodatud eri haridustasemete õpetajad ja õppejõud, et tekiks võimalus tutvuda erinevate erialade spetsialistidega.
2009. aasta esimesel seminaril anti ülevaade õpiobjekti olemusest, tutvustati tehnilisi võimalusi nende loomiseks ning esitleti juba loodud õpiobjekte.

Teemad:

Õpiobjektid: Ideest teostuseni – Varje Tipp
Sisuhalduspaketiga CourseLab loodud õpiobjekt "Enneaegsus ja ülekandlus" – Marge Mahla
Kuidas valmib õpiobjekt CourseLab'is? – Võimalused, Egle Krull
Mida võimaldab MM Flash? Animatsioonid, simulatsioonid – Heljut Kalda
Võimalused õpiobjektide loomiseks sisuhalduspaketiga MyUdutu – Marge Kusmin
Winkis loodud õpiobjektid kursusel "Informaatika" – Eve Jakobson, Anne Uukkivi
Geogebra programmi kasutamine õpiobjektide loomisel – Anne Küüsma
Haridusasutusele kohase õppematerjali vormistamine: animatsioonid, simulatsioonid, õppevideod, audiomaterjalid – Priit Joa, Andrus Anderson
Materjalid on siin: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.php?id=05._veebruar_2009

Õp Eve Reisalu ajaveeb sai võistlusel teise koha!

Septembris kuulutati Koolielus välja klassi (rühma) elektroonilise almanahhi (eportfoolio) konkurss, töid sai esitada jaanuarikuu keskpaigani.
Ristiku Põhikooli õpetaja Eve Reisalu ajaveeb http://minu-klass.blogspot.com saavutas teise koha! Palju õnne!
Konkursi eesmärgiks oli välja selgitada huvitavamad, loovamad ja põnevamad e-portfooliod, mis kajastavad õpilaste loomingut elektroonsel kujul, kas luuletused, esseed, jutukesed, joonistused, pildid õppekäikudest ja tegevustest jms. 

Vahendi valik konkursitöö loomiseks oli õpetaja jaoks vaba, valida võis kas wiki, ajaveebi või hoopis mingi muu uue ja põneva keskkonna. Niisamuti jäi õpetaja otsustada, kas esitatakse luulekogumik, fotoalbum, joonistuskogumik, jutukogu või kõik kokku.
Konkursile laekus 23 tööd. Hindamisel lähtuti hindamismudelist, mis oli ka kõigile osalejatele kättesaadav kogu konkursi vältel.
Konkursi peaauhind - Nukufilmi Lastestuudio töötuba - läheb seekord Türi Gümnaasiumi õpetaja Ülle Tammela esitatud almanahhile http://2cklassialmanahh.blogspot.com/
Kolmanda koha Jäneda Kooli õpetaja Tiia Salmi kunstiblogi http://kunstiblogi.blogspot.com/
Teise ja kolmanda koha saavutanud tööde õpetajatele auhinnaks veebikaamera.

Kasutatud Koolielu artiklit, vt artiklit siit.

Ristiku PK-s algas DigiTiigri kursus

Tiigrihüppe SA uues koolituskeskuses Ristiku Põhikoolis algas 22. jaanuaril 2009 esimene õpetajate täiendkoolituse põhikursus.
Registreerunud oli 14 õpetajat, 2 kahjuks puudus, olid haiged.

Koolitab Piret Joalaid.
Osalevad Ristiku, Sõle ja Kalamaja põhikooli ning Väike-Õismäe gümnaasiumi õpetajad, kes annavad eesti keelt, matemaatikat, geograafiat, ajalugu, kunsti ja loodusõpetust või on algklassi- või klassiõpetajad.

Ristiku Põhikoolist täiendavad oma arvutioskusi Juta Ehasalu, Ave Loigu, Ülle Väli ja Aime Sorok.
DigiTiiger on Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppiv Tiiger 2008–2013" baaskursus, mis toetab õpetajate haridustehnoloogiliste pädevusnõuete II taseme pädevusi.

Veidi pikemalt on kirjas siin.

Kirjalike tööde vormistamine arvutil

Seoses IKT-vahendite järjest suurema kasutamisega õppetöös ja igapäevaelus tuleb õppida ja õpetada ka tekstide vormistamist arvutil. Kirjalike tööde vormistamisel on teatud nõuded, mis võivad kooliti veidi varieeruda. Et õpilaste ja õpetajate tööd kergendada, koostas Ristiku Põhikooli õpetaja-metoodik Eve Reisalu meie koolile kirjalike tööde vormistamise juhendi.
Heaks kiidetud Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu koosolekul 8. jaanuaril 2009.
Juhend on avaldatud kooli kodulehel aadressil http://www.ristiku.tln.edu.ee/opilased/oppematerjalid/too-vormistamine-arvutil/

IKT nõukogu koosoleku protokoll (8.01.2009)

Koosolek toimus 8. jaanuaril 2009 kl 15.40–17.00
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Kirjalike tööde vormistamine arvutil
2. Kooli riistvara täiendus
3. II poolaasta tööplaan
4. Koolitused
5. Ülevaade VIKO kasutamisest
6. Kooli kogumiku jm materjalide avaldamine
1. Kirjalike tööde vormistamine
Seoses IKT-vahendite järjest suurema kasutamisega õppetöös ja igapäevaelus tuleb õppida ja õpetada ka tekstide vormistamist arvutil. Kirjalike tööde vormistamisel on teatud nõuded, mis võivad kooliti veidi varieeruda. Et õpilaste ja õpetajate tööd kergendada, koostas Eve Reisalu meie koolile kirjalike tööde vormistamise juhendi.
OTSUS: Kiita Eve Reisalu koostatud kirjalike tööde vormistamise juhend lõplikult heaks ja avaldada juhend kooli kodulehel ning teavitada sellest õpetajaid.
2. Kooli riistvara täiendus
Ristiku PK on saanud 2008/09. õppeaasta esimesel poolel juurde 5 arvutikomplekti, 1 skanneri, 3 puutetahvlit, 2 projektorit ja dokumendikaamera.
OTSUS: Riistvara paigutus on töö käigus juba kokku lepitud. Mõelda võiks ka Senteo pultide soetamisele.
3. 2008/09. õa teise poole plaan
Pidasime aru, kas II poolaastal oleks vaja veel midagi selle õppeaasta plaani võtta, ja leidsime, et üks uus tegevus võiks olla nt kooli kogumike avaldamine Internetis.
OTSUS: Jätkame I poolaastal koostatud plaani täitmist ja lisame kogumike avaldamise.
4. Koolitused
Et koolis on nüüd kokku kaheksa puutetahvlit, vajaksid õpetajad ehk sellealast koolitust. 22. jaanuaril algab Ristiku PK-s Tiigrihüppe SA õpetajate täiendkoolituse põhikursus (nn DigiTiiger, koolitaja Piret Joalaid), kuhu saavad esmajärjekorras registreeruda meie oma kooli õpetajad. Kuna ka PowerPointiga annab teha väga huvitavaid materjale, mida eriti ei teatagi, siis võib pakkuda ka seda koolitust. Lisaks peaks tutvustama mingit õpikeskkonda, nt VIKO, Moodle vms.
OTSUS: Teha vajadusel õpetajatele arvutikoolitusi.
5. Ülevaade VIKO kasutamisest
Jürgo Nooni tegi kiire, aga põhjaliku ülevaate VIKO kasutamisest. See on veebipõhine keskkond, kuhu nii õpetajad kui ka õpilased saavad üles panna õppematerjale, õppetööd puudutavat infot ja ajakava vms.
OTSUS: Tutvustada VIKOt ka teistele õpetajatele.
6. Kooli kogumiku jm materjalide avaldamine
Tiigrihüppe SA tegi (kooli juubelikogumiku artiklis) ettepaneku, et meie kooli kogumikud võiksid olla ka Internetis kättesaadavad, pidades silmas eriti neid, mis puudutavad IKT-alast tegevust.
OTSUS: Avaldada kogumike materjale netis.
Järgmine koosolek veebruaris või märtsis 2009.

DigiTiigri koolitus

Piret Joalaid plaanib alustada jaanuaris neljapäeviti kl 15.40-18.40 DigiTiigri koolitust. Oodatud on nii oma maja inimesed kui ka teiste koolide õpetajad. Koolitus kestab 10 neljapäeva ja on õpetajatele tasuta. Vaata tutvustust siit.
Registreerida meiliaadressil pirta2@yahoo.com.

2009. aasta esimene koosolek

Esimene koosolek on plaanis 8. jaanuaril 8. tunni ajal. Näiteks Irja juures.

2008. aasta viimane koosolek

Aasta lõpp on kõigil väga kiire, sestap leidsime viimaseks koosolekuks kõigile sobiva aja alles viimasel õppepäeval, 19. detsembril pärast jõulukontserti.
Kuna muud, väiksemad asjad on lahendatud jooksvalt ja suuri probleeme pole ette tulnud, oli välkkoosoleku teemaks ainult ühe uue puutetahvli asukoha otsustamine. Saime sellega kiiresti ja üksmeelselt hakkama.
Kool ostis 2008. aasta lõpus ise ühe puutetahvli ja ühe andis Tiigrihüppe SA, sest Ristiku PK on nüüd ka TH koolituskeskus. Veel soetas kool lauaarvuteid.

Tiigriõppepäev Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis

Tiigriõppepäev — 11. detsember 2008
2006. aastal viis Tallinna Haridusamet läbi konkursi "IKT tulevikukool", mille eesmärgiks oli luua Tallinna kaks-kolm uudsete IKT lahendustega kooli. Konkursi tulemusena valiti kaheaastase projekti läbiviimiseks kaks kooli — Tallinna Lilleküla Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool. Neljapäeval, 11. detsembril tutvustati projekti tulemusi Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis.
Vaata kava siit.
Meie koolist osalesid üritusel Raul Pavelson ja Jürgo Nooni.
Järgneb Raul Pavelsoni kokkuvõte.
Kõigepealt oli kõigil külalistel võimalik külastada lahtiseid tunde. Meie Jürgoga läksime vaatama 10. klassi meediaõpetust, mida andis õpetaja Priit Tammets. Selles tunnis tegid õpilased endale järgmiseks aastaks kalendri. Tunnis kasutati Maci arvuteid ja seda ei peetud mitte arvutiklassis, vaid hoopis teises ruumis, kuhu ei ole mõeldud arvuteid. Tund sai teoks nn mobiilse arvutiklassi abil.
Mobiilseid arvutiklasse on Lilleküla Gümnaasiumis lausa kaks. Arvutiklass koosneb ratastel kärust ja sülearvutitest. Siis polegi muud vaja kui käruga klassi minna ja arvutid lauale ning tööle panna. Arvutikärus on võimalik ka arvuteid laadida, nt öösel, siis ei teki probleemi, et tunni ajal on arvutitel järsku akud tühjad Muidugi kui mõni päev tahetakse mitu tundi järjest arvutitega tööd teha, siis võivad akud poole tunni pealt tühjaks saada. Muide Priit on meie kooli kodulehe koostaja.
Pärast tundi läksime kooli aulasse, kus kooli direktor Jaan Paas, projektijuht Hans Põldoja ja teised projektiga seotud inimesed tegid projektist kokkuvõtte. Enamik arvas, et kahe aastaga ei saa mingit „tulevikukooli” teha. Kool sai tänu projektis osalemisele soetada palju IKT-vahendeid. Näiteks suured televiisorid koridorides, kus jookseb kooliinfo. See info on tehtud väga lihtsa vahendi, PowerPointi esitlusega, mis jookseb õppealajuhataja arvutis ning ta saab kohe, kui midagi muutub, kiiresti infot parandada.
Kool on hakanud projekti toel kasutama mitut veebikeskonda, nt VIKO, Google (neid kasutame ka meie), flickr, YouTube jne (neid saate vaadata ka slaidikokkuvõttest, mis on üleval meie IKT ajaveebis ja Lilleküla Gümnaasiumi kodulehel).
Päev lõppes paralleelsessioonidega. Meie Jürgoga kuulasime Priit Tammetsi tutvustust „GPS-seadmete kasutamisest õuesõppes”. Näidati ja tutvustati GPS-seadmeid ning räägiti teistest multimeediavahendite kasutamisest väljas. Jürgole tulid juba tutvustuse lõpus ideed, kuidas GPS-seadmetega tööõpetuse tundi läbi viia ja seda teiste õppeainetega siduda.
Lõpuks jõudsime veel natuke kuulata Meeri Silda. Meeri tutvustas Sanako tahvlitarkvara. Selle tarkvara põhimõte on, et õpetaja saab enda arvutist kontrollida klassi arvuteid. Saab näiteks tunni algul kõik arvutid lukku panna, kui on vaja, et õpilased kuulaksid teda, mitte ei uitaks Internetis ringi. Selle tarkvaraga on võimalik ka arvutis õpilastele teste koostada. Meile meeldis see tarkvara tohutult, aga kõige suurem probleem on selle hind. Kindlasti tekitab probleeme ka tarkvara juurutamine, sest sellel programmil on väga palju võimalusi. Samas aitab see õpetajal arvutiklassis väga hästi kõike kontrolli all hoida.
Jürgo visioon „tulevikukoolist” on palju suurem, kui Lilleküla Gümnaasiumis kuulsime ja nägime. Kahjuks pärsib uute IKT-vahendite ostmist rahaliste ressursside piiratus. Kõige suurem probleem uuenduste sisseviimisel ei ole isegi mitte tehnoloogiliste vahendite puudus, vaid paljude vanemate õpetajate vastuseis. Kui iga uue programmi või seadme kasutuselevõtuks kulub palju aega ning see kulgeb pideva vastuseisuga, siis on raske „tulevikukooli” teha.

Esitlus
IKT tulevikukooli projekti eesmärgid ja tulemused

View SlideShare presentation or Upload your own. (tags: estonian lillekyla)
Võetud TLG kodulehelt http://www.lillekyla.edu.ee/?p=202

Sülearvutid on jõudnud koolidesse

4.12.2008 toimetati koolidesse viimased riikliku projekti „Sülearvutid kooliõpetajatele” raames ostetud arvutid ning sellega jõudis lõpule Eesti kõigi aegade suurimaid arvutihankeid.
Kokku ostis riik MicroLinkist 4100 Hewlett&Packardi (HP) sülearvutit, mille MicroLink toimetas laiali ligi 600 kooli üle Eesti. „Logistiliselt oli see väga keerukas projekt. Leppida iga kooliga eraldi kokku kohaletoimetamisaeg ja selgitada välja, kes arvutid vastu võtab,” ütles MicroLinki juhatuse liige Andres Parts eile Harkujärve koolis toimunud pidulikul üleandmisel.
Partsi sõnul oli hange erakordne ka suure mahu tõttu. „4100 arvutit ei osteta Eestis iga päev. Sama palju arvuteid müüakse Eestis tavaliselt terve kuu jooksul. Nii suuri hankeid toimub harva ka meie lähipiirkonnas,” rääkis Parts.
Arvutivalmistaja Hewlett&Packardi Eesti esindaja Tiina Jürisson ütles, et õpetajad on saanud enda kasutusse väga head arvutid. „Tegu on HP äriklassi sülearvutitega, mis peaksid rahuldama ka nõudliku arvutikasutaja vajadused. Arvutid on valmistatud HP tehases eritellimusena, neil on eestikeelne klaviatuur, ID-kaardi lugeja ja spetsiaalne õppetarkvara, seega on need loodud just õpetaja töö jaoks,” ütles Jürisson.
Ta rõhutas, et tänu HP eritähelepanule jõudsid arvutid õpetajateni soodsa hinnaga. „HP peakontor tundis Eesti sülearvutihanke vastu suurt huvi, soovides anda oma panust sellisesse innovaatilisse ja edumeelsesse haridusprojekti. Teisiti ei oleks nii soodne hind ja lühike tarneaeg võimalikuks saanud,” rääkis Jürisson.
Tiigrihüppe sihtasutuse projektijuht Enely Prei sõnul on arvutite kättetoimetamine suure projekti üks etapp. „Enamik õpetajaid on läbinud Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevaid koolitusi, paljud loovad ka ise elektroonseid õppematerjale ja osalevad veebipõhistes haridusprojektides. Loodame, et koolidesse jõudnud sülearvutid on neile abiks uute metoodikate rakendamisel õppetöös,” märkis Prei.
Sülearvuteid on töövahendina õpetajatele jagatud ka teistes riikides: Ühendkuningriikides, Austraalias, Portugalis, Singapuris, Maltal, USAs ja mujal. Eesti projekt paistab silma tsentraalse riikliku hanke poolest.
Sülearvutite saajate nimekirjas olid kõik üldhariduskoolid ja kolmandik eesti õpetajatest on tänaseks õnnelikud sülearvuti kasutajad.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=190
Ka meie kooli õpetajad on oma arvutid kätte saanud ja väga rõõmsad!

Uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" esitlus

3. detsembril andis uuringu "IKT ja teised läbivad teemad üldhariduskooli õppekavas" tulemustest ülevaate Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist.
Õpilaste IT-pädevuste kujundamine ja hindamine Eesti koolides on kaootiline
Tiigrihüppe Sihtasutuse tellimusel Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud uuringust selgus, et suur osa Eesti koolidest ei tule toime õpilaste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevuste kujundamisega riiklikus õppekavas ettenähtud tasemel. Kõige suuremad vajakajäämised avaldusid koostöö- ja suhtlemisoskuste õpetamise ning õpilaste IT-pädevuste hindamise osas.
Eesti õpilaste teadmised ja oskused on autoriteetsete rahvusvaheliste uuringute (nt PISA) andmetel maailmas esimeste hulgas, samal ajal näitavad needsamad uuringud, et nii õpilaste kui õpetajate rahulolu õppimise ja koolieluga seonduvalt on maailmas üks madalamaid. Ilmselge on, et selline olukord ei saa olla pikemas perspektiivis jätkusuutlik.
Kas uus aeg nõuab uut riiklikku õppekava?
Koolis igapäevaselt toimuva määrab ära riiklik õppekava, mille sisu ja mahu üle käivad pidevalt tulised vaidlused ning loomulikult mitte ainult Eestis. Järjest enam kostab hääli, et aastakümnete vältel välja kujunenud õppeainete struktuur ei suuda kiiresti muutuvas maailmas vajalikul määral sammu pidada. Probleemi üritatakse leevendada uute, nn õppekava läbivate teemade sisse toomisega, mille käsitlemine jääb aga paraku reaalses koolielus pealiskaudseks.
Riikliku õppekava temaatika on olnud pidevalt haridusavalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, kuna tegu on alusdokumendiga, mis määrab ära koolides igapäevaselt käsitletava õppe sisu ja vormi. Riiklikus õppekavas jagunevad õppeained ettenähtud tundide arvuga kohustuslikeks õppeaineteks ja nn "läbivateks teemadeks", millele eraldi tunniressurssi pole eraldatud ja mida tuleks käsitleda kõikide teiste õppeainete sees.
Läbivateks teemadeks on infotehnoloogia ja meediaõpetus, keskkond ja säästev areng, tööalane karjäär ja selle kujundamine ning turvalisus.
Uuringu tellijat ja läbiviijat huvitas, kuivõrd on läbivate teemade teiste õppeainete osana käsitlemine igapäevases praktilises koolielus realiseerunud ja kui tulemuslik see on. Ühtlasi püüdis uuring leida vastuse, milliste meetodite ja strateegiate abil saavutavad eesrindlikud koolid läbivate teemade integreeritud õpetamise.
Uuringu teksti pdf-formaadis leiad siit.
Tekst võetud siit: http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=189

Jürgo Nooni e-õppe konverentsist "Õpetajalt õpetajale"

E-õppe konverentsi „Õpetajalt õpetajale” viimane päev 3. novembril Eesti IT Kolledžis algas sihtasutuse AALF presidendi Bruce Dixoni ettekandega „Sülearvutid koolis, nende plussid ja miinused”. Pärast Bruce Dixonit esines väga põgusalt AS BCS juhataja Ants Sild, kes tegi ettekande „Virtuaalkooli võimalused ja vajadused”.
Pärast väikest kohvipausi algas väitlus teemal „Virtuaalkool – kellele ja milleks”. Väitluse juhatasid sisse Linnar Viik (IT Kolledži õppejõud), Jaak Anton (haridus- ja teadusministeeriumi nõunik), Aimur Liiva (Tiigrihüppe SA projektijuht), Kadri Ugur (Tartu Ülikool, ajakirjanduse magistriõppe programmijuht) ning Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja Meeri Sild. Kõik nad tõid välja oma seisukohad. Linnar Viik ja Kadri Ugur olid virtuaalkooli suhtes väga optimistlikud. Aimur Liiva tõi välja kolm virtuaalkooli mudelit ja nende kasutamise suhtes oli ta palju pessimistlikum kui eelkõnelejad.
Hiljem tekkinud arutelul tõid kuulajad välja nii mõnegi huvitava momendi, millest eelkõnelejad ei rääkinud. Peale selle oli selgelt näha (nii eelkõnelejatest kui ka kuulajatest), kes on koolis pedagoog ja kes mitte. Minu seisukoht ühtis rohkem Aimur Liiva omaga: virtuaalkool ei toimi sedasi, et põhikooli õpilane valib endale sobiva kursuse ja kuulab õpetajat kindlatel kellaaegadel ning hiljem saadab kodused tööd. Põhiliseks probleemiks on õpilaste motiveeritus. Ma ei vaidle vastu, et virtuaalkooli idee on hea, aga selle toimimise suhtes olen skeptiline. Paljud saalisviibijad olid kindlasti teisel arvamusel.
Bruce Dixon on maailmas üks tunnustatumaid eksperte ja tema ettekanne oli huvitav, kuid minu jaoks liialt pealiskaudne. Hilisematele küsimustele tulid samuti liialt ümmargused vastused.
Kogu üritus oli hästi organiseeritud. Kohal olid tõlgid, kelle tõlge tuli läbi raadiosaatja kõrvaklappidesse. Pausi ajal oli kaetud rikkalik suupistelaud, mis rahuldas ka kõige näljasema kuulaja.

Tiiger tänas oma koolituskeskusi

10. novembril 2008 peeti Mustpeade Maja Valges Saalis Tiigrihüppe maakondlike koolituskeskuste tänuüritus: Tiigrihüppe koolituskeskuste esindajad ja koolitajad võtsid vastu tänusõnu kolmeaastase pingelise töö eest.
Sellest õppeaastast lisandus koolituskeskuste hulka ka Ristiku Põhikool, kus on koolitajaks Piret Joalaid, kes on läbi viinud juba mitu puutetahvlikoolitust. Uuel aastal on kavas ka uued koolitused.
Kokku kolmekümne ühes koolituskeskuses toimuvad aasta ringi DigiTiigri ja Projektipauna kursused õpetajatele.
2009. aasta lõpuks läbib DigiTiigri koolituskursuse kavakohaselt 6000 õpetajat. DigiTiigri koolitused on suunatud aineõpetajatele, kes on infotehnoloogia algteadmised juba omandanud ning soovivad neid teadmisi õppetöös aktiivselt rakendada.
Projektipauna kursused on abiks õpetajatele, kes soovivad muuta õppetööd huvitavamaks, kasutades projektõppe meetodit ja infotehnoloogia vahendeid. Materjalid on ette valmistatud nii eesti- kui ka venekeelsetena ja sobivad kasutamiseks mõlema õppekeelega koolides.
Informatsiooni DigiTiigri ja Projektipauna kohta leiate Tiigrihüppe kodulehelt.
Kasutatud materjal:
Triin Kangur, Tiigrihüppe SA, http://www.tiigrihype.ee/?op=body&id=8&art=174
Vt ka http://digitiiger.blogspot.com/2008/11/koolituse-mttepaus.html

Nõukogu uus liige

Ristiku Põhikooli IKT arendamise nõukogu uueks liikmeks on nõus hakkama muusikaõpetaja Mai Unt. Ootame värskeid tuuli!

Konverents "Õpetajalt õpetajale"

30. ja 31. oktoobril peeti Tallinna Reaalkoolis konverentsi "Õpetajalt õpetajale". Korraldasid Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.

Konverents algas aulas. Avasõnad ütlesid haridus- ja teadusministeeriumi nõunik, Tiigrihüppe SA nõukogu liige Jaak Anton, Tallinna Reaalkooli direktor Gunnar Polma ja Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula.

Järgnes Tallinna Ülikooli võrdleva halduspoliitika professori Anu Tootsi plenaarettekanne "Kas Tiigri hüpe on piisavalt pikk?", mis andis ülevaate SITESi tulemustest.

Sissejuhatuse töötubadesse tegi Tallinna haridusameti üldharidusosakonna juhataja Viivi Lokk.

Töötube oli korraga 7–8.

Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja, IKT arendamise nõukogu koordinaator Piret Joalaid esines esimeses töötoas, mis kandis pealkirja "Puutetahvel ainetunnis: eesti keel". Sinna käis kirjandus muidugi ka juurde. Piret Joalaid: "Olin viimase nädala jooksul avastanud nii palju huvitavaid asju, et poolteist tundi oli liiga lühike aeg, et kõike teistele näidata. Andsin ülevaate, kuidas saab puutetahvlit konkreetselt kasutada, millest alustada ja millised võimalused on. Näitasin oma töölehti ja tutvustasin Lesson Activity Toolkit 1.0 vahvaid harjutusi, mida olin oma ainele kohandanud. Tegin ka programmi SMART Ideas väikese tutvustuse. Sellega saab luua mõtte-, mõiste- ja ideekaarte. Lõpetuseks proovisime Senteo aktiivset vastamise süsteemi. Kuulas 36 inimest. Tundub, et läks hästi ja jäädi kenasti rahule." Materjale leiab siit.

Järgneb Piret Joalaidi ülevaade.
Teise töötoa ajal kuulasin arvutikaitse.ee toimetaja Aare Kirna ja Vaata Maailma SA koolitusprojektide juhi Kristel Aija töötuba "ID kaart: et parool plehku ei pistaks".

Viimane töötuba, kus neljapäeval käisin, oli "Voicethread kuulamis-rääkimisülesannete vahendina ja Live-Online-ruum". Tutvustasid Pärnu Koidula Gümnaasiumi inglise keele õpetaja, Koolielu aineekspert Katrin Saks, Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi saksa keele õpetaja, Koolielu aineekspert Anneli Kesksaar ja Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja Astrid Sildnik. Kui Voicethread oli mulle juba tuttav, siis Live-Online-ruum oli täiesti uus ja väga huvitav asi. Selle nimetus ütleb juba ise, millege tegemist. Igatahes muljetavaldav.

Esimesel õhtul oli Õpetajate Majas koosviibimine. Meile tutvustati huvitavaid keemiakatseid, mängis tšellokvartett C-Jam, loositi välja auhindu. Lõpetuseks tantsiti line-tantsu. Muidugi olid uhke Rootsi laud, tort ja vein. Lobitöö on alati väga kasulik.

Teisel päeval ehk reedel kuulasin kõigepealt LeMilli tutvustust. Sellest rääkis Tallinna Ülikooli teadur, Tiigrihüppe SA projektijuht Martin Sillaots ja oma materjale tutvustas Lasnamäe Lasteaed-Algkooli logopeed Pille Tina-Kuusik.

Teiseks valisin "Veebipõhised koostöövahendid: Office veebis – GoogleDocs ja veebitahvel". Nendest andsid ülevaate ja aitasid neid praktiliselt proovida Lauka Põhikooli käsitööõpetaja, Tiigrihüppe SA koolitaja Siret Lahemaa ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Veebitahvli olin mõni aeg tagasi ise avastanud, aga koostööd ei osanud sellega teha, GoogleDocsi teadsin veidi rohkem, aga sain veel palju asju teada.

Hästi huvitav ja erialaliselt vajalik oli kolmas töötuba "Veebipõhised töövahendid; arvuti ja eesti keele ning kirjanduse tund". Juhatasid Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog, Koolielu aineekspert, Tiigrihüppe SA koolitaja Tiia Niggulis ja Tartu Forseliuse Gümnaasiumi eesti keele õpetaja, Koolielu aineekspert Helja Kirber. Tutvustati eesti keele wikit eestikeel.wikispaces.com ja VUE-t, millega saab mõtte-, mõiste- ja ideekaarte teha.

Teise päeva lõpetuseks pidas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe SA haridustehnoloog Ingrid Maadvere plenaarettekande "Haridustehnoloogi roll koolis".

Konverentsi lõpeb 3. novembril seminariga IT Kolledžis.
Loe ka siit.

IKT nõukogu koosoleku PROTOKOLL (22. oktoobril 2008)

Koosolek toimus 22. oktoobril 2008 kl 16.00–16.45
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Eve Vart, Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Kirjalike tööde vormistamine arvutil
2. Sülearvutite jagamisest õpetajatele
3. IKT arendamise nõukogu koosseis 2008/09. õa
4. Koolitused
5. Autorikaitse probleemid
1. Kirjalike tööde vormistamine
Seoses IKT-vahendite järjest suurema kasutamisega õppetöös ja igapäevaelus tuleb õppida ja õpetada ka tekstide vormistamist arvutil. Kirjalike tööde vormistamisel on teatud nõuded, mis võivad vahel veidi varieeruda. Et õpilaste ja õpetajate tööd kergendada, koostas Eve Reisalu meie koolile kirjalike tööde vormistamise juhendi.
OTSUS: Kiita Eve Reisalu koostatud kirjalike tööde vormistamise juhend heaks. Eve Reisalu viib koosolekul läbi arutatud parandused juhendisse sisse ja seejärel paneme selle kasutamiseks üles.
2. Sülearvutite jagamisest
22. oktoobri seisuga ei ole sülearvutite jagamisest õpetajatele midagi kuulda olnud, aga kuna kätte on jõudnud uus õppeaasta, siis vajab taotlejate nimekiri ülevaatamist.
OTSUS: Kui õpetajatele sülearvutite jagamise kohta tuleb teateid, arutame taotlejate nimekirja uuesti läbi.
3. IKT arendamise nõukogu koosseis 2008/09. õa
IKT arendamise nõukogu liikmed on väga hõivatud, aga tööd on palju, seega oleks vaja ühte aktiivset liiget juurde. Arutasime mitut kandidaati.
OTSUS: Võtame nõukokku ühe liikme juude. Piret Joalaid alustab uuel veerandil kandidaatidega läbirääkimisi.
4. Koolitused
Möödunud aastal vastas meie nõukogu uuringule koolitusvajaduse kohta suur hulk õpetajaid, et nad soovivad arvutialast koolitust. Oleme neid ka korraldanud, aga osalejaid on järjest vähem. Viimasel koolitusel oli kogu kooli õpetajatest (üle 60) kohal ainult üheksa, neist kolm IKT nõukogu liiget, kes olid teemaga juba kursis. See pani mõtlema koolituste korraldamise vajalikkuse üle.
OTSUS: Jääme esialgu ootama, kas ja missuguseid koolitusi vajatakse.
5. Autorikaitse probleemid
Autorikaitse probleemide ja materjalidega tutvunud Piret Joalaid tegi sellekohase ettekande.
OTSUS: Järgida oma töödes autorikaitse seadust ja viidata allikatele.
Järgmine koosolek novembris 2008.

E-õppe päev Ristiku Põhikoolis

E-Õppe Arenduskeskus tegi koostöös oma liikmeskoolidega üleskutse osaleda Täiskasvanud Õppija Nädala raames e-õppe päeval. E-õpet võib mõista mitmeti, sealhulgas kui aine õpetamist, kasutades elektroonset meediat (Internet, video, satelliitside, CD-ROM, õpiprogrammid arvutis jne) ning igasugust tehnoloogia vahendusel toimuvat kaug- või lähiõpet, milleks kasutatakse arvuteid.
Ristiku Põhikooli õpetajad tutvusid Notebook 10 võimalustega ja Senteo interaktiivse vastamise süsteemiga.
Kuna meie koolis on viis puutetahvlit ja Notebook 10 annab väga palju toredaid võimalusi, kuidas õpetaja tööd kergendada, siis kutsusime Telda OÜst Raido Sooalu, et ta aitaks meil selles kergemini orienteeruda.
Tutvusime ka Senteo süsteemiga, mis võimaldab õpilastel pultide abil küsimustele vastuseid anda.
Raido Sooalu koolitus oli väga huvitav ja kasulik, kuid kahjuks sai või tahtis sellel osaleda ainult üheksa õpetajat.

Infotehnoloogiaalane konverents „Õpetajalt õpetajale"

30., 31. oktoobril ja 3. novembril 2008 toimub õpetajatele ja koolijuhtidele e-õppe konverents „Õpetajalt õpetajale", mida korraldavad Tallinna Haridusamet, Tiigrihüppe Sihtasutus, eKool ja Microsoft Eesti.
Konverentsi eesmärgiks on võimaldada õpetajatel-praktikutel tutvustada oma kogemusi, kuidas infotehnoloogia abil õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta.
Konverentsil esinevad ja jagavad kogemusi e-õpet aktiivselt rakendavad õpetajad ja õppejõud üle Eesti, sealhulgas Ristiku Põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Piret Joalaid.

Piret Joalaidi töötuba on 30. oktoobril kell 12.15-13.45.

Kavas on järgmised teemad:

I. Puutetahvli tarkvara SMART Notebook tutvustus: tehnilised ja sisulised võimalused eesti keele ja kirjanduse tundides kasutamiseks
II. SMART Ideas: mõtte- ja mõistekaartide koostamine
III. Senteo interaktiivse vastamise süsteem: küsimuste koostamine ja vastamine

Õpetajail ja koolijuhtidel on võimalus osaleda 30. ja 31. oktoobril Tallinna Reaalkoolis (Estonia pst 6) praktilistes töötubades ja 3. novembril 2008 IT Kolledžis (Raja 4c) seminaril, mis kannab üldisemat sõnumit „Sülearvuti koolis, selle plussid ja miinused" ning „Virtuaalkool kellele ja milleks?".
Töötubade teemad on järgmised:
• Tehnika kasutamine õppetöö läbiviimisel
• Interaktiivse tahvli kasutamine,
• Õpikeskkonnad,
• Veebipõhised õppevahendid,
• Ainepõhised tarkvarad,
• Praktilised oskused
• Infosüsteemid koolis.
Konverentsile registreerimine toimub aadressil http://expo.ekool.eu/ . Registreerimisel tuleb osavõtjal valida sobivad töötoad.

Ristikus on tublid õpetajad

Õpetaja Irja Rebane valiti e-õpetajaks
9. oktoobril 2008 oli Raekojas pidulik vastuvõtt pealinna parimatele õpetajatele, kes osalesid Aasta õpetaja 2008 konkursil. Konkursi eesmärgiks on tõsta esile, tunnustada ja üldsusele tutvustada häid õpetajaid ja kõiki haridustöötajaid. Tallinna Haridusamet on üleriigilise Aasta õpetaja valimise raames juba pikka aega ka pealinna haridustöötajaid tunnustanud. Eesmärgiga väärtustada loovate ja entusiastlike õpetajate tööd ning tutvustada nende kogemusi teistele pedagoogidele kuulutas haridusamet sel aastal esmakordselt välja kolm uut konkurssi: Innovaatiline õpetaja, eÕpetaja ja Noor õpetaja.
e-õpetajateks valiti Maarja Hüdsi Tallinna Suitsupääsupesa Lasteaiast, Anneli Kesksaar Liivalaia Gümnaasiumist, Kristel Mäekask Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist, Ahti Pent Tallinna Reaalkoolist, Anu Petermann Audentese Erakoolist, Irja Rebane Ristiku Põhikoolist ja Kaie Soon Tallinna Paekaare Lasteaiast.
Ühtekokku osales sel aastal Aasta õpetaja konkursil 130 haridustöötajat. Neist 46 kandidaati esitati aasta õpetaja, 20 e-õpetaja, 34 noore õpetaja ja 23 innovaatilise õpetaja konkursile. Kandidaate said esitada õpilased, lapsevanemad, pedagoogide ühendused ja kollektiivid, omavalitsuste liidud, kohalikud omavalitsused ning üksikisikud, haridusasutuse juhtkond jt.
Meie koolist osales veel kaks õpetajat, aga nemad ei osutunud valituks.

Õpetaja Eve Reisalu sai Koolielu portaali ainekuu võistluste auhinna
Septembris keskendus Koolielu alushariduse, algõpetuse ning hariduslike erivajaduste õpetamise ja õppimisega seotule. Kuulutati välja konkursid nii õpilastele kui ka õpetajatele.
Õpetajate konkursi "Esitlused" võitjad:
I koht Ülle Tammela, Türi Gümnaasiumi õpetaja esitlus „Köögiviljade show”, 1.-2. klassile
II koht Urve Hinn, Lasnamäe Lasteaed-Algkooli õpetaja esitlus „Kuidas kapsasupp lauale saab?", 3. klassile
III kohta jagavad:
Eha Kaukvere, Jäneda Kooli õpetaja esitlus „Sügisese rabametsa võlu ja valu”, I-II kooliastmele
Eve Reisalu, Ristiku Põhikooli õpetaja esitlus „Lehtpuud”, 2. klassile
Kõik konkursil ära märgitud tööd avaldatakse Koolielu portaalis.
Auhinnalistele kohtadele tulnud tööde autoritega sõlmib Tiigrihüppe Sihtasutus litsentsilepingu.

Koolielu IKT infotund

14. oktoobril 2008 toimub Rahvusraamatukogus kella 16.00-17.30 järjekordne Koolielu IKT infotund. Eriti on oodatud sellest osa võtma saksa keele õpetajad, kuna teemad, millest juttu tulevad, on seotud selle ainega.
Täpsemat infot ja registreerida saab toimuvale üritusele Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehel.

Koosoleku protokoll, 25. august 2008

IKT nõukogu koosolek 25. augustil 2008
Kell 11.30–12.30
Koosolekust võtsid osa: Eve Reisalu, Piret Joalaid, Irja Rebane, Raul Pavelson, Jürgo Nooni, Eve Vart. Puudus Kairit Seenmaa
Koosolekut protokollis Piret Joalaid
Päevakord
1. Koordineerija kinnitamine
2. Notebook 10 tutvustuse korraldamine
3. Autorikaitse probleemid
4. IKT-alased võimalused 2008/09. õa
5. Teine arvutiklass
6. Uue puutetahvli asukoht
7. Tegevuseesmärgid 2008/09. õppeaastaks
8. Muu
1. Koordineerija kinnitamine
Koordineerijaks pakuti ühehäälselt Piret Joalaid.
OTSUS: 2008/09. õa jätkab Ristiku PK IKT arendamise nõukogu koordineerijana Piret Joalaid.
2. Notebook 10 tutvustuse korraldamine
Soovime Notebooki 10. versiooni tutvustamiseks kutsuda Teldast kohale asjatundja Raido Sooalu, kes näitaks ka pultide ja käsitahvli võimalusi. Tutvustuse võiks teha millalgi alates 22. septembrist kella 15-st mõnes puutetahvliga klassiruumis, mitte arvutiklassis. Kui on selgunud tunniplaan ja seejärel koolituse aeg, paneme õpetajate tuppa registreerimislehe.
OTSUS: Kutsuda Notebook 10 tutvustaja kooli. Eve Reisalu teavitab õppejuhataja Ruuda Lindu.
3. Autorikaitse probleemid
Autorikaitse küsimused tekitavad endiselt segadusi. Selleteemalisel loengul osalenud Piret Joalaid lubas kuuldust kokkuvõtte koostada ja oktoobris-novembris koolis ettekande teha. Tegelema peaks ka Irja Rebase esitatud konkreetsete küsimustega.
OTSUS: Piret Joalaid esitab oktoobris-novembris autorikaitseteemalise ettekande.
4. IKT-alased võimalused 2008/09. õa
Jürgo Nooni esitas ülevaate IKT-alastest võimalustest sel õppeaastal. Rahaga on muidugi kitsas. Õnneks on koolil sponsor, kes saab meid toetada. Peaksime kirjutama projekte, et taotleda raha Tiigrihüppe SA-st. Oktoobris peaksid saabuma õpetajatele lubatud sülearvutid.
OTSUS: Üritame leida nii raha kui ka vahendeid.
5. Teine arvutiklass
Teise arvutiklassi saaks sisse seada Irja Rebase matemaatikaklassi. See ruum sai valitud sellepärast, et see pole ühegi klassi n-ö koduklass ja et Irja Rebane on arvutite alal väga kompetentne. Ruumis on juba tasuta saadud arvutilauad, kuid puuduvad arvutid ja kaablid. Maja kaabeldamine selgub nädala-paari pärast.
OTSUS: Ootame, millal saame arvutid ja kaablid.
6. Uue puutetahvli asukoht
Seoses meie kooli saamisega Tiigrihüppe maakondlikuks koolituskeskuseks peaksime saama ka ühe uue puutetahvli, seega arutasime, kuhu see siis paigutada. Kasutamise mõttes oleks see kõige otstarbekam panna I klassi: 1) esimese klassi õpilastele on seda väga vaja ja 2) Eve Reisalu oskab seda kohe maksimaalselt rakendada.
Hea oleks saada ka rohkem projektoreid.
OTSUS: Uue puutetahvli saamisel oleks mõttekas paigutada see I klassi.
7. Tegevuseesmärgid 2008/09. õppeaastaks
* Kirjalike tööde vormistamise juhend – Eve Reisalu koostab oktoobriks
* „Tehnotiiger lendab” – Jürgo Nooni juhendamisel lennumasina modelleerimine arvuti abil ja freesimine
* IKT-vahendite täiustamine – eesmärk võiks olla igasse klassi projektor ja poolesse klassidest puutetahvel, kui pakutakse sülearvuteid õpilastele, osaleksime ka selles projektis
* Notebook 10 võimaluste kasutamine ja tutvustamine
* Koolitada võimaluse korral oma kooli õpetajaid
* Oma kooli õpetajate materjalide avaldamine
* Tiigrihüppe SA infotundides, eKooli konverentsil jm üritustel osalemine
OTSUS: Täita endale seatud eesmärke.
8. Muu
8.1. Koosolekute ajad – Leppida põhimõtteliselt kokku koosolekute ajad.
Järgmine koosolek septembri lõpus või oktoobri alguses 2008.