IKT Nõukogu koosoleku protokoll (06.04.2011)

Koosoleku algus: 15:00
Koosoleku lõpp: 15:30

Koosolekust võtsid osa: Jürgo Nooni, Kairit Seenmaa, Irja Rebane, Raul Pavelson

Päevakord:
1. Mis on muutunud alates eelmisest koosolekust;
2. SMART-tahvlite ja projektorite vajadus;
3. Kuidas utsitada õpetajaid rohkem IT-vahendeid kasutama?

1. Mis on muutunud alates eelmisest koosolekust ehk siis peale septembrit?
Õppeaasta esimeses koosolekus panime prioriteediks parandada interneti ühendust ainekabinettides. Selle oleme täitnud: kaabliühenduse on saanud järgmised ainekabinetid: sotsiaalpedagoogid, KÕP klass, matemaatika ja muusikaklass. Lisaks on saanud töökoda endale wifiruuteri.

2. SMART-tahvlite ja projektorite vajadus?
Tekkis küsimus, kas oleks vaja koolile juurde SMART-tahvleid ja projektoreid. Koolil on lootust saada 6 projektorit. Kui me saaks 6 projektorit, siis oleks terve maja õppeklassid projektoritega kaetud. Tundub, et hetkel ei ole suurt nõudlust SMART-tahvlite järgi. Neid hakkame juurde soetama siis kui raha liigub rohkem. Sinnamaani üritame neile õpetajatele, kes tahavad SMART’i kasutada kuidagi tunniplaani ja ruumi kokku sobitada.

3. Kuidas utsitada õpetajaid rohkem IT-vahendeid kasutama?
Õppealajuhataja K. Seenmaa tegi ettepaneku hakata arvutis koostatud õppematerjale kooli
kodulehele üles riputama. Esimesena paluda töölehti nendelt õpetajatelt, kes said Riigihanke raames Tiigrihüppe SA poolt endale sülearvutid.

Informaatika ainesektsioon

Toimumise aeg: 25.04.2011
Toimumise koht: Pelgulinna Gümnaasium
Esinejad: Alvar Unuks Küberkaitseliit ja Toomas Lepik Cert Eesti, Veljo Haamer Wifi.ee’st, Erki Kogres ja co Elion AS, Laur Mõtus, Lauri Kreutzwald Tallinna Kunstigümnaasiumist ja Birgy Lorenz Pelgulinna Gümnaasiumist

1. Alvar Unuks Küberkaitseliit ja Toomas Lepik Cert Eesti tutvustasid
o Küberkaitseliidu tegemisi
o SNORT for Schools lahendust

Kübekaitseliit http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=body&cat_id=395

Uued huvilised Tallinna KKL meeskonda on oodatud.

Kes soovib endale ka kooli üles panna Snorti serverit, siis KKL on valmis teid aitama.

Birgy: Pelgulinnas võttis kogu protsess aega 1-2 tundi, millest lõviosa kulus Cert.ee servitifikaadi kinnituse ning Elioni taga ootamine. Elionilt sai tellitud mirrordamine ühte cisco swichi porti. Mõistlik oleks see varem ära tellida. Certilt vajaliku faili tellimiseks esitasin digistatud dokumendi.

Kogu asi on koolidele tasuta.

Otsi Alvar üles Skypest või kirjuta alvar@alweiler.eu

2. Veljo Haamer Wifi.ee tutvustas Pelgulinna Gümnaasiumi Wifi lahendust, toimus Wifi avamine

Veljo ei olnud küll nõus minema oma jutus detailidesse, sest tegemist on tema leivaga, küll aga oli nõus rääkima (saunas) lahenduse hinnast, mis koolide puhul jääb 1000€ - pakutav sisaldab siis olemasolevate seadmete ülevaatamist ja ühte haldussüsteemi suunamist, logimist, monitooringuvõimalust jne; süsteemi ülespanekut ja seadistamist, keskset seadet (aga lõplik hind oleneb koolist, kas soovite Wifi.ee kaudu muretseda või ise osta uusi edasikiirgajaid).

Birgy: Pelgulinna puhul oleme jõudnud järeldusele, et olemasolevad Linksys seadmed lähevad kasutusse „tagumistesse nurkadesse“ ja keskselt kasutatavamad kohad (auditoorium, saal, garderoob, söökla, loodusainete blokk) vajavad täiesti uusi seadmeid, mis võimaldavad ühenduda enam kui 10nel seadmel korraga võrku. Olemasolevad Linkys seadmed suudavad vastu võtta 10-20 seadet (reaalsus 10) korraga, levi on küll hea (ulatab läbi 2 seina ja 1 korruse), aga nutikad asjad pidavat kehvema leviga olema..

Küll aga terve maja Wifi-tamiseks ei vaja enam 10-12 seadet, vaid asja peaks korda saama vähematega. Kombineerides uusi olemasolevatega, siis vaja oleks lisaks 1-3 uut kiirgajat (PG lahendab esialgu ikkagi asja ära hotSpottidega).

Eesmärk on olla valmis vähemalt ~300 õpilase/õpetaja kvaliteetseks teenindamiseks.
Kasutajaid saab autentida erinevate vahenditega alates FB lõpetades ID-kaardiga. Oluline märksõna on „monitooritavus ja kooli reeglite edastamine“ ehk vastutuse edasi andmine, kooli ressursi jagamine nende inimestega, kes autenditakse kooliperena, teistele pakkuda võimalust piiratud teenuseks, kooli identiteedi kujundamise võimalus läbi wifi.

Üldiste põhimõtete jaoks aga soovitatakse aluseks võtta KOV soovituslikke juhendeid
http://dw.riik.ee/@api/deki/files/226/=Wifi_kasuliku_mudeli_koondtekst.pdf

Kokkuvõtteks – tasuta asju ei ole ka hariduses, asi väljendub töötundides (kas kooli IT juhi omas või firma teenuses). Igaüks peab leidma endale selle optimaalse tee ning lahenduse.

3. Erki Kogres ja co Elion AS tutvustasid Wifi lahendust koolidele (pakkumist)

Elinon toonitas oma esinemises üle samamoodi uue kooli Wifi temaatikat puudutavad reeglid (autentimine, monitoorimine, kvaliteet jms.). Lisan manusesse ka Elioni pakkumise Tallinna koolidele, mille nad edastasid ka Haridusamtile.

Kokkuvõtvalt pakutakse teenust ühe seadme puhul ~30€ kuus. Seadmed on HP omad. Autentimine toimub ldap (näiteks edu.ee koolidel läbi nende kasutajate), õpilased suunatakse teise alamvõrku. Samas ei ole nad valmis laskma oma teenusesse ligi seadmeid, mis on kooli enda omad (isegi kui need oleks vastavalt nõuetele konfigureeritud). Puuduseks on ka monitoorimise võimalusele (kooli kontekstis ntx. koolikiusamine) mittevõimaldamine. Kuid nad lubasid selle üle mõelda, et kuidas vastavat probleemi lahendada (või kas see on üldse probleem).

Vastamata jäi ka küsimus, palju saab kool enda nägu kujundada, õppematerjale üles seada või mis juhtub siis kui kooli saabub kaebus „kiusamises“, kes sellega tegelema peaks/saaks jms. Ehk siis pakutava teenusega suunate inimesed avalikku wifisse nagu musta auku, samas vastutus peaks samamoodi liikuma üle Elionile. Küll aga pidi olema võimalik lisateenusena saada teada, kus lapsed mis ajal asja kasutasid, kui intsident peaks juhtuma. Aga see pidi olema liiga kallis lisateenus.. (või ma sain valesti aru).

Birgy: tegelikult on võimalik Elionilt tellida cisco swichi teatud porti ka teine alamvõrk (vähemalt varemalt sai seda teha) ning selle taga ise asju majandada. Ehk siis Pelgulinna eelmise 2a lahendus oli turvatud sellega, et wifist kooli sisevõrku ei saanud. Samas, see mis toimus teises alamvõrgus oli täiesti teadmata ning kedagi väga ei autenditud. Elionilt sai küll nõutud, et olgu vastavast pordist läbiminev liiklus piiratud (et ei saaks teha spämmrünnakut vms.). Seega kombineerides enda oskuseid/aega ning Elioni pakutavat on võimalik saada tegelikult enda jaoks suhteliselt turvaline asi ka odavamalt kui A või B pakkunud hetkel on.

4. Laur Mõtus näitas huvilistele Manpremo toimivat Linuxi lahendust

Huvitunutele aktivistidele tasuta, samas pakutakse ka tasulist teenust, kes soovib ennast muredest vabastada laur@atrauma.ee

https://manpremo.com/about/

Tee endale kasutaja ja proovi tasuta. Kogu info projektist on avalik.

Manpremo on süsteem, mis on mõeldud arvutite kaugelt haldamiseks ja rohkem kui ühe arvuti kaupa korraga st. kaug- ja masshaldussüsteem.

Manpremo tähtsamateks märksõnadeks on platvormneutraalsus, kasutuslihtsus ja turvalisus.
Esialgseks seadistamiseks kulub ka kõige vanemate koolides kasutusel olevate masinate puhul alla 5 minuti ja uuemate puhul alla 2 minuti masina kohta (PXEBoot paigaldus).
Peale esialgset seadistust millega arvuti Manpremo süsteemi liidetakse saab kõiki tarkvaraga seotud toiminguid teha juba kaugelt.

Manpremo haldusliides on veebipõhine, see tähendab et arvutite haldamiseks pole vaja mitte ühtegi spetsiaalset programmi, seda saab kasutada ükskõik millisest Internetti ühendatud arvutist veebibrauseri kaudu.

Tähtsamad funktsioonid mida Manpremoga kaugelt teha saab on(võimalusi on tegelikult rohkem):

• Arvutite kaugelt “üles äratamine”
• Operatsioonisüsteemi paigaldamine (Nii Windows, Linux kui ka muud)
• Operatsioonisüsteemi uuenduste paigaldamine
• Programmide allalaadimine, paigaldamine, uuendamine ja eemaldamine
• Failide liigutamine, muutmine, eemaldamine
• Kasutajate paroolide muutmine, algväärtustamine
• Kasutajate lisamine
• Kaugelt kasutajatoe osutamine, st administraator näeb sama mida kasutaja ka siis kui ta kuskil mujal asub
• Arvutite taaskäivitamine ja sulgemine
• Kõikide toimingute ajastamine

Kasutuslugu A:

Füüsika õpetajal on esmaspäeva hommikul kell 8:00 labor arvutiklassis. Labor tähendab näidisfailide ja ülesannete kopeerimist iga arvuti töölauale, mis klassikalisel juhul tähendaks et õpetaja peab tükk aega varem kooli tulema et arvutid ette valmistada või siis kaotama jupi tunni algusest failide jaotamise peale.

Koolis mis kasutab Manpremot on õpetajal aga eelnevalt võimalik ajastada et arvutiklassi arvuti ärkavad kell 07:50 ise ülesse ja neisse kopeeritakse kõik laboriks vajalikud failid automaatselt. Kui õpetaja kell 8:00 arvutiklassi ukse avab on arvutid juba käivitunud ja vajalikud seadistused tehtud.

Kasutuslugu B:

Infojuht on E-õppe konverentsil, samal ajal juhtub ühega kooli arvutitest suurem probleem - Windows ei taha enam käivituda. Infojuht määrab kaugelt arvuti käivitamise hooldussüsteemi, teeb ketta peale olevatest andmetest igaks juhuks varukoopia võrgukettale ja paigaldab Windowsi uuesti. Kõik need toimingud tehakse läbi Manpremo ja võtavad aega andmete kopeerimise aja (sõltub varundamist vajavate andmete mahust) + u 15 minutit operatsioonisüsteemi uuesti paigaldamiseks.

5. Lauri Kreutzwald tutvustas kuidas Google ära kodustada (e-postide suunamine läbi Google)

Lauri on nõus igale inimesele asja veel eraldi demoma. Lauri.kreutswald@gmail.com

Usun, et oskate ka ise Youtube kasutadaJ demode ja videote leidmiseks:

Docs

http://www.youtube.com/watch?v=6_hJ3R8jEZM

Apps

http://www.youtube.com/watch?v=kJT3pagjd8s&feature=relmfu

Veel koolidele

http://www.youtube.com/watch?v=IRYRbPCHTck

Kokkuvõtteks on teil vaja registreeruda ära Google Apps for Education.

http://www.google.com/a/help/intl/en/edu/

Siis minna oma teenusepakkuja juurde ja paluda vajalikud kirjed suunata kuhu vaja. Enamuse puhul on see pöördumine Almic OÜ poole.

Birgy: kui soovite oma olemasoleva e-postinduse viia üle Google peale, siis edu.ee koolidel saab asja tellida ka läbi Netgroupi. Samas kui soovite endale lisa alamdomeeni (ja jätta olemasolevad postid puutumata) näiteks google.xxx.edu.ee või google.xxx.tln.edu.ee siis saate selle samamoodi kas Almic või NG abiga.

Lauri: Kasutajaid saab luua csv failiga. Väga oluline on teada, et kustutamine on KUSTUTAMINE ehk asi kaobki äraJ

6. Birgy apelleeris Live@edu ja MS kodustamise/ärakasutamise katse teemal

Sama asja, mida pakub Google saab teha ka live@edu (Microsoft) lahendusega. Ideeline osa on sama. http://www.microsoft.com/liveatedu/free-email-accounts.aspx

Mina soovitan tellida live.xxx.edu.ee või live.xxx.tln.edu.ee aadress või siis võimalus on kogu oma kooli e-postindus sinna üle kolida. Pakutavad teenused meenutavad Google omasid, lisaks on võimalus uueks MSN-iks.

Lauri: Live teenuse kasutamise puhul jäävad kontod õpilastele igaveseks, neid kinni panna väga ei saa.

Lisainfo MS teenustest:

· Innovaatika alased tasuta uuringuvahendid koolile http://www.pilsr.com/

· Kes soovib õpilastega kasutada MS lisatarkvara https://www.dreamspark.com/

· Partnerid hariduses (õpetajatele) http://www.microsoft.com/education/ww/leadership/partnerships/pil/Pages/index.aspx

Liitunud õpetaja saab kasutada ka MS tasulist tarkvara (SongSmith jms.). Suhtlus vastavates kogukondades on inglise keelne, mis annab ka Eesti õpetajale uue perspektiivi. Kas meie inimesed selleks valmis on, see on teine asi.

· Samamoodi pakub MS võimaluse abi saada läbi Eneta portaali: http://www.eneta.ee

Ning kõik on oodatud 11. mail toimuvale hariduskonverentsile ja erinevatele kommuuniõhtutele http://www.eneta.ee/sundmused/Lehed/microsofti-hariduskonverents-2011.aspx

Osales Raul Pavelson

IKT infrastruktuuriteenus ja IKT vahendite hooldusteenus Tallinna koolides, lasteaedades ja huvikoolides

Seoses IKT infrastruktuuri- ja hooldusteenuse pakkuja vahetumisega Tallinna koolidele ja lasteaedadele, korraldasid Tallinna Haridusamet ja uus teenusepakkuja Net Group OÜ infopäeva haridusasutuste infojuhtidele ja direktoritele.
Kuna eelmine riigihange lõppes ja Tallinna Haridusamet korraldas uue hanke, siis alates detsembrist 2010 pakub haridusasutustele teenust Net Group OÜ endise teenuspakkuja Microlink asemel.
Net Group OÜ pani kõikidele koolidele südamele, et nad annaksid riistvaralisest ja ka tarkvaralisest tõrkest teada kohe tõrgete ilmnemisel, mitte siis kui tõrked juba segavad töö tegemist.


Teenusega seotud kontaktisikud:

Aiki Trumm, Net Group, Hooldusosakonna kliendihaldur (tehnilised ja kasutajatuge puudutavad küsimused)
Tel: 664 4352, e-post: aiki.trumm@netgroup.ee

Tõnis Tikerpäe, Net Group, Hooldusosakonna juht (kasutajatuge ja hooldusosakonna tööd puudutavad küsimused)
e-post: tonis.tikerpae@netgroup.ee

Katrin Pink, Net Group, Keskmüügi osakonna kliendihaldur (korralduslikud ja üldküsimused)e-post: katrin.pink@netgroup.ee

Kätlin Kalde, Tallinna Haridusamet, IT vanemspetsalist
e-post: katlin.kalde@tallinlv.ee

Infopäeval osales ja kokkuvõtte kirjutas: Raul Pavelson

Informaatika ainesektsioon

Toimumise aeg: 07.03.2011
Toimumise koht: Kivimäe Põhikool
Esinejad: Laur Mõtus ja Kalle Kebbinau

Päevakord:

· Linuxialased mõttevahetused – mida, kus, milleks (müütide kummutamine, problemaatika Linuxi kasutusele võtu eel – kus on kala?)

· Linux ja Windows ühes arvutis sõbralikult

· Linuxi paigaldamine, seadistamine ja haldamine läbi automaatsüsteemi lahenduse Manpremo.

Infopäeva teemaks oli siis Linux.

Mis on Linux?

Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). (allikas: http://www.linux.ee/linux)

Meile tutvustasid ja jagasid oma kogemusi Linuxi alal Laur Mõtus ja Kalle Kebbinau. Laur Mõtus on firma Povi Software OÜ juht ja Estobuntu asutaja. Tema kõneles põhiliselt nö Linuxi südamest, õpetas kuidas Linuxit installeerida ja rääkis, et Linux ja Windows suudavad väga rahulikult koos ühes arvutis elada.

Teine esineja, Kalle Kebbinau, Kivimäe Põhikooli infojuht, jagas ka meile oma kogemusi Linuxi valdkonnast. Nimelt Kalle on oma koolis kõikidel arvutitel vahetanud Windows operatsiooni Linuxi vastu. Tema sõnul on Linuxiga palju vähem muret, kui oli Windowsiga. Ei tule võidelda viirustega ega pahavaradega. Linuxi pidi toimima palju paremini ka vanades arvutites, mida on kõikides koolides päris palju – Linux ei nõua arvutitelt nii palju mälumahtu, kui seda tänapäeval Windows nõuab. Kalle on oma koolis saanud kõik vajalikud programmid Linuxi all tööle (kui ei ole samad programmid, mis Windowsil, siis on kindlasti olemas alternatiivid Linuxile). Isegi ID-kaardi tarkvara toimib ilusti Linuxis.

Osales ja kokkuvõte kirjutas: Raul Pavelson

Informaatika ainesektsioon

Toimumise aeg: 31.01.2011
Toimumise koht: Õpetajate maja
Teemad: Projekti Teadlikkuse tõstmine interneti turvalisemaks kasutamiseks – Safer Internet in Estonia tutvustus:

• Projekti eesmärgid, veeb

• Vihjeliin

• Koolitused koolidele

• 8. Veebruar Turvalisema interneti päev – konverents

• Praktiline rühmatöö harjutus

Esinejad:

• Malle Hallimäe – Lastekaitse Liit MTÜ

• Ilvi Pere – Tiigrihüppe Sihtasutus

Esinejate vahel jagati meid nelja gruppi ja igale grupiliikmele anti paberilipik, millel oli kirjas koolis juhtunud konkreetne sündmus. Pidid grupiliikmetele selle situatsiooni ette lugema ning arutama, mis on kõige hullem asi, mis sellega kaasneb.

Olulised lingid:

• www.vihjeliin.ee
• www.targaltinternetis.ee
• www.lasteabi.ee

Lisainfo:

www.targaltinternetis.ee

Informaatika ainesektsioonis: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus

Toimumiskoht: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA)
Toimumisaeg: 1. november 2010

Päevakava:
Mille põnevaga tegeleb RIA
ID kaardi arendused
Cert Eesti

Sõnavõtud:

Mihkel Tikk - projektijuht
Ühised reeglid koolide infosüsteemide arendamisel, eelkõige peeti silmas siin kodulehekülgi. Olemasolevatest lahendustest on kasutusel kooli halduse infosüsteem (KIS), millega kasutajad ei ole rahul.

Katrin Pärgmäe – kommunikatsioonijuht
Oleme kirjutamas IT-teemalise telesarja stsenaariumit, kus meelelahutuslike teemade sisse on hariduslikud ära peidetud. Lisaks üldharivatele teemadele otsime värvikaid ideid, juhtumisi ja soovitusi, mida sarja sisse tuua, et see huvitavamaks muuta. Loomulikult ei lähe kõik näited sisse, aga mida rohkem meil neid on, seda parem saab sari. Katrin palus abi ideede kogumisel.

Ehk siis, kui teil on toredaid ideid, siis andke palun teada. Näiteks sobivad:

• veebilehed, mida sarjas näidata (eesti.ee, badgerbadgerbadger);·
• lahedad teenused nii riigi- kui erasektorist (näiteks, kalastusluba, toidu koju tellimine netist);·
• naljakad juhtumised (soovitakse CD plaati, millel kogu internet peal või kasutatakse CD-sahtlit kohvitassi hoidjana);·
• vidinatega seotud lood (I-phone teeb kõike muud kui helistab või nutitelefonid teevad vaikimisi suuri arveid);·
• sarjast "Lapsesuu ei valeta" (laste puudumisel ei oska näiteid tuua);· igasugu muud teemad, millele arvate, et peaks televaataja tähelepanu pöörama.

Osales ja kokkuvõtte kirjutas: Raul Pavelson

Õpetajalt õpetajale konverents „Haridusasutus kui meeskond“

Toimumiskoht: Tallinna Reaalkool
Toimumisaeg: 25. oktoober 2010

Konverentsi korraldas Tallinna Haridusamet koos Tiigrihüppe Sihtasutuse ja eKooliga. Kavas olid erinevad töötoad, mille sisuks on õpetaja haridustehnoloogilised pädevused, praktilised kogemused e-õppes, kaasaegsed meetodid, õpikeskkonnad, veebipõhised õppevahendid, ainepõhised tarkvarad, infosüsteemid koolis ja õpiotstarbeline riistvara.

Konverentsi avas Kert Pütsepp, REKi president (REK - Reaali EsindusKoda), kes kõneles teemal "Õpilaste omavaheline koostöö koolielu kujundamisel".

Ristiku põhikoolist osalesid konverentsil järgmised õpetajad: Reet Paldrok, Liis Veske, Salme Viru, Keili Rüütli, Eve Vart, Anu Orastu, Milena Pogodajeva, Tiina Kaare, Triin Heinsalu, Juta Ehasalu, Mairi Valtin, Egne Kont, Liina Lõoke, Mai Unt, Raul Pavelson

Pärast tervitust aulas järgnesid töötoad:

I töötuba kell 11.00-12.30

• Smart tahvli kasutamine 9. klassi matemaatika tunnis. Loo Keskkool (Allar Veelmaa)
• Programmi Gimp võimaluste rakendamine kunstiõpetuse tunnis. Tallinna Ühisgümnaasium (Hanna Toom, Liia Jung)
• Veebipõhiste vahendite kasutamine kaasaegse e-õppekeskkonna loomiseks Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (Ljudmilla Roždestvenskaja, Julia Ratšinskaja, Olga Glazunova, Elen Vaino, Inna Kauts)
• E-Twinning Tiigrihüppe SA
• Meeskonnatöö õppetoolis ja õppetoolide vahel (Tallinna Reaalkool). Kooli organisatsioonikonto võimalused Googles (Rapla Vesiroosi Gümnaasium). Kati Kurim, Edmund Laugasson

II töötuba kell 13.15-14.45

• Interaktiivse tahvli kasutamine matemaatika tundides. Testide loomine Geogebras. Lasnamäe Gümnaasium (Svetlana Dõtšenko, Veronika Krištal, Jelena Leško, Jana Joganson, Svetalana Levskaja). Tallinna Linnamäe Vene Lütseum (Anna Semjonova)
• 6. klassi eesti keele tunnid arvutiklassis. Internet kui võõrkeeleõpetaja varalaegas. GAG (Anu Kell, Inga Laidna, Caterina Kosk, Merik Volar)
• Lasteaed kui meeskond Aruküla Lasteaed Rukkilill
• Kuidas sünnib e-kursus? Tallinna Lilleküla Gümnaasium (Daniel Labo, Imre Anton, Anu Luure, Epp-Maria Kukemelk, Meeri Sild)
• Promethani tahvli ja pultide võimalused ainetunnis. Informaatika ainetund - ainekavade lõimija. Tallinna Reaalkooli õpetajad (Kerli Kupits, Kailit Taliaru)
• Dünaamiliste slaidide valmistamine Geogebra programmidega Nõo Reaalgümnaasium (Sirje Sild)

III töötuba kell 15.15-16.45

• Ajatelg. Meedia- uue aja võimalused koolielus. Türi Gümnaasium (Laine Aluoja, Taaniel Stoitšev, Andra Aedma)
• Algklasside matemaatika arvutis GAG (Kristi Rahn, Kristi Saarpuu)
• Meeskonnatöö inglise keele riigieksamiks valmistamisel. Geograafia põhikoolis. Tallinna Õismäe Vene Lütseum (Olga Gortšakova, Susanne Adoson, Lilia Simaško)
• Arvuti ja katseklaas loodusteaduste praktikumis GAG (Katrin Soika, Martin Saar)
• Meediaõpe meeskonnatöös. Animatsioonitehnikad üldhariduses. Rakvere Reaalgümnaasium (Jaanus Lekk), Võru Kreutzwaldi Gümnaasium (Ene Moppel, Krista Kõlli)
• Tehnoloogiapäevad põhikooli õpilastele Tallinna Reaalkool

Õhtul toimus Estonia Teatri Valges saalis vastuvõtt konverentsil osalejatele ja anti üle auhinnad konkursil "Täna samm, homme teine" võitjatele.

Õpetajate kokkuvõte päevast:

Reet Paldrok:

Meeldis reaalkooli infosüsteem: kuvaritelt sai igal korrusel toimuva kohta infot nagu ka päeva kohta tervikuna.

Kuigi registreerumisel ei saanud ma veel isegi aru, mida ma õieti kuulama-vaatama lähen, oli meeldivaks üllatuseks ettevalmistatud huvitavad materjalid ja erinevate programmide rohkus..

Erilist muljet avaldas Nõo Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja loogiline Geogebra programmi tööpõhimõtte seletus eksamitööde põhjal. Väga hea õpetajatöö ja konkreetne toetav lähenemine.

Huvitav oli ka laste tehtud animafilmide vaatamine ja nende tööde saamisloo kuulamine.

Sisukas päev lõppes Estonia Valges saalis, kus operetisolistid kontserdiga esinesid ja külalised rikkalikku õhtueinet nautisid.

Raul Pavelson:

Mina osalesin I töötubade valikust „Programmi Gimp võimaluste rakendamine kunstiõpetuse tunnis“. Gimp programmi rakendust kunstiõpetuse tunni läbiviimisel tutvustasid meile Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetajad Hanna Toom ja Liia Jung. Hanna Toom on Ühisgümnaasiumi informaatika õpetaja ning Liia Jung kunstiõpetaja. Nende esitlus keskendus arvutiõpetuse ja kunstiõpetuse sidumisel. Nad on alati klassi ees kahekesi, kunstiõpetaja juhendab õpilasi kunsti poole pealt ja arvutiõpetaja on abiks arvutialaliselt. Koos valmib kunstiline töö arvuti abil.

Nad alustasid kunsti- ja arvutiõpetuse ühendamist 2008.a sügisel 6. klassidega. Nende eesmärkideks on tutvustada õpilastele vabavara, kaasaegset visuaalset keskkonda jne.

Hanna ja Liia andsid palju näpunäiteid, mida tuleks programmi Gimp kasutamisel arvestada.

Lisaks minule osalesid selles õpitoas ka õpetajad Tiina Kaare, Keili Rüütli, Reet Paldrok ja Egne Kont.

II töötubade valikust kuulasin „Promethani tahvli ja pultide võimalused ainetunnis. Informaatika ainetund - ainekavade lõimija“

Promethani tahvel on sarnaselt SMART-tahvliga puutetundlik. Tahvlikomplekt koosneb tahvlist, projektorist, mis on tahvli ette kinnitatud pika jalaga (SMART-tahvlil on projektor laes) ja siis kahest pliiatsist (üks õpetaja pliiats, teine õpilaste). Lisaks on võimalik tahvlikomplektile juurde soetada hääletuspultide komplekti. Õpetaja koostab tahvliprogrammis „ActivInspire“ küsimustiku valmis ning õpilased saavad siis pultide abil vastuseid anda.

Tahvli miinus minu silmis on üsna kõrge hind (58 000), lisaks pultide komplekt 48 000 (32 tk).

Tahvli plussiks on, et on võimalik SMART-tahvli tarkvaras tehtud õppematerjale kasutada ning projektor paikneb tahvli küljes, mille tulemusel ei jää ise projektori valguse ette.

III töötubade valikust kuulasin ja vaatasin „Ajatelg. Meedia- uue aja võimalused koolielus“.

Siin oli juttu, kuidas õpetaja saaks oma tundi huvitavamaks muuta kaasaegset õpikeskkonda kasutades. Esinejateks oli Türi Gümnaasiumi õpetaja koos oma kahe õpilasega.

Õpilased kõigepealt rääkisid kuidas nemad sooviksid et õpetajad neid õpetaksid. Neil oli koostatud Google Docs’i kasutades küsimustik, mida nad lasid oma kooli õpetajatel ja õpilastel täita, saamaks teada kui paljud saavad kodus kasutada infotehnoloogia võimalusi. Juttu oli ka sellisest keskkonnast nagu VIKO, kus saaks õpetaja abistada õpilasi kodutööde tegemisel. Kui õpilane ei saa tööst aru, siis õpetaja juhendab.

Tutvustati huvitavat ajatelje koostamise keskkonda (www.timetoas.com), kus saab näiteks klassijuhataja oma klassi õppeaasta sündmused ilusti ajateljele paigutada. Seda telge saab kasutada nii enda jaoks (nähtav ainult sisselogides, kui ka avalikustada).

Töötoa materjalid on aadressil http://haridus.weebly.com

Anu Orastu:

25. okt toimus Tallinna Reaalkoolis konverents „Haridusasutus kui meeskond“. Väga hea sissejuhatuse antud päeva tegi REKi president teemal „Õpilaste omavaheline koostöö koolielu kujundamisel“.

Võimalik oli osaleda erinevates töötubades.

Mina osalesin eTwinningu töötoas. Olin üks väheseid kes eTwinningust ei olnud enne midagi kuulnud, tänu sellele oli kogu saadud info minu jaoks uus ja huvitav. Koolituses saadud info aitas mul mõista kuidas eTwinning toimib. Sain teada, et eTwinningu tegevust edendab Euroopa koolide koostööd ja toob Euroopa õpetajad ja õpilased üksteisele lähemale. eTwinningu üks tegevusi on see, et ta edendab suhtlemist erinevatel teemadel.

eTwinningus on välja pakutud konkreetsed komplektid, mis on heaks abimeheks õpetajatele, kes otsivad konkreetset ideed eTwinningu koostööpartneri jaoks. Näiteks kui on soov täiustada oma keeleoskust või parandada oma suhtlemisoskust on eTwinning suurepärane õppimiskeskkond.

Kunstiprojektides on võimalik oma loomingulist külge avada ja meeldivat koostööd teha. eTwinning pakub nii õpetajatele kui õpilastele võimalust uute tutvuste loomiseks ja silmaringi laiendamiseks.

Selleks, et tutvuda eTwinninguga on võimalik osaleda 4-5 päevalistel õppeüritustel. eTwinningus on võimalik teha oma veebipäevik, mis sisaldab endas veebiruumi, ajakirje ja päevikut. Läbi selle on võimalik oma tegevusi kirjendada.

eTwinningu portaal on tegevuses osalistele peamine kohtumispaik ja töökeskkond.

eTwinning varustab koole toe, tööriistade ja teenustega, mis teevad nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste partnerluste moodustamise mistahes teemal palju lihtsamaks.

Tutvusin enda jaoks täiesti uue valdkonnaga. Sain teada kui huvitavate projektidega erinevate koolide õpetajad on tegelenud ja ka edaspidi tegelevad ja ka seda, et igal aastal tunnustatakse õpetajaid ja õpilasi, kes on eTwinningu projektis.